Järgmine lend teedeinsenere
Täna küpsetati TTÜ teedeinstituudis magistreid - diplomitöö kaitses kokku 13 tudengit.
Üldpilt oli seekord üsna hea:
Isiklik mulje - viimane töö oli tehtud suurema projekti raames koos rootslastega ja jättis väga hea mulje. Lisaks hindaksin väga heaks kindlasti ka Kristjan Lille töö. Mida aga ütlemata jätta ei saa - lõpptulemust mõjutab selgelt ka esinemine. Esineja kindlus, töö ja esitluse korrektsus ning võime kuulajate-hindajate küsimusi mõista ja adekvaatselt reageerida. Hea näitena (nimetamata nimesid) võib ju hetkeks aja maha võtta ja tunnustada küsijat hea küsimuse eest, veidi mõelda ja püüda vastata. Paha pole ka juhul, kui küsimusel ühest vastust pole, alustada arutelu komisjoniliikmetega et erinevatele võimalikele variantidele hinnanguid saada - vaidlusest selgub ju tõde. Kahjuks esineb ka teistsuguseid näiteid, kus ettekandja loeb esituse slaididelt sõna-sõnalt maha ja küsimusest aru ei saa. Antud konkreetsel juhtumil, on teada et tõepoolest töö ise tegi ja üldse mitte kehvasti, kuid eestikeelne töö tekst sisaldab liigselt kirjavigu, slaidisetis neid rohkemgi. Ei jäta head muljet ja isiklik hinnang jäi antud juhtumil kaks astet madalamaks kui komisjonis otsustatu. Ei hakka vaidlema, kuid ei tahaks inseneri taset ka liiga madalale lasta.
Natuke siiski kripeldab, et ehk peaks hindamisel skaalat pikemaks venitama. Näiteks, 10-palliseks.
Ja veel, kui viimane töö on osa suuremast tervikust mis moodustab rootslase doktoritöö, siis võiks ju ka Eestis püüda suurematele teemadele meeskonnaga läheneda - doktoritöö raames lahendada ka mõned magistrid. Mis selleks vaja oleks? Näiteks siit valikust võib hinnata, et mõlemad bituumenitööd võiksid sobida ühtsetesse, suurematesse raamidesse. Roopa töödki võiks vaadelda suurema töö alalõiguna ja siit otseselt teemat edasi arendada. Ehk tasuks Maanteeameti inimestega maha istuda ja püüda laiemat pilti ette saada. Mida mina nimetaks visiooniks.
Üldpilt oli seekord üsna hea:
- Mihkel Mägi – Kose-Võõbu Kõrve riste kergliiklussild – 5
- Viljar Käämer – Harju raskete liiklusõnnetuste uurimiskomisjoni töötulemuste analüüs – 5
- Kristjan Johanson – temperatuuri mõju polümeerbituumeni katsetulemustele
– 4
- Laura Krais – Kose-Võõbu Pirita jõe silla plaat- ja
komposiitkonstruktsiooni võrdlus - 5
- Tauri Saupõld – Roobas ja selle arengu dünaamika
teeregistri andmetel – 4
- Vadim Tsõro – Narva logistika- ja tööstuspargi sõiduteede
eskiislahendus – 4
- Kristjan Lill – bituumeni PG klassifitseerimise süsteemi
võrdlus euronormiga – 5
- Andero Oksaar – Kose-Võõbu Lintsi sild - 3
- Mark Meikas – Põlevkivituha kasutusvõimalus OSAMAT näitel
- 4
- Andrei Hrustaljov – Jälgimäe LI ja Juuliku LOA – 5
- Jaan Kostjukov – Vaida jalakäijate viadukti
rekonstrueerimine – 4
- Tõnis Saarts – Punamäe kergliikluse silla alternatiivlahendus - 5
- Martti Kelindemann – silla servaprusside elutsüklianalüüsi
kapitalikulud - 5Isiklik mulje - viimane töö oli tehtud suurema projekti raames koos rootslastega ja jättis väga hea mulje. Lisaks hindaksin väga heaks kindlasti ka Kristjan Lille töö. Mida aga ütlemata jätta ei saa - lõpptulemust mõjutab selgelt ka esinemine. Esineja kindlus, töö ja esitluse korrektsus ning võime kuulajate-hindajate küsimusi mõista ja adekvaatselt reageerida. Hea näitena (nimetamata nimesid) võib ju hetkeks aja maha võtta ja tunnustada küsijat hea küsimuse eest, veidi mõelda ja püüda vastata. Paha pole ka juhul, kui küsimusel ühest vastust pole, alustada arutelu komisjoniliikmetega et erinevatele võimalikele variantidele hinnanguid saada - vaidlusest selgub ju tõde. Kahjuks esineb ka teistsuguseid näiteid, kus ettekandja loeb esituse slaididelt sõna-sõnalt maha ja küsimusest aru ei saa. Antud konkreetsel juhtumil, on teada et tõepoolest töö ise tegi ja üldse mitte kehvasti, kuid eestikeelne töö tekst sisaldab liigselt kirjavigu, slaidisetis neid rohkemgi. Ei jäta head muljet ja isiklik hinnang jäi antud juhtumil kaks astet madalamaks kui komisjonis otsustatu. Ei hakka vaidlema, kuid ei tahaks inseneri taset ka liiga madalale lasta.
Natuke siiski kripeldab, et ehk peaks hindamisel skaalat pikemaks venitama. Näiteks, 10-palliseks.
Ja veel, kui viimane töö on osa suuremast tervikust mis moodustab rootslase doktoritöö, siis võiks ju ka Eestis püüda suurematele teemadele meeskonnaga läheneda - doktoritöö raames lahendada ka mõned magistrid. Mis selleks vaja oleks? Näiteks siit valikust võib hinnata, et mõlemad bituumenitööd võiksid sobida ühtsetesse, suurematesse raamidesse. Roopa töödki võiks vaadelda suurema töö alalõiguna ja siit otseselt teemat edasi arendada. Ehk tasuks Maanteeameti inimestega maha istuda ja püüda laiemat pilti ette saada. Mida mina nimetaks visiooniks.
Kommentaarid