Maanteehundi arvamised

Teises teemas alguse saand asja jätkaks. Neile kes ei ole lugenud, väike sissejuhatus. Kadaka tee Tallinnas on viimase remondi käigus aladimensioneeritud seetõttu et vastavalt üldplaneeringule eeldati et Pääsküla möödasõit võtab arvestusperioodi (15a) sees ära olulise osa tänasest koormusest. Nõmme üldplaneeringule on teinud keskkonnamõjude strateegilise hindamise Alkranel. Nende tehtud tööst järgnevalt siis Pääsküla möödasõidu kohta: Siit tulenevalt on mõned asjad veel ebaselged et mitte öelda, segased. Lisan siia veel ühe pildikese - väljavõtte Maa-ameti kaardist Tähetorni-Kadaka ristmiku piirkonnast. 1. Tundub, et uut teed ei ole ilus kokku viia Tihniku tänavaga. Võimalik on. 2. Raske on ühendada Tihniku suunda olemasoleva neljakülgse ristmikuga. 3. Võimalus on, kui lahutada see Tihniku pool eritasandilisena suundadeks, põhjapoole suunduv tuua viadukti alt varem läbi ja liita Kadakaga enne Tähetornit ja lõunasse suunduv lihtsalt jagada laiali vahetult pärast Tähetorni...

Allikas: Saksa ökoinstituudi visioonistsenaarium EU-27 aastani 2050 Graafikust võib prognoosida 2050 aastaks 1,5-kordset kasvu nii reisitranspordis kui kaubatranspordis. Referents-stsenaarium Andmed pärinevad DG Energy prognoosidest ja neid on laiendatud 2040-2050 aastani. Rahvaarv kasvab 4,5% aastaks 2030 2008 tasemest ja edasi toimub kerge kahanemine. 2030 tasemeks on ennustatud 520 miljonit ja 2050 tasemeks 518 miljonit elanikku. Samas kasvab majapidamiste arv – perekonnad on väiksemad. 2020 on majapidamisi (leibkondi) 9% rohkem 2008 tasemest ning 2050 aastaks veel 13% rohkem. GDP kasv 2020 aastaks on 20% 2008 tasemest (arvestades 2008-2009 madalseisuga), 2050 GDP on 80% suurem 2008 tasemest. Reisijatevedu kasvab 19% 2020 aastaks (2008 taseme suhtes) ja 2050 aastaks täiendavalt 30%. Veidi väiksem on kavandatud kaubaveo tõus, vastavalt 21,5% ja 22%. Visioonistsenaarium Põhierisused referents-stsenaariumi ja visiooni vahel on alljärgnevad: 1) Kivisöe kasutus väheneb 1/3, ras...

Äripäev Sama uudis ka: Delfi Poola teedel võib sõita 150-ga. Ei hakka siin artiklit refereerima, küll aga sundis artikkel veidi tausta uurima. Euroopa liidu liikmesriikide kiiruspiirangute tabel annab teada et tõepoolest, varem oli piiriks 130. Selles tabeliski on mitmeid küsitavusi. Järgnes Delfi kommentaariumis väga hea viide sakslastele, mis eeltoodud viited ümber pöörab ehk pigem korralikult täpsustab. Saksa allikas Püüdes seda allikat nüüd lahti lugeda, selgub et 140 kehtib kiirteevõrgus, mis täna on 900 km kokku. Poolakad küll loodavad seda võrku jalgpalli-MM ajaks (2012) kahekordistada ja ehitada juurde 2100 km vahepealse klassi teid (droga ekspresowa) ehk 2+2, millel seni piirang oli 110 ja suurendati 120-ni. Väidaksin, et eksisteerib veel kolmas kategooria asulateväliseid teid, kus tõenäoliselt piirang on 90. Või veelgi madalam. Sama teema jätkuks selgus Wikipediast: Expressway (singular - droga ekspresowa, plural - drogi ekspresowe) in Poland refers to a networ...

Väikesõidukitel on rehvimustri nõudeks 1,6 mm ja sõiduautodel talvel 3 millimeetrit (MS rehvid). Sama reglement on siis ka kuni 3,5-tonnistele väiksematele veokitele. Eraldi on öeldud et kui teljel on paarisrattad, siis neil ei pea talvepastlaid olema. Samuti on eraldi väited rahvusvahelistele reisidele - st väljamaalane kes siit läbisõidul on, võib sõita millega tahab. Kuid bussid ja raskeveokid? Ainult mustrinõudest ei piisa. Tundub, et on vaja tekitada kindlustuse poolest reeglid. Saksamaal on nii, et kui avarii on, siis loetakse et kindlustus ei kehti kui sul pole ilmastikule sobivaid pastlaid all old. Samuti on keelatud sõiduautodel liikuda lumel ja jääl suvepasteldega. Kuid veokate ja busside kohta miskit ei ole. Peale Padaoru on Eestis veel selliseid kahtlasi kohti. Samas on selge, et transiit on tähtis haru ja me ei saa läbisõitvatele võõramaalastele kehtestada mingeid erireegleid. Lahendusvariandid? - kindlustus - kui rekka kääri sõidab ja kui tal pastlamustrit vähem k...

Raba kaitse alla - tekitab kahte sorti mõtteid: - kas sellega ei olda lootusetult hiljaks jäänud? Viimase 20 aastaga on Laagri ja Kadaka/Pääsküla taha kerkinud kõike. Instituudi tee ja selle äärne asustus. Ja ilmselt on üksjagu planeeringuid veel, eriti Instituudi teest väljapoole. Tõsi ta on, et linna ja tee vahel on veel mingi asustamata ala. - Juuliku-Tabasalu tee osa Pärnu maanteelt Instituudi teeni (Laagri-Harku) ilmselt tehakse (see ei ole raba peal), kuid tõenäoliselt blokeerivad kaitsekavad kõik võimalused selle tee ühendamiseks Kadaka piirkonnaga. Mis siit siis kaasneb veel? Ehk kõige olulisemana see, et kui Pääsküla ümbersõiduna on planeeringutes kavandatud möödasõit mis leevendaks Kadaka tee liiklusolukorda, siis suure tõenäosusega seda ei tule. Muide, ka praegune Kadaka katend on projekteeritud perspektiivsele seisule et paralleeltee ON OLEMAS. Siit tuleneb ka katendi suur ülekoormus - praegune liikluskoormus ületab suuresti selle, millist kavandati ehitusest 15 aasta...

2009 aastal võrdlesime Soome ja Eesti katendiarvutuse juhendeid ning nende alusel konstrueeritud katendeid. Huviline leiab töö veebis: http://www.mnt.ee/atp/failid/2009_10_katendi_kandevoime_vordlus.pdf Lühidalt võiks tulemused kokku võtta alljärgnevalt: 1) Üldiselt on arvutusalused (materjalide tugevusnäitajad) lähedased, asfaltbetoonide korral isegi väga. Killustiku elastsusmooduli osas kasutatakse Eestis ka paekillustikele Soome parimate tardkivikillustike näitajaid. Reaalselt kasutatakse Soomes killustikke kahes kihis – parem killustik aluse ülakihis (280 MPa) ning nõrgem alakihis (200 MPa). Liivade ja aluspinnaste arvutuslikud tugevusnäitajad Soome normides on mõnevõrra madalamad meil kasutatavatest, ulatudes parimatel liivadel 100 MPa tasemeni. Sama konstruktsiooni korral on arvutustulemused lähedased (erisused reeglina 10% piires). 2) Soome normides nõutakse sama liikluskoormuse korral oluliselt suuremat kandevõimet. Töös võrreldud nelja koormusklassi puhul ulatuvad erisused ...

Marjustin on Kesk-Eesti ja kogu regionaalarengu nimel õhku visand huvitava idee - lennujaam Kesk-Eestisse. Püüan seda nüüd natuke lahti mõtestada. Minu jaoks on selge, et Tallinna - Ülemiste jaam on linnale liialt lähedal. Mängus nii müranõuded kui oht Tallinna joogiveereservuaarile kui ka lihtsalt ohud et mõni lennumasin linna kohal alla sajab. Uut kohta on tarvis. Ämari on ainus piisavalt suure rajaga koht täna peale Ülemiste. Lähiriikide radade põhiandmed: - Riia - 2550*45 meetrit, 18/36 (põhja-lõuna suunaline) PCN-110 - Arlanda - 3300*45, 01/19 PCN-97; 2500*45, 08/26 PCN-78; kaks paralleelrada ja üks ristuv - Vantaa - 3440*60, 04/22 PCN-102; 2900*60, 15/33 PCN-108; kaks paralleelrada ja üks ristuv - Pulkovo - 2780*60, 10/28 PCN-83, kaks paralleelrada - Tallinn - 3070*45, 08/26 PCN-60 - Ämari - 2000*45, 07/25 PCN-68 - see on vana info (enne remonti) uus pikkus 2750. Kodumaistest veel - Kärdla - 1520*30, PCN-120 - Kuressaare - 2000*30, PCN-120 - Pärnu - 2470*45 - Tartu...