Naast või lamell

Talv on tulemas ja rehvivahetus ees. Kuidas kellelgi, sest ilmselt aastaringset rehvi meie tingimusteks väga leida ei ole - st et kui on, siis pole see ei talveks ega suveks hea.
Naast sööb asfalti - selles eriti ei kahelda. Kuid naastu keelata keegi ei julge sest kohalike teede hooldus pole tasemel. Mida teha?
Arvan et õige aeg oleks naastu maks teha. Sellise ühekordse maksuna, mida tasub rehvi maaletooja. Nüüd küsimus, kui palju tuleb rehve maale muul viisil? Eraisik toob või tellib netikaubandusest?
Kui uurida, mis võiks sellise maksu määr olla - siis üks põhimõte - naastrehvi ja lamelli hinnad erinevad. Paraku on lamell koguni kallim ja kulub kiiremini kui naastrehv.
Seega, lamelli ja naastu hinnavahe maksuna sisse kasseerida ei vii veel asja tasakaalu. Õige võiks olla nii, et rehvi täishind (st koos maksuga) rehvi ressursi kilomeetri kohta võiks võrdne olla.
Pealinna tegelinskid on arvanud et see võiks kohalik maks olla ning iga juht maksab. Nagu indulgentsi eest mis lubab teed lõhkuda. No way - ainult üleriiklik maks ja maaletooja maksta. Ning see raha tuleks lisada sihtotstarbeliselt teede remondi fondi.
Naast või lamell? On tegemist maitseküsimusega ehk milles siis vahe on?
Isiklik arvamine, et lamell kaotab varem juhitavuse kui naast (kiiruse mõttes siis) - kuid samas hoiatab lamell suhteliselt varem, naast läeb käest suht järsku. Ehk siis, kogenud sõitja tajub lamelliga pidamise piiri paremini. Teisalt, kui juba libiseme, siis naastuga on vist lootust rohkem asi kontrolli alla saada. Ning linnadest - kui kõik lamelliga liiguks, saaks teed/tänavad kiirelt libedaks, eriti ristmikualad. Naastusõiitjad karestavad libedat katet.
Ja muide, eks sama nali on ka asfaldil - haardetegur lõigul, kus naastud ei liigu, on tglt madalam kui sellisel teel kus naastrehvidega liigeldakse. Ehk siis, naast karestab tee pinda. Eriti hästi on see jälgitav uutel katetel.

Kommentaarid

genekas ütles …
Lamelliga on tüüpiliselt ka nii, et kui jõutakse olukorrani, kus kummisegu omaduste muutumisest tingituna on pidamine kadunud, pole nendega enam midagi peale hakata (isegi suvel märjal teel sõita ei kõlba), aga naastrehvi puhul kujutletakse, et tänu naastudele võib ka peale sama olukorrani jõudmist edasi sõita - mis viib selleni, et siis tekib ohuolukord veel ootamatumalt ja pöördumatumalt, kui siis, kui nad veel uued olid.
siim ütles …
Ehk uurite kuidas Põhjamaad on selle probleemi lahendanud, päris mõistlik. Kuid ilmselt ei luba meie koalitsioon seda põhimõttelselt et Tallinn võiks teid üksikult või tervikuna maksustada.
PS Euroopas on ainult 5 riiki kus talverehvid on kohustuslikud sõltumata ilmaoludest sh Eesti ja Rootsi ja ka seal kaalutakse nende laiemat keelustamist nende terviseriski tõttu
Ain Kendra ütles …
Teede maksustamine on igati lubatud tingimusel et samasse sihtpunkti viib ka maksustamata tee (võib olla pikem ja kehvem). Kuid mulle tundub et te soov oli linna piirile maksukoguja paigutada - sellega oleks nõus vaid sel juhul kui maksusumma oleks otseselt seotud linnatänaval liigeldud kilomeetrite arvuga. Teiste riikide lahenduste uurimine on heategevus seni kuniks keegi vastavasisulist tööd ei telli. Ja hetkel ei saa kurta et tööd vähe oleks.
siim ütles …
eks ikka anname ennem linnale pasunasse ja siis ütleme et meil ei olegi aega uurida, et keegi ei maksa. Ja nii kolaitsioonitruu ei maksa ka olla, et NoWay, ainult üleriiklik maks.

Ain Kendra ütles …
Koalitsioon mind eriti ei loksuta. Ma püüan asjale sisuliselt läheneda. Linnale pasunasse andmine ei ole ka omaette eesmärk, ohutus siiski on.
siim ütles …
lugege ise teinekord ka mida kirjutasite. miks Põhjamaadele viitasin, seal ongi antud + arutusel et anda suurem voli teedemaksu seoses naeltega kehtestamiseks omavalitsusele.
Teie artiklis on et No way - ainult üleriiklik maks ja maaletooja maksta millest järeldasime koos eelmises lauses viidatud pealinna tegelinskitele (mis ei ole ka just väga positiivne) et ikka linnale pasunasse. Ei ole jõudnud ja ei tea kas hakkangi kõiki teie artikleid lugema, ehk viitate ka kus ja kas olete Tallinnat kunagi kiitnud millegi eest
kt ütles …
"kuid samas hoiatab lamell suhteliselt varem, naast läeb käest suht järsku."

Naastuga libisedes on vaja teha tööd ehk jääd kraapida. Lamelliga sellist tööd vaja teha ei ole. Füüsikaseaduste kohaselt peaks naastu ja lamelli nn hoiatamise iseloom olema vastupidine.
kt ütles …
Nokia astus lammerehvide tootmisel väikese sammu edasi, segades om mudeli HKPL R2 segusse mikronaastud.
Ise ma paigaldasin "tänu" rahustavate liikluskoralduslike võtete levimisel Talinas üle hulga aja oma autole naastrehvid. Ja nii käitusid selle tõttu nii mitmetki.
Väga "vahva" liikluse rahustamise saavutus. Minule teadvalt autoriteks transpodiametist Ivar Peedu ja takkakiitjaks Mart Miidu Nõmme LOV-st. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-video-sademed-lendavad-kehvalt-margistatud-lamav-politseinik-paneb-autod-huppama?id=70354633
Ain Kendra ütles …
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/arvo-sarapuu-naelkummid-voi-nael-kummi?id=72840753 kohe tuleb ka linnale miskit positiivset.
2015 esimese poolaasta sõitsin Toyota Aygoga, sellele said kohe algusest lamellid alla.Ja ainult paar korda oleks naast parem old maanteel.
Nüüd mõtlen ka lamellidele sest varsti vaja ka praegusele suksule talvekaid.
Ning Sarapuu artiklist - idee, et parkimistasu sõltuma panna naastudest on vägagi hea. Küsimus, kui lihtne seda administreerida on. Alustuseks võiks ju lamell tasuta parkida. Tõenäoliselt mingi selline skeem et naastul esimene 15 minutit tasuta, lamellil esimene tund. Tariifiga on raske mängida, ajaga lihtsam.

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa