Järve lennuväli
Pärnu maantee - kas 50 km/h piirkiirus on õigustatud 4+4 realisel lõigul Järvevana ja Viljandi maantee vahelisel alal?
1. UURINGUD - on uuritud madalama kiirusrežiimi mõju linnapiirkonnas - reeglina järeldused on üheselt kiiruspiirangute poolt. Kiirusrežiimi määramisel on oma roll ka tee projekteerijatel. Järve lennuvälja puhul on võimalused jäänud kasutamata.
Varhelyi 1996 - projektkiiruse suur mõju tegelikule valitud kiirusele (täiesti õige, antud juhul võib kontrollida millisele projektkiirusele vastab antud tee plaani ja pikiprofiili lahendus - kõhutunne ütleb, et maanteenormi 120 km/h võiks sobida - kui ei oleks jalakäijaid ja tagasipöördevõimalust).
Elvik ja Vaa 2004 - kiiruspiirangud sätestatakse kolme põhimõtte alusel,
a) kohandades piirangut tegelike kiirustega;
b) varieerides kiirusega tee põhiparameetrite valikul ja
c) minimeerides kiiruspiiranguga ühiskonna kulusid (teehooldus, õnnetused, keskkond ja autode kasutuskulud).
Reaalselt kasutatakse nimetatud kolme põhimõtet kombineerituna. Samas tõdetakse, et liikluse rahustamismeetmeid ei ole otstarbekas kasutada linna peatänavatel mis teenindavad transiitliiklust ja operatiivsõidukeid - selliste tänavate liigne liikluse rahustamine viib osa liiklust selleks mitte ettenähtud kohalikele tänavatele. Antud juhul Järvel küll sellist alternatiivset teed ei paista, kuid ilmne on et kunstlike rahustusmeetmete kasutamine mõjub negatiivselt.
2. VÕRDLUS - Tammsaare tee - Mustamäelt Järvevanasse, 70 km/h algab ca 100m peale Tondi ristmikku. 70 km/h lõigu pikkus 1,1 km (kuni paremale mahasõiduni mis viib Mercedese esinduseni ja Pärnu maantee kesklinna suunduvale poolele). Jalakäijate liiklus on juhitud oluliselt eemale (tunnel, sild ning tee süvendis ja eraldusribad). Tagasipöördeid ei ole, G4S peakorteri ühendused on lahendatud parempööretega. On küll ehitusmaterjalikaupluse mahasõit mis tuleks sulgeda ja nii ehitusmaterjalide kui valmiva ärikeskuse liiklus suunata siiski ristmikule Kalmistu tee poolselt küljelt.
Siiski võiks võrrelda antud lõiku ka Peterburi maanteega - 2+2 kuigi hoonestus paikneb teest veidi kaugemal.
3. LENNUVÄLI - Järvel on Pärnu maantee lõigu pikkus ca 820 meetrit (Viljandi maantee ristmiku foorist kuni jalakäijate ülekäigurajani). Vähemalt Tallinnas ei oska reaalselt näidata suurema piirkiirusega lõiku, mille pikkus oleks alla kilomeetri. Kahjuks vastab tõele, et kõnealusel lõigul mõlemal poolel paikneb kõnnitee äärekiviga eraldatult kuid ei ole sõiduteest eraldatud haljasala või muu tugevamatoimelise takistusega. Praktikas kohtame ka kergliiklejaid samal lõigul. See on tõsine argument suurema kiirustaseme vastu. Samuti takistab kiiruse suurendamist tagasipöördekoht ehk ristuv liiklus antuid lõigul.
4. 50 km/h TOETAV LAHENDUS - Mida saaks kasutada, on sõiduradade laiuse vähendamine mille efekt on pigem psühholoogiline. Samas öisel ajal lihtsalt värvitud radade järgimist ei saa eeldada. Seega, et kiirusrežiimi hoitaks ka öisel ajal, tuleks pikisuunas kasutada samasuunaliste sõiduradade vahel äärekividega eraldusribasid.
5. AJALINE VÕIMALUS - Pärnu maantee on täies ulatuses hästi valgustatud ja tasuks kaaluda suurema piirkiiruse rakendamist õhtusel ning öisel ajal. Ajamäärangu osas võiks juhinduda tegelikest liiklusvoogudest aga ka piirkonna teenindusasutuste tööajast (Järve Selveri kompleks).
Arvestades öise ajaga ning piirkonna maakasutuse struktuuriga (hoonestus ja kasutusviis), võiks kaaluda suuremat piirkiirust mõlemas sõidusuunas teises (ja kolmandas) sõidureas alates Vabaduse-Männiku tee ristmikust kuni Kalevi peatuseni (Eesti Politsei peakorter).
6. JALAKÄIJAD - KERGLIIKLUSTEE / KÕNNITEE - Tõsine argument on jalakäijate liiklus. Ilmselt on otstarbekas kergliiklustee rajamine Järve metsa, mis vähendab (kuid ei välista) kergliiklust (jalakäijate ja jalgratturite) osa vahetult sõiduteega piirnevas tsoonis.
Kergliiklejad tuleb paremini eristada kiiretest liiklejatest ka läänepoolsel küljel, siin on vist ainsaks võimaluseks barjäär kuid see ei tohi takistada tänavakoristajaid.
7. JALAKÄIJAD - RISTUV LIIKLUS. Probleemiks on asjaolu, et kui kiirust tõsta, siis jätkatakse suurema sõidukiirusega liiklust nii ülekäigurajal kui ka lühikese vahemaaga järgnevate fooride piirkonnas. See omakorda muudab jalakäijate liikluse veelgi ohtlikumaks. Senised õnnetused ülekäigurajal on reeglina põhjustatud purjus juhtide poolt ning ei saa olla veekindlaks argumendiks antud diskussioonis. Küll aga on jalakäijal ellujäämisvõimalused 50 km/h otsasõidu puhul olemas, kui 70 km/h kiirusel need praktiliselt puuduvad.
Radikaalne abinõu oleks kergliiklustunnel või sild. Tunnel on jalakäijatele parem kuid paraku on Pärnu maantee eraldusriba alla paigaldatud kollektor mis teeb võimaliku jalakäijate tunneli rajamise väga kalliks. Silla miinus on see, et tee vajaliku gabariidi tõttu tuleks jalakäijal tõusta 5 meetri kõrgusele mis kahtlemata on tülikam kui tunneli puhul.
8. TAGASIPÖÖRDEKOHA KÕRVALDAMINE - samas tuleb tagada Viljandi maanteelt vasakpööre Nõmme suunas foor-ristmiku režiimidega. Juurdepääs endise Järve Kaubamaja valdustesse tuleks korraldada Järvevana rambilt vasak/tagasi pöördega. Siin olukord muutub järjekordse ärikeskuse käikuandmisega ja sellest tulenevalt ka lahendused. Tagasipöördekoha kõrvaldamine peaks likvideerima ka föönikasutajate lemmikpaiga, mille tagajärjena kolivad mõõtjad veel enam peitu, Havai Expressi parklasse näiteks.
1. UURINGUD - on uuritud madalama kiirusrežiimi mõju linnapiirkonnas - reeglina järeldused on üheselt kiiruspiirangute poolt. Kiirusrežiimi määramisel on oma roll ka tee projekteerijatel. Järve lennuvälja puhul on võimalused jäänud kasutamata.
Varhelyi 1996 - projektkiiruse suur mõju tegelikule valitud kiirusele (täiesti õige, antud juhul võib kontrollida millisele projektkiirusele vastab antud tee plaani ja pikiprofiili lahendus - kõhutunne ütleb, et maanteenormi 120 km/h võiks sobida - kui ei oleks jalakäijaid ja tagasipöördevõimalust).
Elvik ja Vaa 2004 - kiiruspiirangud sätestatakse kolme põhimõtte alusel,
a) kohandades piirangut tegelike kiirustega;
b) varieerides kiirusega tee põhiparameetrite valikul ja
c) minimeerides kiiruspiiranguga ühiskonna kulusid (teehooldus, õnnetused, keskkond ja autode kasutuskulud).
Reaalselt kasutatakse nimetatud kolme põhimõtet kombineerituna. Samas tõdetakse, et liikluse rahustamismeetmeid ei ole otstarbekas kasutada linna peatänavatel mis teenindavad transiitliiklust ja operatiivsõidukeid - selliste tänavate liigne liikluse rahustamine viib osa liiklust selleks mitte ettenähtud kohalikele tänavatele. Antud juhul Järvel küll sellist alternatiivset teed ei paista, kuid ilmne on et kunstlike rahustusmeetmete kasutamine mõjub negatiivselt.
2. VÕRDLUS - Tammsaare tee - Mustamäelt Järvevanasse, 70 km/h algab ca 100m peale Tondi ristmikku. 70 km/h lõigu pikkus 1,1 km (kuni paremale mahasõiduni mis viib Mercedese esinduseni ja Pärnu maantee kesklinna suunduvale poolele). Jalakäijate liiklus on juhitud oluliselt eemale (tunnel, sild ning tee süvendis ja eraldusribad). Tagasipöördeid ei ole, G4S peakorteri ühendused on lahendatud parempööretega. On küll ehitusmaterjalikaupluse mahasõit mis tuleks sulgeda ja nii ehitusmaterjalide kui valmiva ärikeskuse liiklus suunata siiski ristmikule Kalmistu tee poolselt küljelt.
Siiski võiks võrrelda antud lõiku ka Peterburi maanteega - 2+2 kuigi hoonestus paikneb teest veidi kaugemal.
3. LENNUVÄLI - Järvel on Pärnu maantee lõigu pikkus ca 820 meetrit (Viljandi maantee ristmiku foorist kuni jalakäijate ülekäigurajani). Vähemalt Tallinnas ei oska reaalselt näidata suurema piirkiirusega lõiku, mille pikkus oleks alla kilomeetri. Kahjuks vastab tõele, et kõnealusel lõigul mõlemal poolel paikneb kõnnitee äärekiviga eraldatult kuid ei ole sõiduteest eraldatud haljasala või muu tugevamatoimelise takistusega. Praktikas kohtame ka kergliiklejaid samal lõigul. See on tõsine argument suurema kiirustaseme vastu. Samuti takistab kiiruse suurendamist tagasipöördekoht ehk ristuv liiklus antuid lõigul.
4. 50 km/h TOETAV LAHENDUS - Mida saaks kasutada, on sõiduradade laiuse vähendamine mille efekt on pigem psühholoogiline. Samas öisel ajal lihtsalt värvitud radade järgimist ei saa eeldada. Seega, et kiirusrežiimi hoitaks ka öisel ajal, tuleks pikisuunas kasutada samasuunaliste sõiduradade vahel äärekividega eraldusribasid.
5. AJALINE VÕIMALUS - Pärnu maantee on täies ulatuses hästi valgustatud ja tasuks kaaluda suurema piirkiiruse rakendamist õhtusel ning öisel ajal. Ajamäärangu osas võiks juhinduda tegelikest liiklusvoogudest aga ka piirkonna teenindusasutuste tööajast (Järve Selveri kompleks).
Arvestades öise ajaga ning piirkonna maakasutuse struktuuriga (hoonestus ja kasutusviis), võiks kaaluda suuremat piirkiirust mõlemas sõidusuunas teises (ja kolmandas) sõidureas alates Vabaduse-Männiku tee ristmikust kuni Kalevi peatuseni (Eesti Politsei peakorter).
6. JALAKÄIJAD - KERGLIIKLUSTEE / KÕNNITEE - Tõsine argument on jalakäijate liiklus. Ilmselt on otstarbekas kergliiklustee rajamine Järve metsa, mis vähendab (kuid ei välista) kergliiklust (jalakäijate ja jalgratturite) osa vahetult sõiduteega piirnevas tsoonis.
Kergliiklejad tuleb paremini eristada kiiretest liiklejatest ka läänepoolsel küljel, siin on vist ainsaks võimaluseks barjäär kuid see ei tohi takistada tänavakoristajaid.
7. JALAKÄIJAD - RISTUV LIIKLUS. Probleemiks on asjaolu, et kui kiirust tõsta, siis jätkatakse suurema sõidukiirusega liiklust nii ülekäigurajal kui ka lühikese vahemaaga järgnevate fooride piirkonnas. See omakorda muudab jalakäijate liikluse veelgi ohtlikumaks. Senised õnnetused ülekäigurajal on reeglina põhjustatud purjus juhtide poolt ning ei saa olla veekindlaks argumendiks antud diskussioonis. Küll aga on jalakäijal ellujäämisvõimalused 50 km/h otsasõidu puhul olemas, kui 70 km/h kiirusel need praktiliselt puuduvad.
Radikaalne abinõu oleks kergliiklustunnel või sild. Tunnel on jalakäijatele parem kuid paraku on Pärnu maantee eraldusriba alla paigaldatud kollektor mis teeb võimaliku jalakäijate tunneli rajamise väga kalliks. Silla miinus on see, et tee vajaliku gabariidi tõttu tuleks jalakäijal tõusta 5 meetri kõrgusele mis kahtlemata on tülikam kui tunneli puhul.
8. TAGASIPÖÖRDEKOHA KÕRVALDAMINE - samas tuleb tagada Viljandi maanteelt vasakpööre Nõmme suunas foor-ristmiku režiimidega. Juurdepääs endise Järve Kaubamaja valdustesse tuleks korraldada Järvevana rambilt vasak/tagasi pöördega. Siin olukord muutub järjekordse ärikeskuse käikuandmisega ja sellest tulenevalt ka lahendused. Tagasipöördekoha kõrvaldamine peaks likvideerima ka föönikasutajate lemmikpaiga, mille tagajärjena kolivad mõõtjad veel enam peitu, Havai Expressi parklasse näiteks.
Kommentaarid
Tõsi ta on, et sama sett ilma kommentaarideta läks politsei juhtkonnale. Kommentaarid peaksid aga leiduma artiklis endas.
Parimaks pildiks seal loen muidugi autojuhi lumesõda SAABiga. Aga ega politseiautode paigutamine ka kehva pole. Ning see ilmselt tähelepanu pälviski.
Kas mina süüdi olen et nad otse mu kontori akna all tembutavad?
Arvamuseks, et kaebuses toodud ajal (23. detsembril 2007 kell 23.15) Pärnu mnt 230A juures liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnikel vastav väljaõpe ning kogemus puudus, annab aluse asjaolu, et politseisõidukid olid pargitud Liikluseeskirja nõudeid rikkudes. Auto, mille tagant kiirust mõõdeti, oli pargitud ristmikule lähemale kui 5 meetrit. Ristmiku parempoolses teeservas
oli lisaks peatumist keelav liiklusmärk. Ristmikult Pärnu maanteele välja viis kiirendusrada. Politseibuss, milles vormistati väärteoprotokoll ja kiiruse mõõtmise protokoll, oli pargitud vasakule teeserva ülekäiguraja vahetusse lähedusse. Seega tuleb kõne alla Liikluseeskirja (LE) järgmiste nõuete rikkumine vaadeldaval ajal Pärnu mnt 230A juures liiklusjärelevalvet
teostanud politseiametnike poolt: LE § 151 p1 (peatuda ei tohi kohas, kus
liikluskorraldusvahend seda ei luba); LE § 151 p 6 (peatuda ei tohi ülekäigurajal või sellele lähemal kui 5 meetrit); LE § 151 p14 (peatuda ei tohi ristuva sõidutee äärele lähemal kui 5 meetrit); LE §151 p 15 (peatuda ei tohi ristmikul); LE § 152 p 1 (parkida ei tohi kohas, kus
liikluskorraldusvahend seda ei luba ega kohas, kus ei tohi peatuda); LE § 152 p 5 (parkida ei tohi aeglustus- ja kiirendusrajal).
Asjaolu, et liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnike poolt rikuti LE nõudeid, tõin esile ka ülalkäsitletud Põhja Politseiprefektuurile edastatud selgituses ja taotluses, kuid kohtuvälise menetleja ametnik jättis selle asjaolu tähelepanuta ning see ei kajastu ka väärteootsuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 31.12.2007. a kohtumääruses nr 3-1-1-86-07
punktis 8 leidnud: "Süüteomenetluste ja sealhulgas ka väärteomenetluste näol on üldtunnustatud arusaama kohaselt tegemist valdkonnaga, milles on juba põhiseadusest tulenevalt aktsepteeritavad kõige suuremal hulgal ja kõige tõsisemad põhiõiguste riived. See tähendab omakorda, et eriti just süüteomenetluste puhul peab igal konkreetsel juhul olema riiklikult maksimaalselt tagatud põhiõiguste riive seaduslikkus ja põhjendatus." Selle
taustal kerkib küsimus, kas liiklusjärelevalve teostamine liiklust reguleeriva õigusakti nõudeid rikkudes on õiguspärane.
-------
Samas kohtus Põhja PP-d esindanud ametnikku pole ka mõtet Teie piltide asjus väga süüdistada, sest on ta ka mingil määral oma süsteemi(tuse) ohver või vähemalt selle süsteemi olemuse peegeldus.
Seni jääb jah kellaajaline erisus tõenäoliselt mõistlikumaks. Vahelduvaid märke on juba paigaldatud - Ülemiste ristmikus - kuigi pole ise veel näinud et need ka kasutuses oleks. Tasub edasi minna.
Ei saa eeldada, et kontroll oleks mõtlemisvõimeline. See oleks tore eeldus küll, kuid alati leidub mõtlemisvõimetu - näiteks automaatkaamera.
Kui on olemas teatud selgelt määratletavad olukorrad, millistes kiiruspiirang võiks olla erinev, tuleks kasutada muutuvaid liiklusmärke.
Senise piirangute praktika korral on piirangu väärtuseks niiöelda ohutu kiirus. Täiesti ohutu on muidugi 0 km/h.
Alternatiivne skeem aga oleks selline, kus koristada ära kõik kiiruspiirangumärgid ja iga autojuht valiks ise ohutu sõidukiiruse (ka sel juhul jääb siiski kehtima mingi üleüldine kiiruspiirang, nt 90 km/h). Ning vastutaks ka täiel määral ise võimalike tagajärgede eest. Ütled et nüüdki vastutab. Sisuliselt on see vale sest kahjuks praegu teevigade puhul tee omanik reaalselt ikkagi ei vastuta.
Inglismaal kuskil olla proovitud, kuuldavasti ka Hollandis - ja edukalt. Kuid selline skeem sobib tõenäoliselt väiksematele teedele ja hõredamale liiklusele, mitte suurema linna magistraaltänavale.
Magistraaltänava puhul on oluline tänava läbilaskevõime ning see on suurim ühtlase kiiruse korral.
Mu meelest on põhiviga selles, et kõigile tänavatele püütakse läheneda ühe mõõdupuuga. Magistraaltänavad võiksid siiski olla suurema kiirusega kui väikesed kohalikud tänavad.
Öine ja päevane sõidukiirus - maanteel ju tegelikult seda kasutatakse, asulatest läbisõidul on kohati öösel suuremad kiirused ka lubatud (vt näiteks Adavere Tartu maanteel). Õnnetuks kipub asi siis minema kui kiiruspiirangut tahaks siduda millegi muuga kui pelgalt kellaajaga. On tänavaid, kus see piirang võiks peale kellaaja ka nädalapäevast sõltuda - nt lasteasutustega seotud piirangud on mõttetud nädalavahetusel.
Eilne signaal kuidas Pärnu maantee - Liivalaia ristmiku avarii järel teavitati et politsei oli süüdi, jätab lootuse et mõistus pole kadund. Kuid 'by default' eeldada et võmmist ja miilitsast politsei saand oleks, ei saa. Pigem on paljud jäänd sinna kahevahele, poolitsa staatusse (või peaks väänama poolitsi).
Btw, kas kohtu protokoll on ka pärale jõudnud?
Sest kui keegi arvab et SAABi pildid millegi erapooliku suhtumise tunnistajad on, siis see keegi eksib rängalt. Tuttavate ringis on nii endisi kui tegevpolitseinikke ja sooviks on pigem tööd parandada, mitte kaigast kodarasse ajada.
Et too fotosett juhtkonda jõudis, ei ole tegelikult minu otsus.
Kaebuse esitaja: Palun võtta materjalide juurde eksperdi hinnang Pärnu mnt.-l asuva teelõigu kiirusrežiimi kohta. Samuti Maanteeameti spetsialisti Aare Paini arvamuse ja Villu Vane arvamusest ainult lõik C. Samuti võtta materjalide juurde sama teelõigu liiklusõnnetuste sageduse kaart aastatest 2002-2007. Aare Painilt küsisin küsimuse kiirusepiirangu, kui normi eesmärk? A.Paini vastus oli, et sellist teaduslikku materjali ei ole.
Kohus küsib kohtuvälise menetleja arvamust kaebuse esitaja taotluste osas.
Kohtuvälise menetleja esindaja: Eksperdi arvamus pole asjakohane, vaidlen sellele vastu kuna tema arvamus pole erapooletu. Ma ei vaidle vastu Maanteeameti spetsialisti Aare Paini arvamuse lisamisele, kuigi minu teada Maanteeamet linnaliiklust ei korralda. Kaardi lisamise jätan kohtu otsustada. Kui Villu Vane arvamus lisada, siis täies ulatuses.
Kaebuse esitaja: Lisan, et Maanteeamet korraldab ka linnaliiklust Tartus, Pärnus ja Narvas. Kui kohtuvälise menetleja kahtleb eksperdi pädevuses, siis võib ta ju kutsuda istungile.
Kohtuvälise menetleja esindaja: See taotlus ei ole põhjendatud. Olen kuulnud eksperdi nime, see on seotud küll liiklusega, kuid pädevusest seal juttu pole. Tean, et ta pildistas üht liiklusõnnetust, samal ajal, kui politsei asja vormistas. Olen tema kohta kuulnud ebameeldivaid asju.
Kohus küsib kaebuse esitajalt: Kas te tunnete isiklikult eksperti?
Kaebuse esitaja vastab kohtule: Isiklikult teda ei tunne, ma otsisin spetsialiste, kes saaksid midagi rääkida Pärnu mnt. liikluskorralduse kohta. Ta on suurte teede- ja liiklusprojektide autor.
Kohtuvälise menetleja esindaja: Millegipärast pole meile esitatud Tallinna Linnavalitsuse arvamust.
Kaebuse esitaja: Saatsin selgitustaotluse Tallinna Linnavalitsusse, vastust pole saanud. Küsimus oli, et miks ei saa kehtestada Pärnu mnt.-l õhtusel ajal kiirusena 70 km/h. Kohus võib Tallinna Linnavalitsusele teha järelpärimise, kas ma olen sellesisulise päringu neile esitanud. See oli üsna ammu, käesolevaks ajaks peaks nad olema mulle juba vastanud, kuid kahjuks vastust mulle tänaseks saadetud ei ole.
Kohus määras võtta materjalide juurde Villu Vane arvamus täies ulatuses, Aare Paini arvamus ja eksperdi arvamus.
Kohus määras mitte rahuldada kaebuse esitaja taotlust eksperdi istungile kutsumise kohta ning mitte võtta tõendina materjalide juurde liiklusõnnetuste sageduse kaarti aastatest 2002-2007.
Küsimusi ei ole.
Kohus avaldab toimikust lk. 7-16, 21-33, 41-47, 50-65, 84-87, 107-114, 130-157, 191-196.
Kohtuvälise menetleja esindaja: Palun võtta kohtu materjalide juurest välja eksperdi arvamus.
Kohus määras jätta eksperdi arvamuse materjalide juurde.
Minu küsimus seega jääb üles - kas eksperti peetakse seetõttu ebakompetentseks, et ta jäädvustas fotodena ühe õnnetuse kronoloogia, sealhulgas ka võimuesindajate tegevuse objektil? Huviline leiab fotoseeria siinsamas blogis.