Maamaksust

Teema paraku veidi pikem, mitte ainult maksust.
Maaomand on tegelikult kasutusõigus. Sest maa pole kellegi poolt tehtud et ta mingilgi moel saaks täielises isiklikus omandis olla. Seega on õigustatud ka selle omandi maksustamine.
Maamaksul on kaks eesmärki. Ühelt poolt, hoiab maksustamine omandipiirid korras. Selleks piisaks kui rakendada kas ühikumaksu või pindalamaksu - st fikseeritud summa mis katab registripidamise kulud (räägitakse ka sellest, et maakatastri pidamise kulud kaetaks maamaksust - vaidleksin sellele kohe vastu, sest sel juhul peaks maamaksu oluliselt tõstma, maaregister ei ole ammugi enam ainult maa jaoks oluline vaid üks riigi põhiregistritest - seetõttu peab riik ka olulise osa sellega seotud kuludest katma). Teiselt poolt, peaks maks suunama ressurssi efektiivsemale kasutusele.
Maa maks on seega seotud maa hinnaga.
Maa hind on kapitaliseeritud maa rent.
Maa rent aga tulu, mida maa kasutamisest saada võimalik on, loomulikult lubatud piires. Sõltub seega näiteks põllumajandusmaa puhul maa tootlikkusest ehk viljelusväärtusest. Ja teisest küljest, maatüki asukohast.
Maa väärtus ei ole abstraktne suurus, vaid suhteline - kellele on see väärtus suurem, kellele väiksem. Maa hinnaks aga peaks lugema selle, mida ollakse valmis turul selle maatüki eest maksma. Ehk siis kõrgeima pakkumise. Põllumajanduses edasi olles, võib võrrelda samasuure tüki väärtust taluniku ehk maakasutaja kesküksuse (keskuse, lauda jne) suhtes - kui muud faktorid samad on, siis mängib asukoht. Seega maa hind sõltub kahest olulisest faktorist - maa asukohast ja sihtotstarbest ehk milleks seda maad kasutada tohib. Samasugune (sama ilus ja suur) maatükk Tallinna kesklinnas ja Kapa-Kohilas on ju vägagi erineva hinnaga. Ehk siis võrdleme vahetult rannaäärset krunti sellisega, millel pool kilomeetrit rannani.
Samas asukohas võib ühe ja sama maatüki hind olla kordades erinev, kui sinna lubatakse rajada üldkasutatav park ehk sõidutee või siis kõrghoone. See sai nüüd linnakeskne variant. Maapiirkonnas siis võrdluseks näiteks metsa või põllumaa ja hoonestusalune ehk elamumaa.

Maamaksu ja maa hinna seosed. Kui maa hind määratletakse turu poolt, nõudluse ja pakkumise vahekorra järgi, siis maamaksu määra ehk protsendi otsustavad poliitikud.
Mida kõrgemaks kruvitakse maksuprotsent, seda odavamaks muutub maa - seda enam kooritakse maarendist maksuna ära ja vähem jääb tuluks. Kui eesmärgiks on maksimaalne võimalik maksusumma kokku korjata, siis tuleks maksuprotsendiks 4. Et meil on maksuprotsent veel madalam, siis on maa hind sellest tasakaaluasendist kõrgem.

Sihtotstarbe muutmine. Et süsteem oleks täielik, tuleb maa sihtotstarbe muutmine samuti maksustada. Maamaksuseaduse esimeses redaktsioonis oli sees maakapitali kasviku maks - maksustati maa ostu ja müügihinna vahe juhul, kui tehing tehti peale ostu lühikese aja jooksul. Kahjuks kui tühistati maa hinna seadus ja võeti vastu maa hindamise seadus, siis ei toodud uude seadusse üle maakapitali kasvikut - väideti, et see lahendatakse maksuseadustega, mitte hindamisega. Seni lahendamata - see takistaks äri. Nojah, kui äriks nimetada sihtotstarbe muutmise kaudu muutuva hinna vahe taskusseajamist, siis küll. Ilmselt olid ja on liialt suured huvid...
Planeerimisseaduses on küll sees, et detailplaneeringu teeb ehk tellib vald ehk kohalik omavalitsus ja ainult erandina võib ta selle ülesande delegeerida maaomanikule.
Normaalses ühiskonnas toimub asi alljärgnevalt:
- vald planeerib (koostab üldplaneeringu), konsulteerides selles rahvaga
- planeeringu alusel teostab vald maa hankeprotsessi - ostab eraomanikelt kokku need maad, milliste sihtotstarve läheb muutmisele.
- nüüd koostatakse detailplaneering
- vald projekteerib tehnovõrgud ja määratleb detailsed ehitustingimused - muide, tehnovõrkudega on juba palju päriski täpselt määratletud - näiteks elektrijuhtmed, gaasi ja veetoru läbimõõdud jne.
- vald tellib tehnovõrkude ehituse, sh ka teed
- vald muudab kruntide maa sihtotstarbe ja müüb krundid soovijatele, kes asuvad maju ehitama.
- edasi maa maksu eest tagatakse teatud teenused - vald ajab näiteks teed lahti talvel, subsideerib postiteenuseid ja nii edasi.