Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele. Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatu...
Kommentaarid
Ning täiendus universaalkoefitsientidele - PTT.
SSA olla Sitasti Segatud Asfalt ning KST on kunagi tähistanud mingit stabiliseeritud kihti.
Kas Teie või keegi Teie büroost oleksite nõus andma hinnangut 2,5a tagasi remonditud Kadaka pst kohta ja kui hinnang on hävitav nagu tee seda minule isiklikult näitab, siis mis põhjusel? Rasketransport peale busside seal ju ei liigu, mis väidetavalt teid vagulisteks ja pragulisteks rullivat.
Kardan et räägid autoturu lähiala piirkonnast (Akadeemia-Tähetorni).
Rasketransporti seal siiski on. Ja busse sellest suhteliselt vähe.
Loomulikult võtan ette ja teen fotosid juurde. Ning kommenteerin miskit. Firma tööna siiski hetkel mitte - kui just midagi ei tellita, aga eeltööd on juba tehtud. Just selle lõigu osas.
Välistatud pole ka ebakvaliteetne pealiskiht, killustikaluse probleemid ja ikka teema: kaevud, kaevud ja veel kord kaevud. Tõenäoliselt tuleks kaevusõlmed betoneerida, mitte pelgalt asfaldile toetada.
Aga konkreetse juhtumi osas pakuksin siiski peale liivapadja tihendamise teema ka killustikuga seonduva. Killustiku normikohane elastsusmoodul on just hiljuti muudetud ja mitte tugevama poole. Ehk siis, oleme aastaid kasutanud kehvapoolset lubjakivikillustikku ja arvan koguni et teadlikult kogu moosi selgelt aladimensioneerinud. Pluss muidugi see, et liiklussagedused on kasvanud kiiremini kui ennustatud...
Kadaka pst rekonstrueerimine lõigus Tihniku viadukt kuni Pärnu mnt lõpetati 2005 aasta augustis, seega 3,5 aastat tagasi.
Kadaka pst paigaldati alljärgnev kattekonstruktsioon:
1. tiheasfaltbetoon TAB 16 I kihi paksusega 4 cm
2. poorne asfaltbetoon PAB 16 I kihi paksusega 5 cm
3. mustkillustik MUK 16 kihi paksusega 4 cm
4. peakillustik alus kihi paksusega 22 cm
Katendi koormusarvutus on teostatud TTÜ Teedeinstituudi metoodika alusel, millega on ära määratud ülalloetletud konstruktsiooni paksused.
Ehitustööde käigus paigaldati kattekonstruktsioon vastavalt standarditele ja normidele.
Garantiiperioodi lõppedes on teostatud objekti ülevaatus, kus fikseeriti väikseid kulumisi, üksikuid pragusid ning kaevude vajumisi ja kolksumisi. Töövõtja immutas kulunud kohad ja praod, reguleeris kaevude kõrgused ning vahetas välja kolksuvad kaevud.
Naelkummide kasutuse ja kitsaste sõiduradade tõttu on toimunud teekatte intensiivne mehaaniline kulumine (käesoleva talvel eriti) ning hetkel on tekkinud olukord, kus kulumiskiht on vajab uuendamist. Tööde teostramise võimalused sõltuvad teedeinvesteeringuteks eraldatavatest rahalistest vahenditest."
----------
Seega, kõik on justkui õigesti, aga tulemus on mäda.
1) pealmise kihi paksus - TAB16 ja 4 cm. Maanteearvestuses lubatakse minimaalseks kihipaksuseks 3-5 cm (3 cm vaid 3-5klassi teedel). 2006 võeti juhendist maha 1 cm kulumiskihti mis varem oli kohustuslik. Ehk siis on kasutatud väga minimaalset lubatud kihi paksust.
2) mustkillustik MUK16 ja 4 cm - juhendi järgi on bituumenstabiliseeritud kihtidele minimaalne paksus 8 cm ja mustsegudel 5-7 cm. Mulle tundub et just see kiht on õhem kui normid lubaksid.
Ja vastus on bsht selles mõttes et ainult kulumiskihist ei aita kui tegemist on defektidega allpool, mitte ainult kulumiskihis. Allpoolsete jamade suhtes näitab ju võrkpragu selgelt - see ei ole kulumisest tingitud.
Ning me ei räägi sellest et võibolla on katte ehitamise käigus killustik pulbriks rullitud... ning nagu Sa ise arvasid, ei ole liivaluse tihendamisel järgitud niiskussisalduse nõudeid.
Kehtivas normis (Riigi Teataja) on vaid mustsegud segistist (vastab MUK-le), kihipaksus minimaalselt 5-7 cm. Seega ikkagi, eksitud millegi vastu. vaid cm aga siiski.
Tallinna linna üldplaneeringu alusel: http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=75
- on tegemist põhitänavaga kuni Tähetorni viaduktini, edasi jaotusmagistraaliga kuni Pärnu maanteeni.
- üldplaneeringus on kajastatud põhimagistraali viimist enne viadukti (Tähetorni tänavat) Harku suunas linna piiri lähedale ja sealt edasi Pärnu maanteele Maanteeameti piirkonda perspektiivsesse eritasandilisse liiklussõlme
Vaheviide - jaotustänavate soovitavaks liiklussageduseks kinnitab EVS 843 (linnatänavad) 300-800 a/h.
Ning edasi, Stratum on teinud liiklusuuringuid ja mudeldanud perspektiivseid liiklussagedusi. Tallinna linna tänavavõrgu ja kergliiklusteede teemaplaneeringu raames on esitatud kaardid tänase (2006 õhtune tipptund) ja tulevase liikluse kohta. Tänane liiklus nimetatud teelõigul on näidatud 1096 kuni 1552 autot tunnis (kaks suunda kokku, vastavalt Laagri-poolses otsas ja Tähetorni viaduktil). Tulevane liiklus on esitatud sellest oluliselt väiksem (716 kuni 1115 a/h), kuid tänasest kaks korda suurem (ca 2000 a/h) liiklus on viidud uuele teele mis peaks kulgema linna piiril.
Ilmselt on tänane Kadaka pst ka dimensioneeritud vastavuses prognoositud liiklusele (mitte täna st 2006 loenduses fikseeritule). Ehk teisisõnu, see mida me praegu näeme, on vaid õiepungad või õied, viljad tulevad lähiaastatel kuid pigem sellega seoses, et loodetavat teed läbi raba EI TULE. Maastikukaitsealad jne. Ja seetõttu tuleb tõsiselt ja uuesti läbi vaadata ka seni kinnitamata teemaplaneering. Millised järeldused asjast veel teha tuleb, on hetkel ehk lahtine.
Kuid, veel läbi arvutamata, julgen väita et arvutustes kasutatud liiklussagedus on tegelikkusest madalam. Normid näevad ette et arvutatakse tulevase sageduse järgi ning VIST ei käsitleta erijuhtumit, kus vahepealne või tänane liiklussagedus on selgelt suurem kui tulevikku planeeritu.
Tsiteerin:
"Järelevalvet tõhustades saab muidugi paremaid tulemusi, aga kuskil on
optimaalne piir ning võib-olla on mõistlikum-odavam muid meetmeid rakendada,
nt garantiiaega pikendada ja hoopis vähendada kulutusi järelevalve
tõhustamisele.
Saan rääkida vaid meie haldusalas toimuvast: praegu sõlmime ehituslepingud
objektide 5-aasase garantiiperioodiga (sellise aja - 4-5 aastat - võiks ka
kulumiskiht vastu pidada, kui alumiste kihtidega "mööda ei panda"), mis
teatud määral vähendab ehitustööde ja materjalidega seonduvaid
kvaliteediriske. Tean, et naaberriigid on kasutanud palju pikemaajalisemaid
garantiiperioode (see eeldab muidugi ka suuremat eelarvet). Oskan tuua näite
Soomes hiljuti ehitatud maanteelõigust, mille garantiiperioodi pikkus on 21
aastat. Seminaril esitati Soome kolleegile küsimus taasturemondi vajaduse
perioodilisuse
kohta. Remonditööde tegemise vajadusega pidi ehitaja oskama arvestada juba
oma pakkumises. Mis puudutab aga intervalle, siis meile üllatuseks arvas
Soome kolleeg, et tõenäoliselt võivad kulumiskihi taastusremonditööd toimuda
isegi iga 2-3 aasta järel. Nii sage tee-ehitustööde tegemine võib aga saada
häirivaks liiklejatele. Kuna tegemist on mitmerealise maanteega, on sellel
remonditööde tegemise korraldamine muidugi Kadaka pst tingimustega võrreldes
oluliselt lihtsam.
Kulumiskihi vastupidavuse aeg sõltub paljudest teguritest, s.h ka
ilmastikutingimustest ja siinkohal olen Tallinna Kommunaalametiga päri, et
eelmine talv tegi meie teedele päris suurt kahju, mida võimendas ka
naastrehvide toime kulumiskihile. Kadaka pst-d ekspluateeritakse keerulistes
tingimustes, tänav on kitsas, seetõttu sõidavad kõik sõidukid nö ühes jäljes
ja liiklusintensiivsus on suur. Viimast suurendas ka Pärnu mnt ehitustööde
teostamine ja ilmselt suurendab ka praegu remontimata teelõik, selle
remontimisel väheneb kindlasti ka Kadaka pst liikluskoormus."
EST - eriti sitasti tehtud