Expressway ei ole kiirtee - ehk järjejutu esimene osa

Tallinna ja ka Eesti suuremad teedeehitusobjektid seonduvad Euroopa Liiduga. Ülemiste sõlm on valmis, projekteeritakse Russalka sõlme Reidi teega ja Haabersti sõlme. Markus Toon kaitses magistritööks Reidi tee ja Russalka ristmiku eskiislahenduse (töö sisaldab ka põhjalikku liiklussüsteemi analüüsi), Reidi tee projekt on pälvinud avalikkuse tähelepanu ja paljuski ka vastuseisu. Reidi tee oli planeeringutes osa Põhjaväilast, kuid tänaseks on väila pikendamine Kopli suunal küsitav maakasutuse muutuse tõttu (tööstuse kahanemine). Russalka projekti laiemaks ülesandeks oli Tallinna ida-lääne suunalise ühenduse ja sadama ühenduse parandamine – kui sadama osas täidab projekt oma ülesande, siis kikilipsukujulise linna teedevõrgu skeemis liigub ummik tänasest Russalka sõlmest hoopis kesklinna ja vanalinna külje alla. Sisuliselt võib Russalka projekti võrrelda nööbiga, kus pintsakuks on laiemalt võttes Eesti teedevõrk rahvusvahelises kontekstis, siis käsitleks teemat põhjalikumalt.
Eesti on EL lepinguga võtnud kohustused siduda teedevõrk sadamatega ning raha antakse selleks, et võrk oleks terviklik ja sidus üle piiri. Teemasse süvenedes selgub aga, et käsitlus ei ole terviklik, rahastamine ei ole terviklik, võrgus on katkestused ja tagatipuks on ka mõisted sassis.
Eesti riigiteed jagunevad põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedeks. Lisaks, kasutame mõisteid E-tee (ÜRO tasand) ja eraldi TEN-T (Euroopa Liidu tasand) võrgustikku.
E-teede võrgustik on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt (ECE/TRANS/SC.1/384) ja koosneb kolmest teeliigist (definitsioonid samad määrusega EC 1315/2013):
  • motorway – (80…140 km/h) kiirtee – lahutatud suundade ja eritasandiliste liiklussõlmedega ning märgistatud kiirteedena;
  • expressway – (60…120 km/h) kiirmagistraal - maantee, kus sõiduteel on peatumine ja parkimine keelatud, millele pääseb eritasandisõlmedest või reguleeritud ristmike kaudu, ei ristu samatasandiliselt rööbasteedega;
  • ordinary road – (60…100 km/h) strateegiline tavatee

Eesti põhimaanteed on alljärgnevad:
-         1 – Tallinn-Narva – E20, TEN
-         2 – Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa – E263, TEN
-         3 – Jõhvi-Tartu-Valga – E264, TEN
-         4 – Tallinn-Pärnu-Ikla – E67, TEN
-         5 – Pärnu-Rakvere-Sõmeru – TEN
-         6 – Valga-Uulu
-         7 – Riia-Pihkva – E77
-         8 – Tallinn-Paldiski – TEN
-         9 – Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla – TEN
-         10 – Risti-Virtsu – TEN
-         11 – Tallinna ringtee – E265, TEN
-         92 – Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme

TEN-T võrgustik ühendab peateid sadamatega.
Eestis loetakse E-teedeks, nagu ülalt võis lugeda, E20, E67, E263, E264 ja E265 ning E77. Tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et E265 on Tallinna ringtee täies ulatuses ning Tallinn-Paldiski lõigul Keila-Paldiski. TEN võrk on määratletud regulatsiooniga 1315/2013 ning selles puudub detailne loetelu võrgu teedest, esitatud on vaid üldistatud kaart mis ei võimalda eristada lõiku Tallinn-Keila. Samuti ei kuulu TEN-T teede hulka Saaremaal paiknev maantee nr 10 lõik.
Põhilised rahvusvahelise liikluse suunad on seotud Narva ja Pärnu piiripunktidega millele on liidetud ka Paldiski, nendele lisanduvad ka Valga ja Luhamaa/Koidula piiripunktid.
Kõige paremini iseloomustab rahvusvahelist autoliiklust autorongide liiklus. Tallinna vanasadama kohta on raske leida adekvaatset loenduspunkti, lisaks genereerib Tallinn raskeliiklust ka väljaspool sadamaid.
Tee
Nr
Teelõik km
Muuga
T95
Narva
T1
13-26
Narva
T1
204-209
Tartu
T2
12-20
Luhamaa
T2
279-287
Riia-Pihkva
T7
195-217
Valga
T3
217-219
Pärnu
T4
18-26
Ikla
T4
168-192
Paldiski
T8
40-46
2015
882
1070
402
1094
137
146/158
282
1549
1312
588
2014
1019
992
323
1073
120
179/189
275
1460
1277
602
2013
1022
959
405
1064
107
187/191
240
1354
1181
440
2012
1016
888
323
994
149
163/184
235
1271
1114
339
2011
1078
878
278
925
70
139/124
264
1205
991
324
Lähtuvalt teede funktsionaalsest rollist oleks loogiline ka Muuga sadama tee viimine TEN-T koosseisu.
Transpordi arengukava 2014-2020 rakenduskava 2014-2017 lisa 1 näitab TEN-T võrku kuuluvaid teid ja tänavaid ka Tallinna linnas, kuid sellest räägiksime eraldi. Tundub aga, et selle koostajad ei saa aru, mis on kiirtee.
Investeeringute tegemisel on tulnud tasakaalustada eesmärki välja ehitada 2+2 kiirteed (määruse nr 1315/2013 artikkel 17 lõike 3 punkt a mõistes) alates Tallinnast kuni Pärnu, Tartu ja Narvani ning neid ühendav Tallinna ringtee, vajadusega likvideerida kõige liiklusohtlikumad lõigud või muud pudelikaelad nii nendel kui teistel koridoridel (nt linnade ümbersõidud).”
Määruse artikkel 17 lõige 3 on sõnastatud alljärgnevalt:
a)     Kiirtee on spetsiaalselt mootorsõidukite liikluseks kavandatud ja ehitatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid ning:
i)                  kus on – v.a spetsiaalsetes kohtades või ajutiselt – kummagi sõidusuuna jaoks eraldi sõiduteed, mis on teineteisest eraldatud eraldusribaga, mis ei ole ette nähtud liikluseks, või erandjuhtudel muude vahenditega;
ii)                 mis samal tasandil ei ristu ühegi tee, raudtee, trammitee, jalgrattatee ega jalgteega ja
iii)                mis on tähistatud kiirteemärkidega.
b)     Kiirmagistraal on mootorsõidukite liikluseks kavandatud tee, millele pääseb peamiselt eritasandiliste või reguleeritud ristmike kaudu ning:
i)                  mille sõiduteel on keelatud peatumine ja parkimine ja
ii)                 mis samal tasandil ei ristu ühegi raudtee ega trammiteega.
c)      Strateegiline tavatee on tee, mis ei ole kiirtee ega kiirmagistraal, kuid mis on siiski lõigetes 1 ja 2 osutatud kvaliteetne tee.
Edasi räägitakse rakenduskava lisas, et: Tallinn-Narva maanteel on 2+2 kiirtee ehitusega jõutud suures osas Tallinna piirist kuni Haljalani. Sellel lõigul on olulise objektina tegemata Väo liiklussõlm ning veel mõned väiksemad lõigud. Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel on 2+2 kiirtee Tallinna piirist kuni Koseni. Tallinn-Pärnu maanteel on 2+2 kiirtee kuni Ääsmäeni.
Paraku puuduvad täna Eestimaa teedel kiirteemärgid – seega tuleks rakenduskava autorite mälu värskendada.

 Nüüd kui üldpilt veidi selgemaks saanud, süveneme Tallinna teemasse. Aga sellest järgmine kord.

Siiski täiendan natuke huvitavast artiklist Soomest.
Soome teedevõrgus on 5200 km TEN-teid, sellest 800 km kiirteid ja ülejäänu üheniidilised. Ilmselt on nende kiirteed ikkagi vastava märgiga tähistatud ja kiirtee liiklusrežiimiga (aeglased sõidukid ja pukseerimine keelatud jne). Trafi teeb igal kolmandal aastal uuringu täpsustades ohtlikke alasid ja kohti. 2000-2014 on igal aastal TEN teedel hukkunud keskmiselt 66 ja vigastatud 1000 inimest. Paremaks meetmeks on nii 2+2 kui ka keskpiirde rajamisega 2+1 teed, kuid efektiivsed on üheniidilistel teedel ka kiiruskaamerate kasutus ja täristid tee telgjoonel.

Kommentaarid

kt ütles …
Imestad selliste asjade üle? Mina olen paar päeva kukalt süganud, kas ümberkujundatud Ääsmäe nn ringil sõita 50, 70 või 90-ga? Kontrolliks võid lähenda erinevaid teid pidi- Ääsmäelt, Haapsalust või Tallinna poolt.
Alati sunnib mind imestama, kui kiirendusraja ees on Anna teed märk- mis erikuradi nali? Kas seal siis tuleb kiirendada või hoopis teeandmiseks seisma jääda?

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa