Naast või lamell
Talv on tulemas ja rehvivahetus ees. Kuidas kellelgi, sest ilmselt aastaringset rehvi meie tingimusteks väga leida ei ole - st et kui on, siis pole see ei talveks ega suveks hea.
Naast sööb asfalti - selles eriti ei kahelda. Kuid naastu keelata keegi ei julge sest kohalike teede hooldus pole tasemel. Mida teha?
Arvan et õige aeg oleks naastu maks teha. Sellise ühekordse maksuna, mida tasub rehvi maaletooja. Nüüd küsimus, kui palju tuleb rehve maale muul viisil? Eraisik toob või tellib netikaubandusest?
Kui uurida, mis võiks sellise maksu määr olla - siis üks põhimõte - naastrehvi ja lamelli hinnad erinevad. Paraku on lamell koguni kallim ja kulub kiiremini kui naastrehv.
Seega, lamelli ja naastu hinnavahe maksuna sisse kasseerida ei vii veel asja tasakaalu. Õige võiks olla nii, et rehvi täishind (st koos maksuga) rehvi ressursi kilomeetri kohta võiks võrdne olla.
Pealinna tegelinskid on arvanud et see võiks kohalik maks olla ning iga juht maksab. Nagu indulgentsi eest mis lubab teed lõhkuda. No way - ainult üleriiklik maks ja maaletooja maksta. Ning see raha tuleks lisada sihtotstarbeliselt teede remondi fondi.
Naast või lamell? On tegemist maitseküsimusega ehk milles siis vahe on?
Isiklik arvamine, et lamell kaotab varem juhitavuse kui naast (kiiruse mõttes siis) - kuid samas hoiatab lamell suhteliselt varem, naast läeb käest suht järsku. Ehk siis, kogenud sõitja tajub lamelliga pidamise piiri paremini. Teisalt, kui juba libiseme, siis naastuga on vist lootust rohkem asi kontrolli alla saada. Ning linnadest - kui kõik lamelliga liiguks, saaks teed/tänavad kiirelt libedaks, eriti ristmikualad. Naastusõiitjad karestavad libedat katet.
Ja muide, eks sama nali on ka asfaldil - haardetegur lõigul, kus naastud ei liigu, on tglt madalam kui sellisel teel kus naastrehvidega liigeldakse. Ehk siis, naast karestab tee pinda. Eriti hästi on see jälgitav uutel katetel.
Naast sööb asfalti - selles eriti ei kahelda. Kuid naastu keelata keegi ei julge sest kohalike teede hooldus pole tasemel. Mida teha?
Arvan et õige aeg oleks naastu maks teha. Sellise ühekordse maksuna, mida tasub rehvi maaletooja. Nüüd küsimus, kui palju tuleb rehve maale muul viisil? Eraisik toob või tellib netikaubandusest?
Kui uurida, mis võiks sellise maksu määr olla - siis üks põhimõte - naastrehvi ja lamelli hinnad erinevad. Paraku on lamell koguni kallim ja kulub kiiremini kui naastrehv.
Seega, lamelli ja naastu hinnavahe maksuna sisse kasseerida ei vii veel asja tasakaalu. Õige võiks olla nii, et rehvi täishind (st koos maksuga) rehvi ressursi kilomeetri kohta võiks võrdne olla.
Pealinna tegelinskid on arvanud et see võiks kohalik maks olla ning iga juht maksab. Nagu indulgentsi eest mis lubab teed lõhkuda. No way - ainult üleriiklik maks ja maaletooja maksta. Ning see raha tuleks lisada sihtotstarbeliselt teede remondi fondi.
Naast või lamell? On tegemist maitseküsimusega ehk milles siis vahe on?
Isiklik arvamine, et lamell kaotab varem juhitavuse kui naast (kiiruse mõttes siis) - kuid samas hoiatab lamell suhteliselt varem, naast läeb käest suht järsku. Ehk siis, kogenud sõitja tajub lamelliga pidamise piiri paremini. Teisalt, kui juba libiseme, siis naastuga on vist lootust rohkem asi kontrolli alla saada. Ning linnadest - kui kõik lamelliga liiguks, saaks teed/tänavad kiirelt libedaks, eriti ristmikualad. Naastusõiitjad karestavad libedat katet.
Ja muide, eks sama nali on ka asfaldil - haardetegur lõigul, kus naastud ei liigu, on tglt madalam kui sellisel teel kus naastrehvidega liigeldakse. Ehk siis, naast karestab tee pinda. Eriti hästi on see jälgitav uutel katetel.
Kommentaarid
PS Euroopas on ainult 5 riiki kus talverehvid on kohustuslikud sõltumata ilmaoludest sh Eesti ja Rootsi ja ka seal kaalutakse nende laiemat keelustamist nende terviseriski tõttu
Teie artiklis on et No way - ainult üleriiklik maks ja maaletooja maksta millest järeldasime koos eelmises lauses viidatud pealinna tegelinskitele (mis ei ole ka just väga positiivne) et ikka linnale pasunasse. Ei ole jõudnud ja ei tea kas hakkangi kõiki teie artikleid lugema, ehk viitate ka kus ja kas olete Tallinnat kunagi kiitnud millegi eest
Naastuga libisedes on vaja teha tööd ehk jääd kraapida. Lamelliga sellist tööd vaja teha ei ole. Füüsikaseaduste kohaselt peaks naastu ja lamelli nn hoiatamise iseloom olema vastupidine.
Ise ma paigaldasin "tänu" rahustavate liikluskoralduslike võtete levimisel Talinas üle hulga aja oma autole naastrehvid. Ja nii käitusid selle tõttu nii mitmetki.
Väga "vahva" liikluse rahustamise saavutus. Minule teadvalt autoriteks transpodiametist Ivar Peedu ja takkakiitjaks Mart Miidu Nõmme LOV-st. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-video-sademed-lendavad-kehvalt-margistatud-lamav-politseinik-paneb-autod-huppama?id=70354633
2015 esimese poolaasta sõitsin Toyota Aygoga, sellele said kohe algusest lamellid alla.Ja ainult paar korda oleks naast parem old maanteel.
Nüüd mõtlen ka lamellidele sest varsti vaja ka praegusele suksule talvekaid.
Ning Sarapuu artiklist - idee, et parkimistasu sõltuma panna naastudest on vägagi hea. Küsimus, kui lihtne seda administreerida on. Alustuseks võiks ju lamell tasuta parkida. Tõenäoliselt mingi selline skeem et naastul esimene 15 minutit tasuta, lamellil esimene tund. Tariifiga on raske mängida, ajaga lihtsam.