Tartu ja lennundus

  1. paljud on olnud arvamisel, et Raadi untsulaskmisega on tehtud suur viga. Osa eksperte jääb siiski eriarvamisele, kuna betoonplaatidest konstruktsioon oleks vaja olnud välja vahetada ja näiteks viimasel ajal on toimunud rida õnnetusi just ebaühtlaste betoonplaatide tõttu – Kasahstanis lõhkus lennuk sellise raja tõttu teliku
  2. Tartu Lennujaam pilvedes – lootus, et Tartu-Tallinna raudteeühendus paarikümne aasta jooksul paraneb sedavõrd, et Tartu saaks omale võtta odavlennufirmade Eesti osaluse.
  3. Lootus raudteeühendusele – RailBaltica 1 faas keskendub praegu Tartu-Valga lõigule, eesmärgiks tagada 120 km/h tehniline kiirus. Maksimaalprogrammiks loodetakse 160 km/h tehnilise kiiruse saavutamist Tallinn-Tartu trassil, kuid arvestades siiski vahepealseid jaamu (Jõgeva, Tapa) ja muid kitsendavaid faktoreid, on maksimaalne keskmine kiirus milleni rongiga sellel trassil jõuda – 120. See aga tähendaks, et kiireim rong võiks vahemaa läbida 1,5 tunniga. Paraku on see veel liiga palju et tõmmata Tallinna-poolelt reisijaid Tartust lähtuvatele liinidele. RB 2 faas peaks aga üldse Tartust mööda minema (Pärnu suund).
  4. Tartu arvab, et kui ei saa Põhja-Eesti reisijaid, siis saab vähemalt väljast tulijad, kes tutvuvad Lõuna-Eestiga läbi Tartu ja siis kas saabuvad või väljuvad läbi Tallinna. Et välisühendusega Tartu teeb linna atraktiivsemaks ja annab ka Eestile miskit juurde – jään selles osas eriarvamusele, kuna leian et see lõbu läeb liialt kalliks maksma. Me ei suuda tagada majanduslikku tasuvust. Ega regionaalpoliitika pole kuskil odav olnud aga siiski.
  5. Odavlennud - tähendaks tõenäoliselt, et lendama hakkaksid ca 160 reisijaga lennukid, mis jäävad MTOW osas 70 tonni piiresse. Sellegipoolest soovitakse 100-tonnist raja kandevõimet, mis peaks tagama raja kandevõime ka võimaliku täiendava lennuraja pikenduse puhul mis omakorda võimaldaks suuremate lennukite vastuvõttu. Lähem analüüs selgitab siiski sellise strateegia suurimad puudused – üle 70-tonnised lennukid vajavad igal juhul ka pikemat (2300) ja laiemat (45) stardirada mis omakorda tähendab täielikku raja asendamist (asi pole ainult asfaldis vaid ka raja elektrivarustuse ja drenaaži/sadeveelahendustes). Seetõttu ei ole 100-tonnise kandevõime nõudmine täna põhjendatud ja odavlennufirmad Tartusse ka peale rekonstrueerimist ei tule. Arvamus, et praegu kavandatav rek (1800 meetrit pikk 30 meetrit lai rada) võtaks vastu ka tänased Boeingid (737-300 ja 737-500) kuid mitte regulaarliikluseks vaid ainult charter-reisideks. Ei tea küll, millest selline arvamine tuletatud on. Tallinna rolliks lootuses kui odavlennufirmad veaks Tartust, jääks tava-reisilennundus (linnalähedase jaama eelised). Raudteeühenduse paranemisest üksi on siiski vähe abi sest raudteejaamast on veel lennujaama ka vaja jõuda.
  6. Loogilisem strateegia tähendab siiski ettevedu Tartust väikelennukitega (Saab 340 – 33 kohta) olulisematesse lennuväljadesse – Tallinna pilet maksaks 600 krooni, Kuressaare pilet 500 krooni. Võimalik ka näiteks otse Helsingi või Stockholm (skandinaavia teiste linnade jaoks ei tule ilmselt vajalikku reisijate arvu välja). Kopenhaagen jääks kaugemale ja Riia ei tule kõne alla konkurentsisuhte tõttu. Kuressaare reis tuleks kõne alla alustuseks nädalavahetuspaketina – reede õhtul sinna, pühapäeva õhtul tagasi. Iseasi, et logistiliselt lennukite kasutuseks see just parim lahendus pole, sest siseliinide koormatus kujunekski valdavalt nädalavahetusereisidele.
  7. Tallinna-reisi hinnaklass on mõeldav, kuna kuludena tuleb vastasel juhul arvestada nii 400 km auto- ja kütusekulu kui parklakulu eeldatava reisi ajaks. Pealegi tähendaks start Tartust lühemat check-in aega ja pagasi teisaldamist otse soovitud lennule, Tallinnas puuduks täiendava check-in vajadus.
  8. Ka see strateegia eeldaks, et sobivale lennukile (Saab 340 või analoog) rajatakse angaar, mis võimaldab vähemalt talvel hoida lennukit vahepeal angaaris – see vähendab aja ja raha kulutusi lennueelsele ettevalmistusele.
  9. Hinnang, et Ämari osas militaarkasutuse kõrval ei ole võimalik tsiviillennundus (tugineb militaararvamisel) – siiski leitakse et kaubavedudeks on Ämari asukoht piisavalt hea. Kaubareiside suhtes jääb ikka kiirkulleri ja –postiühenduseks (DHL, TNT etc) Tallinn eelistatuks, kuid usun et peale ringtee/Paldiski mnt valmimist probleemid lahenevad
  10. Riia olukord on huvitav – suur reisijate arvu tõus on saavutatud dotatsioonidega, kuid praeguseks ei suuda riik enam kogu dotatsioonisummat välja käia, samuti keelavad/piiravad EL kavandatavad meetmed doteerimist. Ehk siis, Riia edasine laienemine on küsitav.
  11. Küll aga pakub huvi Tartu perspektiiv kaubalennunduseks – huvi tuntud Ukraina AN-12 lennukitega näiteks Itaaliast kaupade vedamise vastu Venemaa turule (Pihkva on Tartust kauba-autodega vedamiseks oluliselt lähemal), praktika näitab, et saabuvale lennukile tagatakse kohapealne tollikontroll ja turvateenistus (Falck/G4S), kaubad (mahulised – kingad-saapad-riided) tõstetakse lennukilt rekkadele ja otse Pihkva suunda. Selline süsteem rakenduks vastavalt nõudlusele ning vaja on tagada vaid tehniline võimalus otse perroonil kaupade teisaldamiseks autodele. Tollilao ideed Tartu veel ei arutanud, kuid see oleks ilmne edasiarendus kui tekiks vastav arvestatav nõudlus. Alguseks käsitletakse siis vaid otselogistilisi lahendusi ilma ladustamiseta.

Kommentaarid

Ain Kendra ütles …
Kuna raudtee kulgeb Ülenurme lennujaamale vägagi lähedalt, siis võib kõne alla tulla kohalik rööbastranspordi liin raudteejaama ja lennujaama vahele. Sellisel juhul tuleks aga vajalik kanal planeerida ka Tartu ringtee (Tartu-Võru-Luhamaa) projekti raames ja analüüsida täiendavate roopapaaride paigaldamise võimalikkust et tagada sellise liini rajamise võimalikkus.
Anonüümne ütles …
Raadi kohapealt on palju eriarvamusi. Too betoonrada oli sel hetkel kui sõjavägi ta üle andis heas seisukorras ning korraliku hoolduse/arendamise puhul oleks saanud just Tartusse toimiva Cargo lennujaama. Veel 90mnendate keskel oli rada sellises seisukorras, et sinna söandas maanduda tolleaegne Poola president Lech Walesa.(T154). Loomulikult laguneb ilma korraliku hoolduseta iga lennuväli ja sinna nahka läks ka Raadi...ka näiteks Haapsalu.
Tundub, et tolleaegsetel otsustajatel puudus visioon ja ka huvi pisut suuremalt mõelda.
Mis puudutab Ülenurmet, siis ... nojah...üldiselt arvatakse euroopas, et lennukid tulevad mängu siis kui raudteetranspordiks (reisijad siis) lähte- ja sihtpunkti vahel kulub enam kui 3h. Lisaks veel vajab üks korralikult toimiv rahvusvaheline lennujaam teatavat "kriitilist" massi reisijaid. On tore ju kui lennujaam teenendab 1-2 regulaarreisi päevas, aga kas see ka majanduslikult mõtekas on??? Lennujaama ülalpidamiskulud jagunevad ju lõpuks reisijate vahel laiali (st piletihind sisaldab lennujaamamakse) ning 30-40 reisija teenendamine päevas vaevalt et mainit piletihinna puhul kulud kataks. Alternatiivsed teenimisvõimalused on muidugi ruumide rentimisest ja muude lisateenuste pakkumisest võimalikud kuid kas seda lennujaama tegelikult samuti oleks vaja ülal pidada???
Tore on kui on plaane ja ambitsioone, aga ma kardan, et seda kriitilist reisijate arvu Tartust (Lõuna-Eestist) leida on suht keeruline. Isegi kui Tartu-Tallinn ühendus oleks 2xpäevas oleks ju reisijatel valida kas konutada Tallinna lennujaamas tunde oodates lendu järgmisesse sihtkohta või sõita autoga 2h Tallinna ning jõuda kohale õigeks ajaks.
Cargo lennuväli aga omakorda eeldaks nii laopindade kui ka muude ühenduste olemasolu. Tõsi ta on, et raudtee on lennuväljast kiviviske kaugusel kuid laadimiseks vajalikku jaama seal ju ei ole. Ka see tuleb ehitada ning seega vajab investeeringuid ja jällegi tuleb käiku maj. matemaatika. Kas eeldatavad tulud katavad tehtavad kulutused???
Ain Kendra ütles …
Mis laadimisse puutub, oli Tartu vendade arvamine et asi toimib otse autolt lennukisse ja vastupidi, absull ilma laopindadeta. Idealistid - maybe.
Anonüümne ütles …
nujah ex sedamoodi põlveotsas saab ju kah teha..omaette teema on see, kas see just kõige parem ja efektiivsem lahendus on...samamoodi on asi hetkel korraldatud Tallinnas kuid vedajatel oleks huvi korraldada lende kordades rohkem ning kui kaubakäive on selline, siis peab logistiliselt olema võimalus ka vaheladusid kasutada...vähemalt tundub see minu arvates loogiline olevat
Ain Kendra ütles …
Tartu ja ettevedu - oluline osa tööreisidest olulistesse siht- ja ümberistumispunktidesse (Brüssel, Stokholm, Kopenhaagen ja Helsingi) lähevad hommikul väga vara. Selle tõttu ongi arvestatud, et etteveo roll oleks just hommikuste varajaste lendude jaoks oluline. Ehk ka õhtul, pigem öösel, tagasitulekuks. Viimaselt lennult. Kuid sellega seoses on omaette probleem kuna sel juhul tuleb viimase lennu värk jätta liikuvasse graafikusse sõltuvaks eelnenud lennu hilinemisest.
Pigem usun, et targem oleks Tallinna Lennujaamal öine eribuss käivitada (koostöös Sebe või Taisto või ka mõne väiksema vedajaga), mis varahommikul rahva ette veaks ja öösel Tartusse tagasi. Ja arvestaks kõigi lennugraafikutega.

Mis aga Haapsallu puutub, siis milline on Kiltsi seis? Mida seal üldse saab ja tasub teha?
Autospordihuvilised on koha avastanud. Vald on huvitatud et hobilennukid seda kasutada saaksid. Mis rajatisi selleks vaja on? Püsivat valvet, piirdeaedu, mingeid märgiseid ja märgutulesid ja miskit veel?
Ain Kendra ütles …
Tallinnas lennuplaani järgi liiguvad:
B737-500 (Eesti Õhu omad ka)
B737-800 (Austria, 70 tonni)
MD 82 (Norwegian)
MD 83 (Swiftair)
A319 (EasyJet)
ja väiksematest:
Fokker 50, 70; Turbolet, Saab340, 2000; ATR72, Embraer 135.

A319 vajab 1950 meetrit, 737-500 ja 737-800 2470 meetrit.
Mõnedel andmetel lepib A319 ka 1859 meetriga ning B737-500 1920 ja 737-800 2225 meetriga. Kõik need lähevad juba välja Tartu võimalustest.

Lisaks on andmeid, et 1800-meetrise rajaga saaks hakkama ka 100-kohaline A318 (1355m) oma max 68 tonniga.
Ain Kendra ütles …
Siiski - on üht koma teist selgunud.
1) ei saa alati vaadata MTOW järgi - MTOW viitab siiski täislastis maksimaalsele kaugusele lendamisele. Siin aga lennatakse oluliselt lühemaid trette - London või Kopenhaagen ega ka Brüssel pole ka B737 lennuvõimete piiril. Tbilisi ehk on.
2) piirid paneb ette tegelikult mitte raja pikkus, vaid hoopistükkis laius. 32 meetrit ning külgtuule piirang vastavalt. Mida laiem rada seda raskema külgtuulega alla saab. Ja üles.
Ain Kendra ütles …
Kõige hullemad lennujaamad maailmas - http://www.oddee.com/item_93109.aspx

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Kandevõime mõõtmine