Teemärgistus ehitustööde ajal

Soomes on Helsinkin Sanomat kõneaineks toonud teekattemärgistuse tööde ajal.
Kes keelt valdab, on targem lingist vaadata. Kuid olulisemast siiski.
1) kuigi kohati lisatakse kollased ajutised jooned, ei kustutata endiseid valgeid. Eesti tingimustes arvan, et valdavalt on need endised valged juba varem ära sõidetud ja see probleem pole ehk nii terav.
2) Kontroll on tellija ja ehitaja käes. Siis Soomes nagu linna- või teedevalitsus ja ehitaja. Ilmselt ka ehitusjärelvalve, kes tegelikult tellijat esindab. Meil teadaolevalt on järelvalvel õigus teha ettekirjutus ja tellija võib selle ettekirjutuse täitmatajätmisel töö tegijat ehk ehitajat trahvida. Soomes konstanteeritakse, et teekasutajal on raske arvata, milline firma antud konkreetsel lõigul näiteks ajutise liikluskorralduse eest vastutav on, kus joriseda? Eks siingi nii ole. Ainult et niipalju, kui ise kohand, võiksin oletada et vähemalt järelvalve kontaktid on ilusti tee ääres loetavad ja sama järelvalveorganisatsioon tegeleb kogu objekti teemadega. Väiksemates linnatöödes paraku ei saa ka seda kinnitada. Kuid siis on reeglina vaid üks firma mängus.
3) Mis ehk olulisemgi - 15 aasta eest oli Politseil ka teegrupp, mille ülesandeks oli jälgida teede seisundit, teemärgistuse vastavust (st nii liiklusmärke kui teekattemärgistust) ja ka teetööde kulgemist (siis ajutist korraldust). Nad tegelesid ennetustööga ja tegid ka ettekirjutusi, mille täitmatajätmisel trahviti. Tundub et praegu on nii Soomes kui siinpool asi ühtemoodi - pole politsei asi enne kui avariid toimuma hakkavad ja erisus võrreldes Soomega - et siin ei loksuta politseid teede teema ka siis kui kolakad käivad. Tõsi on et Raivo Aeg on selles osas esmakordselt näppu viibutama hakanud talihoolde teemas magistraalteedel. Kuid praegu tundub, et seegi vaid näpuviibutus ehk sellele miskit ei järgne. Aga õnnetuste juhtumises ei saa alati kõiges juhti süüdistada - kuigi eeskirjades on näidatud et kiirus valida vastavalt teeoludele, mitte ainult märkidest juhindudes. Viimane näide võiks vist äsjane liinibussi õnnetus Maardu risti piirkonnas Narva maanteel.
Teevaldajad (maanteeamet ja linnaviletsused) võiksid vähemalt koos tagasisidekanali korda teha, et liiklejad ise saaks ebakohtadest teatada - kus märgid puudu, kus hoopis vales kohas, kus loetamatud ehk kas täis tuisand või puude-põõsaste-reklaamiplakatite varjus; kus tee auklik või liikluslahendus hoopis läbi mõtlemata ja ebaotstarbekas. Maa-ameti saidil selleks sobilik keskkond olemas, mida ka maanteeamet kasutab. Elektroonilise tagasisidekanali loomine ei tohiks olla meeletult kallis ettevõtmine. Usun et vaid mõne raskema õnnetuse kahjudega võrreldav.

Teine artikkel käsitleb kollase teekattemärgistuse kasutust. Soome liikluseeskirjade järgi on kollane joon vaid vastassuuna eristamiseks, kuid tehakse ettepanek kasutada kollast ka ajutise liikluse sõiduradade eristamiseks. Nii olla ka Saksamaal.

Ning veel antakse nõu - kui teetööde alal toimub ka väike õnnetus esialgu mitte nimetamisväärsete kahjudega - kutsuge ikka politsei kui teil omal pole kohe käepärast võtta foto- või videokaamerat situatsiooni täpseks fikseerimiseks, sest tööde alal võib olukord kiiresti muutuda ja paari päeva pärast, kui avarii tegelikud kahjud selginevad, pole teel seda kohtagi sellisena olemas kus õnnetus toimus.

Siit üks idee veel - teedele paigutatakse teatetahvlid tööde aja, ehitaja ja järelvalve kontaktkoordinaatidega. Selline tahvel peaks olema nii lõigu alguses kui ka lõigu lõpus, lisaks võiks olla mingi kontaktkoordinaat - e-mail või postiaadress - kui kellelgi on midagi joriseda, siis kasutage seda.