Joobes juhid

10-16 detsembri kampaania tulemused - nii alko kui narko kontrolliga. Kahjuks ei Eesti ega ka Läti siin reas ei ole. Tabel SL vihje alusel rootsi lehest. Huvitav on märkida, et skandinaaviamaad on kõige madalamate joobenäitajatega. Ehk siis palju kontrollitud ja valikuta.
Moldaavia ja Iirimaa kohta on aga küsimus - Iiri ei näidanud üldse kui palju siis kokku kontrolliti, Moldaavias aga olid pooled täis.
Üllatus tegelikult ka Saksamaa - poleks uskunud et protsent nii kõrge on.


 neg alko pos alko neg narko pos narko
BELGIA 7818 179 2 4 2,29%
SVEITS 4743 240 845 43 4,82%
KÜPROS 2695 142

5,01%
TŠEHHI 10829 79 103 3 0,74%
SAKSA 85543 10647 1684 299 11,15%
TAANI 13519 61

0,45%
HISPAANIA 186560 1939

1,03%
PRANTSUSMAA 108692 2187 402 117 2,07%
SOOME 38411 139 24 4 0,37%
KREEKA 30907 780 1350
2,36%
UNGARI 27494 344 1798
1,16%
ITAALIA 21654 705 848 106 3,48%
LEEDU 31642 518 74 2 1,61%
IIRI
335

100,00%
MOLDAAVIA 336 280 22 3 44,15%
HOLLAND 36260 446

1,22%
NORRA 46596 97

0,21%
POOLA 21776 477 258 3 2,13%
PORTUGAL 12346 267 35
2,11%
RUMEENIA 40970 712 9915 1 1,38%
SLOVEENIA 3862 232 4
5,66%
ROOTSI 96815 262 96815 131 0,20%
INGLISMAA 32804 1356 125 21 4,01%

862272 22424 114304 737 2,32%

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimivusp
Lisateave

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded Alusdokumendid: 1)       TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused 2)       Maanteede projekteerimis normid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011) 3)       Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 ) 4)       Linnatänavad , EVS 843:2003 5)       Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2 6)       Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1 7)       Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41 8)       Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27 9)       Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26 1)    Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust) Analüüsides eeltoodud dokumente, on tekkinud juriidiline kahtlus – kuigi projekteerimisnormid on 1999 aastast,  on Riigi Teatajas märge 'jõustunud 11.07.2011'. Kas see peaks tähendama vahepeal kehtestatud juhendite õigustühisust? Tõenäo
Lisateave

Kandevõime mõõtmine

Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.  Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatuses
Lisateave