52 tonni ja allkirjad
Nagu näha on MKM otsustanud lubada 52-tonnised teedele. Maanteeametil on suhteliselt hea pilt ees põhi- ja tugimaanteedest, nende kandevõimest. Teeregistris ka kenasti kirjas mõõtmistulemused. Ja sarnase liikluskoormusega Soome teedel on need numbrid kõva kolmandiku suuremad kui Eestis. Kõrvalmaanteedega asjad nii hästi pole - mõõdetud on kandevõimet väga väikesel osal kõrvalmaanteedest. Mis aga tähendab, et Maanteeametil ei ole alust raskemate veokite sinna lubamiseks. Ehk siis, on tegemist riskialaga. Ja kui jutuks tuleb KOV teedevõrk või erateed, siis nendel praktiliselt mõõtmisi tehtud ei ole. Nii et otsustaja (kas lubada või ei) mängib vene ruletti. Mingil määral mõistan, kui tegemist on tõesti sügavamalt külmunud maapinnaga. Kui aga stabiilset miinust ei tule, ei teki võimalust ka 52 tonnini minekuks.
Tõsi on, et kui sõidukitel kõik peale juhtrataste, paarisratastega varustatud teljed, on koormus teele leebem. Isegi vist leebem kui super-single rehvidega 44-tonnisel. Kuid ainult paarisrataste, väiksema rehvisurve ja suurema telgede arvuga. Sest teede projekteerimisel eeldatakse 0,6 MPa, kuid reaalne elu on 0,85 või enam. Mis tähendab, et kontaktjälg vastavalt väiksem ja erisurve suurem.
Seda siis teedest. Sildadega on asi mõneti keerulisem - Maanteeametil suht hea pilt ees riigiteede sildadest, KOV sildade seisundist ei tea vist keegi midagi. Ja kui räägime 52-tonnistest, siis mujal maailmas on sellistel ka minimaalne pikkus mis jääb suuremaks kui meie maksimaalselt lubame. Ehk teisisõnu, pikema autoga püütakse koormust hajutada, et kogu masin korraga sillale ei mahuks.
Kui mõne aasta eest oli üsna tavaline, et ka palgiveokid super-singlitega sõitsid (385 mm lai rehv) siis nüüd kohtan tõesti tihti ka paarisratastega haagiseid. Ehk siis, olukord on läinud paremaks. Aga no mis siin heietada - kui otsus tehtud, tuleb hakata jälgima kas ja mis juhtub. Ja kui juhtub, siis peaks olema süsteem mille alusel nii otsustaja isiklikult kui lõhkuja, mõlemad vastutavad. Mitte meie, maksumaksjad. Vaid nii need kes lubasid kui need kes lõhkusid.
Tõsi on, et kui sõidukitel kõik peale juhtrataste, paarisratastega varustatud teljed, on koormus teele leebem. Isegi vist leebem kui super-single rehvidega 44-tonnisel. Kuid ainult paarisrataste, väiksema rehvisurve ja suurema telgede arvuga. Sest teede projekteerimisel eeldatakse 0,6 MPa, kuid reaalne elu on 0,85 või enam. Mis tähendab, et kontaktjälg vastavalt väiksem ja erisurve suurem.
Seda siis teedest. Sildadega on asi mõneti keerulisem - Maanteeametil suht hea pilt ees riigiteede sildadest, KOV sildade seisundist ei tea vist keegi midagi. Ja kui räägime 52-tonnistest, siis mujal maailmas on sellistel ka minimaalne pikkus mis jääb suuremaks kui meie maksimaalselt lubame. Ehk teisisõnu, pikema autoga püütakse koormust hajutada, et kogu masin korraga sillale ei mahuks.
Kui mõne aasta eest oli üsna tavaline, et ka palgiveokid super-singlitega sõitsid (385 mm lai rehv) siis nüüd kohtan tõesti tihti ka paarisratastega haagiseid. Ehk siis, olukord on läinud paremaks. Aga no mis siin heietada - kui otsus tehtud, tuleb hakata jälgima kas ja mis juhtub. Ja kui juhtub, siis peaks olema süsteem mille alusel nii otsustaja isiklikult kui lõhkuja, mõlemad vastutavad. Mitte meie, maksumaksjad. Vaid nii need kes lubasid kui need kes lõhkusid.
Kommentaarid
Teiseks legaliseerime kuriteod?
Siis saabub õndsus ja ka kt on rahul.
Tema maksab selle kinni? Mina ei taha maksta - minule ei tule sellest tulu.
Aga egas oma ninast keegi kaugemale ju ei näe...
Samas on ajaloos olnud ikka juhtumeid, kus poliitiline otsus on olnud mõne varem kriminaliseeritud käitumise karistamine tühistada. Ei midagi uut siin taeva all.
Kaalubussil ka nüüd vähem tööd.
Kuigi ma ei saanud täpselt aru, kas otsus on aastaringselt või ainult talveperioodiks?