Kaubanduskeskused tagasi keskusse
Uus artikkel Iltalehti veergudelt - ministeerium koondaks kaubanduskeskused tagasi linnakeskmesse.
Soomes planeeritakse uute kaubandus-äripindade rajamist üle 5 miljoni ruutmeetri põrandapinnaga - see vastab kolmandikule praegusest jaekaubanduspinnast. 2020 planeeritud vajadustega võrreldes on tegemist juba kaks korda vajadustest suurema pinnaga. Keskkonnakeskuste uuringu alusel on praegu töös ca 200 erinevat kaubanduskeskuse planeeringuhanget, neist viiendik on igasuguste valla- ja maakonnaplaneeringute vastased. Eriti selgelt on erisused näha suurte keskustega.
Keskkonnaministri hinnangul ei ole maakasutuse otsused valla enda teha. Riik peab sekkuma. Põhjus ka selles et suurte kaubanduskeskuste ajaline ja ruumiline mõju on sedavõrd suured et ulatuvad kaugele konkreetse valla piirest.
Kaubandussektori spetside hinnangul üks suuremaid probleeme on selles, et linnakeskuse tiheda asustuse juures ei ole võimalik kaupluse reklaame piisavalt avatuna demonstreerida, seetõttu soovivad kaupmehed kohti linna piiril või koguni väljas. Linnas sees pole piisavalt avatud ruumi.
Ja veel samuti Helsingin Sanomat veergudelt. Helsingit ei tohi lasta laienema.
Kui linlased siirduvad äärelinna või linna äärde, jätkavad nad linlikku elulaadi mis toob kaasa oluliselt suurema transpordivajaduse - teenuste kasutamine ja vaba aja liikumine. Teadur Adriaan Perrelsi hinnangul on suurim autokasutaja äärelinna elanik. Peale selle reisivad linlased oluliselt tihedamini ka välismaale kui maakad.
Ühistranspordi vaatevinklist on optimaalses suuruses Vaasa ja Kuopio suurused linnad, kus on piisavalt teenuseid ja elanikud ei liigu neile teenustele järgi.
Matti Vanhanen propageerib aedlinlikku elulaadi. Paarikilomeetrises asumis elaks 5000 kuni 10000 elanikku ning lähiala tagaks ka tööhõive. Vanhase hinnangul peaks asumis paiknema ka toidukauplus ja suuremasse asumisse võiks shoppama minna elektriautoga korra nädalas. Perrelsi hinnangul torpedeerib tööturg hoobilt selle idee. Ning ka elektriauto jätkaks ummikuid.
Soomes planeeritakse uute kaubandus-äripindade rajamist üle 5 miljoni ruutmeetri põrandapinnaga - see vastab kolmandikule praegusest jaekaubanduspinnast. 2020 planeeritud vajadustega võrreldes on tegemist juba kaks korda vajadustest suurema pinnaga. Keskkonnakeskuste uuringu alusel on praegu töös ca 200 erinevat kaubanduskeskuse planeeringuhanget, neist viiendik on igasuguste valla- ja maakonnaplaneeringute vastased. Eriti selgelt on erisused näha suurte keskustega.
Keskkonnaministri hinnangul ei ole maakasutuse otsused valla enda teha. Riik peab sekkuma. Põhjus ka selles et suurte kaubanduskeskuste ajaline ja ruumiline mõju on sedavõrd suured et ulatuvad kaugele konkreetse valla piirest.
Kaubandussektori spetside hinnangul üks suuremaid probleeme on selles, et linnakeskuse tiheda asustuse juures ei ole võimalik kaupluse reklaame piisavalt avatuna demonstreerida, seetõttu soovivad kaupmehed kohti linna piiril või koguni väljas. Linnas sees pole piisavalt avatud ruumi.
Ja veel samuti Helsingin Sanomat veergudelt. Helsingit ei tohi lasta laienema.
Kui linlased siirduvad äärelinna või linna äärde, jätkavad nad linlikku elulaadi mis toob kaasa oluliselt suurema transpordivajaduse - teenuste kasutamine ja vaba aja liikumine. Teadur Adriaan Perrelsi hinnangul on suurim autokasutaja äärelinna elanik. Peale selle reisivad linlased oluliselt tihedamini ka välismaale kui maakad.
Ühistranspordi vaatevinklist on optimaalses suuruses Vaasa ja Kuopio suurused linnad, kus on piisavalt teenuseid ja elanikud ei liigu neile teenustele järgi.
Matti Vanhanen propageerib aedlinlikku elulaadi. Paarikilomeetrises asumis elaks 5000 kuni 10000 elanikku ning lähiala tagaks ka tööhõive. Vanhase hinnangul peaks asumis paiknema ka toidukauplus ja suuremasse asumisse võiks shoppama minna elektriautoga korra nädalas. Perrelsi hinnangul torpedeerib tööturg hoobilt selle idee. Ning ka elektriauto jätkaks ummikuid.
Kommentaarid
Paraku hullem asi on aga selles, et selline vägisi kaubanduspindade kesklinna ehitamise propageerimine on samuti lühinägelik - mõtleme sellele, millise transpordilise ülekoormuse käes kesklinnad praegugi ägavad ja sellele, et sugugi mitte enamus ei ela kesklinnast kiviviske kaugusel - mida peavad selle peale kostma need, kes elavad eemal? Endal küll pole erilist isu peale tööpäeva ainult sellepärast kesklinnast läbi minna, et kuskil poes ära käia, kui kodutee muidu kesklinnast läbi üldse ei viigi...
Fakt on selles, et kõigile täiuslikku lahendust pole - ainus võimalus on ehitada pindu ka mujale, jälgides, et need oleks ühistranspordi suhtes mõistlikult paigutatud. Tühermaale või suure maantee äärde ehitatud kaubanduskeskus viib muidugi sellele, et autota sinna pääsemine on suhteliselt võimatu. Helsinki ja selle lähiümbruse seisukohalt oleks mõistlikud kohad raudteejaamade läheduses - kuigi muidu suurepäraseks peetud lähirongiliiklus on päris rängalt koormatud seegi (tipptundide aegu on tamburiski seismisega raskusi). Bussiliiklusele loota Helsinki lähiümbruses antud teema puhul on suhteliselt lootusetu, sest pikad vahemaad teevad sõiduajad pikaks - kedagi ei huvitaks kaubanduskeskusse loksuda bussis, millega pärale jõudmiseks kulub näiteks tund aega.
Väide oli ka selles et kesklinn on sedavõrd täis ehitatud et reklaamipinda ei leia. Ilmselt ei ole küsimus välireklaamis vaid asjaolus, et näiteks mööbel vajab suht suurt pinda demonstreerimiseks. Ja ilmselt mitte väga väikest laomajandust. Ja iga ruutmeeter kesklinnapinda on ka selgelt kallim.
Mitme otsaga mäng kahtlemata. Eks ka kaubaliigid on erinevad. Ka kaupluse strateegia kauba veo teemas. Kus veab klient oma autoga kauba ise koju, kus kaupluse transport ehk veofirma. Kesklinna kaupluse puhul seda isevedamist väga hästi ette ei kujutakski.
Jah, kui praegu peaks nullist mingit suuremat asumit kavandama siis teaks arvestada ruumi planeerimisel. Kuid olemasoleva asustuse piires on tõesti raske planeerida.
Omaette teema on küll ka see et iga suur kaubanduskeskus tapab portsu pisikesi kes ei saa sellist koguse allahindlust tarnijatelt ja ei suuda hindades konkureerida.
Tarbijat tuleks harida selles, et kaupluses käimisel arvestada sisse ka aja- ja transpordikulud. Kas siis need suure kaubanduskeskuse külastused ikka kujunevad soodsamaks?
http://www.arileht.ee/artikkel/446557
Siin on küll poolik töö tehtud ajakirjaniku poolt. Mõigu selver pildilt välja jäänud.
Ja veel, tähtsaks peetakse ühissõidukiühendust. Seda punkti varem vist ei olnud. Mis ühissõidukiühendus on Laagri Maksimarketil? Aga Mõigu Selveril?
See on vaid pool häda. Nagu eelpool, artiklist ja ka kommidest selgub, iga selline suur keskus tähendab mitme väiksema, kohaliku, keskuse kadu. Samuti ka riske külapoodidele ja kohalikule kaubandusele Luunja enda suunal.