Naelad kummist

Rootsi plaanib naastrehvidele maksu kehtestada. 5,3 eurot ühe rehvi kohta ostuhinnale lisaks. Ehk siis ca 80 eeku ühe rehvi eest.
Rootsi uuringute järgi ei ole surmaga lõppenud õnnetuste süüdlaste arvestuses näha olulist lamellrehvide ülekaalu naastrehvide suhtes.
Saksas on naastud keelatud, Norras on linnu, kus naastude kasutamise eest tuleb lisa maksta.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Senikaua kuni teed jääst puhtad ei ole st. teede hooldajad ei suuda tagada, et teedele ei teki jääd ei ole mõistlik naastrehve lisamaksustada või keelata. Olen proovinud...lamellidega ei ole jääl teha midagi...
28. jaanuar 2008, kell 18:55
Raul wips Vibo ütles …
naastud ei asenda mõistust.. lamellidega saab suurepäraselt hakkama ja samas säästab teekatet. naastrehvidega kulutad 1km läbimisel teekatet 10 grammi. arvuta nüüd, mitu kilomeetrit sõidad talve jooksul maha ja milline on asfaldihunnik, mille ära kulutad ja siis mõtle, et sa ei ole ainus...
29. jaanuar 2008, kell 23:07
Ain Kendra ütles …
Lisaks veel tänase infobiti - iga aastaga kulub liikluses asfaldikiht 1 cm võrra. Väide küll Tartu linnaviletsuse ametnikult, kuid viitega TTÜ katsetele - huvitav küll, mitu autot selleks teest üle peab sõitma ja palju neist siis naeltega et see 1 cm kulumist tekiks. (wipsi pakutud 1 km ja 10 gr järgi võib ju proovida välja rehkendada)

Iseenesest ei vaidlustakski väidet. Kuid tee läeb roopasse ka ilma naastudeta (valdavalt raske transpordi all). Ja kui talvel siis roopasse ka jää lisandub (mis ju pole muu kui külmunud vesi), võib talveilmaga lamellidel uisutama sattunu küll taevaisa appi paluda, kuid juhitavusest rääkimine on kurjast. Läed kui kelguga, suundki võib teada olla kuniks roopas püsid, kuid juhib su liikumist keegi teine. Ja kui lõpuks haakumine tekib, ehk miski osa ratastest jää pealt asfaldini jõuab, muutub su suund kardinaalselt (sõltudes siis pigem sellest, milline ratas esimesena asfaldi leidis). Ning siis enam miskit ette ei jõua võtta. Viidata pole vaja kaugele - blogi järgmises sissekandes on lingid jutuubi klippidele. Mis küll valdavalt roobastega seotud pole, libeda teega siiski.
30. jaanuar 2008, kell 02:26
Raul wips Vibo ütles …
Kui tee läheb roopasse ilma naastudeta, siis on kaks võimalust:
1. tegemist on ülekaaluliste veokitega
2. valesti projekteeritud või ehitatud nõrga katendiga

Ilma naastudeta on katte kulumine võrreldes moraalse vananemisega (bituumeni lagunemine, katte murenemine) marginaalne.
1. märts 2008, kell 08:17
Ain Kendra ütles …
Sõitsin täna Sõle tänavas - endise Minski poe naabruses teekate nii läbivajunud et ilmselt probleemid seal allpool. Naastudest asi nii hulluks ei lähe, Võimalik siiski, et ka raske transport - kuid sellel teelõigul usuksin et see raske ongi meie ühistransport ehk siis buss ja troll.
Varemgi sellest kuskil räägitud et ülekoormatud tipptunni trollid ja bussid lõhuvad päris korralikult, teljekoormused selgelt üle 10 tonni. Kui poolits ehk suudab miskit ette võtta raskeveokitega ehk siis nende koormaid ikkagi vahel kontrollitakse - pole kuulnud et teljekoormust kontrollitaks ka ühistranspordil.
2. märts 2008, kell 14:42
Ain Kendra ütles …
Keegi tarkpea teatas et lamellid ei kesta üle kolme aasta. Kas naelakad kestavad kellelgi enamat? Asi pigem läbisõidus ja sõidustiilis kah.
6. märts 2008, kell 20:44
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimivusp
Lisateave

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded Alusdokumendid: 1)       TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused 2)       Maanteede projekteerimis normid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011) 3)       Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 ) 4)       Linnatänavad , EVS 843:2003 5)       Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2 6)       Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1 7)       Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41 8)       Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27 9)       Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26 1)    Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust) Analüüsides eeltoodud dokumente, on tekkinud juriidiline kahtlus – kuigi projekteerimisnormid on 1999 aastast,  on Riigi Teatajas märge 'jõustunud 11.07.2011'. Kas see peaks tähendama vahepeal kehtestatud juhendite õigustühisust? Tõenäo
Lisateave

Kandevõime mõõtmine

Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.  Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatuses
Lisateave