Seekord poliitikast ja riigikogujatest
Palun ennetavalt vabandust et käesolevas arhiveerin mõned Loodusaja listis ilmunud kirjutised, nende autoritega eelnevalt konsulteerimata. Siiski tundub mulle, et teemad on olulised ja lugupeetud professori järeldused põhjapanevad sedavõrd et huvitavad ka neid netihoolikuid, kes Loodusajale ligi ei pääse.
Mati Masing, 27.11.2008 11:58 - Küsimus Eesti riigi asjas:
Riigikogu kui ajakirjanike klubi?
:::::::::::::::::::::::::::::::::
Tere!
Novembris 2005 oli mul põgus kirjavahetus Rohelise Erakonna teemal. Toona vastasin küsijale, et mul pole võimalik sel etapil asjas osaleda. Möödunud on pea kolm aastat. Nüüd oleks mul võimalus tegeleda pisut ka riigiasjadega, anda oma panus vajalikus lõigus -- et unne suikund riik äratada üles! Aga kuidas seda teha?
Aeg-ajalt olen vaadanud Riigikogu infotundi. Üsna unine värk, tuleb tunnistada!
Seal esitatakse ministritele küsimusi, umbes nagu CNN reklaamib: ."_We ask tough questions_". "No ja siis?", küsib vaatleja. Selline teguviis ei anna ju tulemusi riigi elus. Riigikogu ülesanne on nõuda valitsuselt tulemusi, mitte esitada küsimusi, mis mitte kuhugi ei vii. Nõnda ei saa ma aru miks need inimesed seal saalis istuvad ja ajakirjanikke mängivad (kes nad ju hariduselt pole).
Praeguses Riigikogus on ka Rohelise Erakonna inimesi. Kui "Keskkonnaministeerium ja co" on ammugi hävitanud Eestis loodushariduse ja looduskaitse, siis miks Riigikogu ei tõsta üles seda teemat ja ei loo uut struktuuri looduse kaitsmiseks? Kas näiteks rohelistel polegi selle küsimuse vastu huvi? Nende partei põhikirjas ja programmis ma sellist punkti küll ei näinud.
Kes (sh milline partei) peaks tegelema selle vajaliku riigitööga, millega Riigikogu endiselt hakkama ei saa? Kas endiselt ainult mina ja Looduskaitse Järelvalve Komisjon? Või on veelgi huvilisi?
Matti Masing, LKJK
loodusteadlane 33 aastat,
ühiskonna arendaja 23 aastat,
ühiskonna e-arendaja 13 aastat
Sellele sekundeerib lugupeetud riigikoguja
Valdur Lahtvee, 28.10.2008 8:52
Hea Mati,
Vilunud loodusvaatlejana oled sa kindlasti märganud, et karja eest teeb tihtipeale otsuseid karja juht ja kari lihtsalt järgneb juhile. Eesti Vabariigi seaduste järgi teeb Riigikogu otsuseid s.h. esitab ka Valitsusele nõudmisi (kasvõi looduskaitse uue struktuuri loomiseks või Sicista Arenduskeskusele aastas 15 miljoni krooni eraldamiseks) vaid Riigikogu enamuse toel. Riigikogu enamus saab hääletamiseks käsud koalitsiooninõukogust e. kolme partei juhtfiguuridelt.
Mis puutub ajakirjandustegevust, siis ei maksa seda alahinnata. Kust see rahvas muidu teaks, kus nahkhiired magavad, kui ajalehed nahkhiirtest ei kirjutaks. Seejärel muidugi on iseasi, kas rahvas seda teades nahkhiiri kaema(häirima) tõttab või paigast eemale hoiab :-) Lugupidamisega, Valdur Lahtvee Riigikogu liige.
Järgneb aga zooloogist professori kommentaar
Raivo Mänd, 28.10.2008, 9:45
Valdur Lahtvee wrote: Vilunud loodusvaatlejana oled sa kindlasti märganud, et karja eest teeb tihtipeale otsuseid karja juht ja kari lihtsalt järgneb juhile.
Siinkohal pean ma paraku lugupeetud riigikogulasele vastu vaidlema.
Ülaltoodu on mütoloogiline kuvand, mida jah inimeste "liidrid" mõistetavatel põhjustel agarasti püüavad üldsusele promoda. Tegelikult ei saa vilunud loodusvaatlejad midagi sellist märgata, või kui arvavadki märkavat, siis tõlgendavad ilmselt ekslikult. Loomade sotsiaalse käitumise kaasaegsed uurimused viitavad sellele, et karja dominantidel ei ole harilikult midagi pistmist karja liikumiste ja otsuste vastuvõtmise koordineerimisega, vaid viimased sünnivad pigem konsensuslikult. See, kes parajasti juhtub olema loomakarja või parve eesotsas, kui kari kuhugi liikuma hakkab, on suuresti juhus, ja need "liidrid" vahetuvad tihti. Alles hiljuti tehtud suurepärased uuringud tuhandepealiste rändlinnuparvede liikmete käitumisest ohu korral demonstreerivad nt lausa vapustavalt filigraanset ja otstarbekat koordineeritust, kuid see sünnib nö iseorganiseerumise tõttu, mitte mingi liidri juhtimisel. Dominandid ja despoodid loomakarjades on need, kes teistest rohkem suudavad endale krabada ressursse (toitu, emaseid, sobivaid sigimispaiku jne), kas siis oma füüsilise tugevuse, intellekti, kavaluse vms tõttu. See, et sellised dominandid suht tihti juhtuvad paiknema kuhugi suunduva karja eesosas, tuleneb nende soovist esimesena loodetav saak krabada, mitte sellest, et just nemad teadsid, kuhu tuleb minna. Loe ka nt Slater, P.J.B. 1999. Essentials of Animal Behaviour. Cambridge University Press.
Barnard, C. 2004. Animal Behaviour: Mechanism, Development, Function and Evolution. Pearson Education Ltd.
Tervitades
Raivo Mänd
professor
Millele ei jää riigikogujal enam muud konstanteerida:
Valdur Lahtvee, 28.10.2008, 9:50
Hea Raivo,
aitähh, sain jälle suti targemaks.
Puhas rõõm!
Lugupidamisega,
Valdur
Ja blogijana jään ootama järjejutule järgmist osa mida ka siinsetele lugejatele vahendan.
Mati Masing, 27.11.2008 11:58 - Küsimus Eesti riigi asjas:
Riigikogu kui ajakirjanike klubi?
:::::::::::::::::::::::::::::::::
Tere!
Novembris 2005 oli mul põgus kirjavahetus Rohelise Erakonna teemal. Toona vastasin küsijale, et mul pole võimalik sel etapil asjas osaleda. Möödunud on pea kolm aastat. Nüüd oleks mul võimalus tegeleda pisut ka riigiasjadega, anda oma panus vajalikus lõigus -- et unne suikund riik äratada üles! Aga kuidas seda teha?
Aeg-ajalt olen vaadanud Riigikogu infotundi. Üsna unine värk, tuleb tunnistada!
Seal esitatakse ministritele küsimusi, umbes nagu CNN reklaamib: ."_We ask tough questions_". "No ja siis?", küsib vaatleja. Selline teguviis ei anna ju tulemusi riigi elus. Riigikogu ülesanne on nõuda valitsuselt tulemusi, mitte esitada küsimusi, mis mitte kuhugi ei vii. Nõnda ei saa ma aru miks need inimesed seal saalis istuvad ja ajakirjanikke mängivad (kes nad ju hariduselt pole).
Praeguses Riigikogus on ka Rohelise Erakonna inimesi. Kui "Keskkonnaministeerium ja co" on ammugi hävitanud Eestis loodushariduse ja looduskaitse, siis miks Riigikogu ei tõsta üles seda teemat ja ei loo uut struktuuri looduse kaitsmiseks? Kas näiteks rohelistel polegi selle küsimuse vastu huvi? Nende partei põhikirjas ja programmis ma sellist punkti küll ei näinud.
Kes (sh milline partei) peaks tegelema selle vajaliku riigitööga, millega Riigikogu endiselt hakkama ei saa? Kas endiselt ainult mina ja Looduskaitse Järelvalve Komisjon? Või on veelgi huvilisi?
Matti Masing, LKJK
loodusteadlane 33 aastat,
ühiskonna arendaja 23 aastat,
ühiskonna e-arendaja 13 aastat
Sellele sekundeerib lugupeetud riigikoguja
Valdur Lahtvee, 28.10.2008 8:52
Hea Mati,
Vilunud loodusvaatlejana oled sa kindlasti märganud, et karja eest teeb tihtipeale otsuseid karja juht ja kari lihtsalt järgneb juhile. Eesti Vabariigi seaduste järgi teeb Riigikogu otsuseid s.h. esitab ka Valitsusele nõudmisi (kasvõi looduskaitse uue struktuuri loomiseks või Sicista Arenduskeskusele aastas 15 miljoni krooni eraldamiseks) vaid Riigikogu enamuse toel. Riigikogu enamus saab hääletamiseks käsud koalitsiooninõukogust e. kolme partei juhtfiguuridelt.
Mis puutub ajakirjandustegevust, siis ei maksa seda alahinnata. Kust see rahvas muidu teaks, kus nahkhiired magavad, kui ajalehed nahkhiirtest ei kirjutaks. Seejärel muidugi on iseasi, kas rahvas seda teades nahkhiiri kaema(häirima) tõttab või paigast eemale hoiab :-) Lugupidamisega, Valdur Lahtvee Riigikogu liige.
Järgneb aga zooloogist professori kommentaar
Raivo Mänd, 28.10.2008, 9:45
Valdur Lahtvee wrote: Vilunud loodusvaatlejana oled sa kindlasti märganud, et karja eest teeb tihtipeale otsuseid karja juht ja kari lihtsalt järgneb juhile.
Siinkohal pean ma paraku lugupeetud riigikogulasele vastu vaidlema.
Ülaltoodu on mütoloogiline kuvand, mida jah inimeste "liidrid" mõistetavatel põhjustel agarasti püüavad üldsusele promoda. Tegelikult ei saa vilunud loodusvaatlejad midagi sellist märgata, või kui arvavadki märkavat, siis tõlgendavad ilmselt ekslikult. Loomade sotsiaalse käitumise kaasaegsed uurimused viitavad sellele, et karja dominantidel ei ole harilikult midagi pistmist karja liikumiste ja otsuste vastuvõtmise koordineerimisega, vaid viimased sünnivad pigem konsensuslikult. See, kes parajasti juhtub olema loomakarja või parve eesotsas, kui kari kuhugi liikuma hakkab, on suuresti juhus, ja need "liidrid" vahetuvad tihti. Alles hiljuti tehtud suurepärased uuringud tuhandepealiste rändlinnuparvede liikmete käitumisest ohu korral demonstreerivad nt lausa vapustavalt filigraanset ja otstarbekat koordineeritust, kuid see sünnib nö iseorganiseerumise tõttu, mitte mingi liidri juhtimisel. Dominandid ja despoodid loomakarjades on need, kes teistest rohkem suudavad endale krabada ressursse (toitu, emaseid, sobivaid sigimispaiku jne), kas siis oma füüsilise tugevuse, intellekti, kavaluse vms tõttu. See, et sellised dominandid suht tihti juhtuvad paiknema kuhugi suunduva karja eesosas, tuleneb nende soovist esimesena loodetav saak krabada, mitte sellest, et just nemad teadsid, kuhu tuleb minna. Loe ka nt Slater, P.J.B. 1999. Essentials of Animal Behaviour. Cambridge University Press.
Barnard, C. 2004. Animal Behaviour: Mechanism, Development, Function and Evolution. Pearson Education Ltd.
Tervitades
Raivo Mänd
professor
Millele ei jää riigikogujal enam muud konstanteerida:
Valdur Lahtvee, 28.10.2008, 9:50
Hea Raivo,
aitähh, sain jälle suti targemaks.
Puhas rõõm!
Lugupidamisega,
Valdur
Ja blogijana jään ootama järjejutule järgmist osa mida ka siinsetele lugejatele vahendan.
Kommentaarid