Nõmme ja parema käe reegel

Parema käe reegli kasutamisest liikluskorralduses

Nõmmel on usinalt asutud kasutama parema käe reeglit. Senine peatee-kõrvaltee süsteem on kohalike tänavate osas asendatud võrdsete teede ristumisega. Liiklusohutuse aspektist võiks see olla õigustatud, kui põhiteede võrgustik saab ala teenindamisega hakkama. Kui aga põhitänavaga paralleelselt kulgeval teel on põhitänava ülekoormuse tõttu ka transiitliiklust teenindav funktsioon, ei pruugi antud lahendus enam sobida. Suure tõenäosusega on see Nõmme tänavatest enimkoormatud Kadaka puiesteega nii. Pärnu maantee on kohati samuti ülekoormatud, kuid tänavavõrgustikus puuduvad paralleelsed tänavad, mis võiksid pakkuda alternatiivi. Kohalikud elanikud ja eriti Nõmme tee selts on väljendanud suurt vastuseisu Pääsküla möödasõidutee planeerimisele – ju neile siis meeldib Kadaka puiestee tänane olukord.

Igati on tõendatud, et madalamal kiirusel toimuvad kokkupõrked on leebemate tagajärgedega. Inimvigastuste tõenäosus ja raskusaste kahanevad. Liikluskorralduse muutusega võib kaasneda ka liiklusõnnetuste arvu tõus, kuid see on tihti ajutise iseloomuga.

Sõidukite kütusekulu mõõdetakse ühtlasel kiirusel – ja nii on optimaalseks kujunenud vahemik 50-90 km/h. Kiiruse tõustes suurendab kütusekulu õhutakistus, kiiruse langedes mõjub pigem sõiduki püsikulu (mitmesuguste elektriseadmete käigushoidmine), mis ei sõltu kiirusest vaid ajast ning seetõttu madalamatel kiirustel võib kaaluda üle teepikkusega seonduvad komponendid. Tulemusena on kütusekulu kiirusel 30 km/h suurem kui kiirusel 50 km/h. Kahtlemata mõjutab kütusekulu start-stop režiim, ehk siis, puuduliku nähtavuse korral ristmiku eel peatumine et veenduda paremalt tulijate puudumises. Kütusekulu võrdlus peateel ühtlase 50 km/h kulgemise ja kõrvaltänaval start-stopp režiimil kuni 30 km/h liikumisel näitab kahe kuni kolmekordset erinevust. Eeldusel, et samal ajal ei arendata ühistransporti ja kergliiklust, jääb autosõiduvajadus samaks ja on tegemist tõepoolest suureneva saaste ja autosõitjate pahameelega.

Vastavalt linnatänavate standardile (EVS 843:2003) jagunevad tänavad magistraalideks (põhitänavad ja jaotustänavad) ning juurdepääsudeks (kõrvaltänavad ja veotänavad). Nõmme tänavad on linna Kommunaalameti andmetel valdavalt juurdepääsud (kõrvaltänavad). Magistraalidest põhitänavad on Ehitajate tee, Vabaduse puiestee ning osaliselt ka Männiku tee ja Pärnu maantee. Jaotustänavateks on Hiiu tänav, Kadaka puiestee ja Viljandi maantee, osaliselt Pärnu maantee, Männiku tee, Raudtee ja Pargi tänavad ning Rahumäe tee, Tähetorni ja Valdeku tänavad. Seega loetakse magistraalideks reeglina vaid need Nõmme tänavad, kus on ka bussiliiklus. Kuigi seda pole otseselt reeglitesse sisse kirjutatud, on igati loogiline et magistraaltänavad on peateed juurdepääsude suhtes.

Nõmme (aga osalt ka teiste eramupiirkondade) õnnetuseks on kvartalisiseste kruntide juurdepääsuteed, mis on tegelikult mahasõidud, kuid tihti tänavaga samatüübilise katendiga ning kuna samaliigiliste tänavate ristumisel armastatakse liiklusmärke üldse mitte kasutada, siis on liikleja mõnevõrra segaduses ja ei suuda eristada tänavat, kus ristmikule paremalt lähenevale sõidukile tuleb teed anda, mahasõidust kus seda tegema ei pea. Et siiski selget vahet teha ning ka liiklusmärke kasutamata liikluskorraldust selgitada, tuleks süsteemselt kasutada kas tõstetud ristmikke või kollase risti kattemärgistusega (mis talvel küll alati näha pole) ristmikuala.

Linnaplaneerimises on seni valdavalt püütud kasutada hierarhilist tänavavõrku. Praegu rakendatav on ilmselt kombinatsioon kõrvaltänavaid võrdsustavast rahustatud lahendusest ja magistraalide käsitlusest peatänavatena.

Sageli tuuakse võrdluseks Taani ja Hollandi kergliikluskultuur või Rootsi ühistransport. Mõlemad on arenenud aastakümnete jooksul ja kui meil soovitakse eesmärgina näha autokasutuse kahanemist ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamisega, siis tulekski seda kompleksselt teha – kergliiklus vajab nii kergliiklusteid (mis projekteerimisnormides spordirajatisteks nimetatakse) kui turvalisi parklaid (mida ka tikutulega otsides võib vaid üksikuid leida). Ühistranspordi liinivõrgu kaasajastamisest on ainult räägitud, tegudeni pole jõutud. Ehk siis, praegu toimuvat võib nimetada šokiteraapiaks ilma teraapiata.

Võttes ka eraldi Nõmme juhtumi, pole ühistranspordis mingeid muutusi täheldada ning kergliikluse osas tuleb ka ette vaid Valdeku-Viljandi maantee suuna kergliiklustee areng. Kahjuks ei enamat. Isegi raudteeäärse kanali aktiivsemast kasutusest ei saa rääkida.