KST

Kolleeg tutvustas teedeehitusmaterjali KST - millega täpsemalt tegu on, eks mõelge ise välja. Igatahes see on selge, et esmapilgul pole selget mitte midagi.

Kommentaarid

Ain Kendra ütles …
Lisaks veel üks teedeehitusmaterjal. SSA.
Ning täiendus universaalkoefitsientidele - PTT.
Anonüümne ütles …
Lühend:KST tähendas vanasti "kurat seda teab".
Ain Kendra ütles …
Universaalkoefitsient tuletab meelde omaaegse Tambovi koefitsiendi. Kuskohast see nüüd pärit on, ei mäleta. Aga PTT on Palju Toredaid Tamboveid. Võimalikud on veel PPT ja PIT, vastavalt pisikestest ja ilusatest koefitsientidest.

SSA olla Sitasti Segatud Asfalt ning KST on kunagi tähistanud mingit stabiliseeritud kihti.
Nuuskur ütles …
Tere

Kas Teie või keegi Teie büroost oleksite nõus andma hinnangut 2,5a tagasi remonditud Kadaka pst kohta ja kui hinnang on hävitav nagu tee seda minule isiklikult näitab, siis mis põhjusel? Rasketransport peale busside seal ju ei liigu, mis väidetavalt teid vagulisteks ja pragulisteks rullivat.
Ain Kendra ütles …
Millist Kadaka pst lõiku mõtled? Tegin möödund aastal uurimise Tallinna ja Helsingi tänavate võrdluseks - sarnane liiklus, millised on konstruktsioonid ja millised ehituspraktikad. Selles oli Tallinnast ka 10 teelõiku valitud, Kadaka pst küll viadukti ja Pääsküla-ringi vaheline lõik.
Kardan et räägid autoturu lähiala piirkonnast (Akadeemia-Tähetorni).
Rasketransporti seal siiski on. Ja busse sellest suhteliselt vähe.
Nuuskur ütles …
Mõtlen ikka uut lõiku alates Kalda tn ristist kuni Pääsküla-Laagri piiril asuva ringristmikuni välja. Kui Teil pole sellest teest värsket muljet, sõitke seal lahtiste silmadega, vajadusel pidage auto kinni, käige jala ja muljetage. Teekate on kohati pragusid ja "ämblikuvõrke" täis; tees on kohati pikiroopad sügavusega üle 20mm, mis veel on rahuldav, kuid üle selle mitte; kaevud ära vajunud, teekate kohati lainetab jne. Muidugi on iseküsimus, kas as-il R maksab omaalgatuslikult asjasse nina toppida.
Ain Kendra ütles …
See jupp oli osa tööst mida möödund aastal tehtud sai. Ja arvamused selgelt olemas. Hunnik fotosid ka.
Loomulikult võtan ette ja teen fotosid juurde. Ning kommenteerin miskit. Firma tööna siiski hetkel mitte - kui just midagi ei tellita, aga eeltööd on juba tehtud. Just selle lõigu osas.
Nuuskur ütles …
Nii palju kui mina põgusalt selle teelõigu renoveerimist nägin, tee kaevati trasside renoveerimiseks sügavalt lahti, kuid tagasitäidet ei tihendatud märjalt (pinnaseks liiv). Seevastu Vabaduse pst remondil kasutati märgtihendamist. Vb olla on see 1 vajumiste põhjus, sest majade lähedal intensiivset kuivtihendamist pole võimalik läbi viia.

Välistatud pole ka ebakvaliteetne pealiskiht, killustikaluse probleemid ja ikka teema: kaevud, kaevud ja veel kord kaevud. Tõenäoliselt tuleks kaevusõlmed betoneerida, mitte pelgalt asfaldile toetada.
Nuuskur ütles …
Kaevusõlmedest veel Tekib küsimus, miks peab kaevusid vajava trassi projekteerima just eeldatava rattajälje alla? Võiks ju pista selle kas tee keskele, kahe rattajälje vahele või üldse kõnniteele.
Ain Kendra ütles …
Kaevude ja üldse igasugu tee alla topitava suhtes on mul oma seisukoht - nii torustikud kui eriti just kaevud peaks paiknema kõnnitee või veel parem mururibade all. Seda räägiti juba siis kui ma ise õppisin. Kuid tegudeni pole jõutud. Alguses probleemid erinevates kommunikatsioonivaldajates ja militaarkommunikatsioonides, ilmselt trassivaldajate soovil on standarditesse sattunud suured kohustuslikud trassivahelised kaugused. Paraku juba täisehitatud rajoonides ei ole lihtsalt võimalik seda värki mujale kui tee alla tagasi toppida. Uusasumites aga teeme sedasi isegi liiga laiad teekoridorid. Ruumi raiskamine, kallimad ja pikemad trassid jne.

Aga konkreetse juhtumi osas pakuksin siiski peale liivapadja tihendamise teema ka killustikuga seonduva. Killustiku normikohane elastsusmoodul on just hiljuti muudetud ja mitte tugevama poole. Ehk siis, oleme aastaid kasutanud kehvapoolset lubjakivikillustikku ja arvan koguni et teadlikult kogu moosi selgelt aladimensioneerinud. Pluss muidugi see, et liiklussagedused on kasvanud kiiremini kui ennustatud...
Nuuskur ütles …
Pigistasin kommunaalametist selle tee kohta järgmise info:
Kadaka pst rekonstrueerimine lõigus Tihniku viadukt kuni Pärnu mnt lõpetati 2005 aasta augustis, seega 3,5 aastat tagasi.

Kadaka pst paigaldati alljärgnev kattekonstruktsioon:

1. tiheasfaltbetoon TAB 16 I kihi paksusega 4 cm

2. poorne asfaltbetoon PAB 16 I kihi paksusega 5 cm

3. mustkillustik MUK 16 kihi paksusega 4 cm

4. peakillustik alus kihi paksusega 22 cm

Katendi koormusarvutus on teostatud TTÜ Teedeinstituudi metoodika alusel, millega on ära määratud ülalloetletud konstruktsiooni paksused.

Ehitustööde käigus paigaldati kattekonstruktsioon vastavalt standarditele ja normidele.

Garantiiperioodi lõppedes on teostatud objekti ülevaatus, kus fikseeriti väikseid kulumisi, üksikuid pragusid ning kaevude vajumisi ja kolksumisi. Töövõtja immutas kulunud kohad ja praod, reguleeris kaevude kõrgused ning vahetas välja kolksuvad kaevud.

Naelkummide kasutuse ja kitsaste sõiduradade tõttu on toimunud teekatte intensiivne mehaaniline kulumine (käesoleva talvel eriti) ning hetkel on tekkinud olukord, kus kulumiskiht on vajab uuendamist. Tööde teostramise võimalused sõltuvad teedeinvesteeringuteks eraldatavatest rahalistest vahenditest."
----------
Seega, kõik on justkui õigesti, aga tulemus on mäda.
Ain Kendra ütles …
Tegelikult ei ole õigesti.
1) pealmise kihi paksus - TAB16 ja 4 cm. Maanteearvestuses lubatakse minimaalseks kihipaksuseks 3-5 cm (3 cm vaid 3-5klassi teedel). 2006 võeti juhendist maha 1 cm kulumiskihti mis varem oli kohustuslik. Ehk siis on kasutatud väga minimaalset lubatud kihi paksust.
2) mustkillustik MUK16 ja 4 cm - juhendi järgi on bituumenstabiliseeritud kihtidele minimaalne paksus 8 cm ja mustsegudel 5-7 cm. Mulle tundub et just see kiht on õhem kui normid lubaksid.
Ja vastus on bsht selles mõttes et ainult kulumiskihist ei aita kui tegemist on defektidega allpool, mitte ainult kulumiskihis. Allpoolsete jamade suhtes näitab ju võrkpragu selgelt - see ei ole kulumisest tingitud.
Ning me ei räägi sellest et võibolla on katte ehitamise käigus killustik pulbriks rullitud... ning nagu Sa ise arvasid, ei ole liivaluse tihendamisel järgitud niiskussisalduse nõudeid.
Ain Kendra ütles …
Täiendan siiski, maanteenormides on mustkillustik kirjas, täpsemalt, normiparanduses mis veel ei kehti kuid maanteeameti kodukal olemas. MUK 16 puhul on minimaalseks kihipaksuseks 5 cm.
Kehtivas normis (Riigi Teataja) on vaid mustsegud segistist (vastab MUK-le), kihipaksus minimaalselt 5-7 cm. Seega ikkagi, eksitud millegi vastu. vaid cm aga siiski.
Ain Kendra ütles …
Täiendan veel:
Tallinna linna üldplaneeringu alusel: http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=75
- on tegemist põhitänavaga kuni Tähetorni viaduktini, edasi jaotusmagistraaliga kuni Pärnu maanteeni.
- üldplaneeringus on kajastatud põhimagistraali viimist enne viadukti (Tähetorni tänavat) Harku suunas linna piiri lähedale ja sealt edasi Pärnu maanteele Maanteeameti piirkonda perspektiivsesse eritasandilisse liiklussõlme

Vaheviide - jaotustänavate soovitavaks liiklussageduseks kinnitab EVS 843 (linnatänavad) 300-800 a/h.

Ning edasi, Stratum on teinud liiklusuuringuid ja mudeldanud perspektiivseid liiklussagedusi. Tallinna linna tänavavõrgu ja kergliiklusteede teemaplaneeringu raames on esitatud kaardid tänase (2006 õhtune tipptund) ja tulevase liikluse kohta. Tänane liiklus nimetatud teelõigul on näidatud 1096 kuni 1552 autot tunnis (kaks suunda kokku, vastavalt Laagri-poolses otsas ja Tähetorni viaduktil). Tulevane liiklus on esitatud sellest oluliselt väiksem (716 kuni 1115 a/h), kuid tänasest kaks korda suurem (ca 2000 a/h) liiklus on viidud uuele teele mis peaks kulgema linna piiril.
Ilmselt on tänane Kadaka pst ka dimensioneeritud vastavuses prognoositud liiklusele (mitte täna st 2006 loenduses fikseeritule). Ehk teisisõnu, see mida me praegu näeme, on vaid õiepungad või õied, viljad tulevad lähiaastatel kuid pigem sellega seoses, et loodetavat teed läbi raba EI TULE. Maastikukaitsealad jne. Ja seetõttu tuleb tõsiselt ja uuesti läbi vaadata ka seni kinnitamata teemaplaneering. Millised järeldused asjast veel teha tuleb, on hetkel ehk lahtine.
Kuid, veel läbi arvutamata, julgen väita et arvutustes kasutatud liiklussagedus on tegelikkusest madalam. Normid näevad ette et arvutatakse tulevase sageduse järgi ning VIST ei käsitleta erijuhtumit, kus vahepealne või tänane liiklussagedus on selgelt suurem kui tulevikku planeeritu.
Nuuskur ütles …
Maanteeameti täiendav jutt ja aitab vist küll. Suured tänud kaasa mõtlemast.

Tsiteerin:
"Järelevalvet tõhustades saab muidugi paremaid tulemusi, aga kuskil on
optimaalne piir ning võib-olla on mõistlikum-odavam muid meetmeid rakendada,
nt garantiiaega pikendada ja hoopis vähendada kulutusi järelevalve
tõhustamisele.
Saan rääkida vaid meie haldusalas toimuvast: praegu sõlmime ehituslepingud
objektide 5-aasase garantiiperioodiga (sellise aja - 4-5 aastat - võiks ka
kulumiskiht vastu pidada, kui alumiste kihtidega "mööda ei panda"), mis
teatud määral vähendab ehitustööde ja materjalidega seonduvaid
kvaliteediriske. Tean, et naaberriigid on kasutanud palju pikemaajalisemaid
garantiiperioode (see eeldab muidugi ka suuremat eelarvet). Oskan tuua näite
Soomes hiljuti ehitatud maanteelõigust, mille garantiiperioodi pikkus on 21
aastat. Seminaril esitati Soome kolleegile küsimus taasturemondi vajaduse
perioodilisuse
kohta. Remonditööde tegemise vajadusega pidi ehitaja oskama arvestada juba
oma pakkumises. Mis puudutab aga intervalle, siis meile üllatuseks arvas
Soome kolleeg, et tõenäoliselt võivad kulumiskihi taastusremonditööd toimuda
isegi iga 2-3 aasta järel. Nii sage tee-ehitustööde tegemine võib aga saada
häirivaks liiklejatele. Kuna tegemist on mitmerealise maanteega, on sellel
remonditööde tegemise korraldamine muidugi Kadaka pst tingimustega võrreldes
oluliselt lihtsam.
Kulumiskihi vastupidavuse aeg sõltub paljudest teguritest, s.h ka
ilmastikutingimustest ja siinkohal olen Tallinna Kommunaalametiga päri, et
eelmine talv tegi meie teedele päris suurt kahju, mida võimendas ka
naastrehvide toime kulumiskihile. Kadaka pst-d ekspluateeritakse keerulistes
tingimustes, tänav on kitsas, seetõttu sõidavad kõik sõidukid nö ühes jäljes
ja liiklusintensiivsus on suur. Viimast suurendas ka Pärnu mnt ehitustööde
teostamine ja ilmselt suurendab ka praegu remontimata teelõik, selle
remontimisel väheneb kindlasti ka Kadaka pst liikluskoormus."
Ain Kendra ütles …
Vaata, ma käisin neid defekte möödund suvel seal ise üle lugemas (linnale tehtud uuringu raames, fotodele ja üldmulje jaoks) nii et antud juhul võtan ma ikkagi sobilikul ajal veel ette ja teen uued pildid ning mõõdan natuke 3-meetrise latiga (roopad ja augud ntx). Et seda millekski võib vaja mitte minna, eriti ei koti.
Ain Kendra ütles …
Veel nalja. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=756881 sisaldab teehoiutööde tehnoloogianõudeid. Vaadates §36 kohtad samas lauses kaks korda mõistet KILEKILLUSTIK. Kuna sama paragrahv sisaldab ka detailsema loetelu siis seal seletatakse küll lahti et tegu on KIILEKILLUSTIKUGA. Aga ikkagi - kui palju siis seadustes keelevigu on?
Nuuskur24 ütles …
Poisid on Kadaka pst remondiga vist liimist lahti läinud. Alguses märgiti vigased kohad värviga maha, paaril öösel järjest tuli fress ja värske asfalt, tehti kraavid siledamaks. Samuti kaevati paar kaevuümbrust lahti. Ju neid tõesteti. Kui kuskil 1/3 märgitud kohti oli ära paigatud, sai vist poistel mõõt täis, tõmmati bituumen ja killustik kiirelt peale. Jämedamale killustikule veel kiht peenemat. Hästi tolmust. Tore 30 piirang ka juurde. Siis järsku selgus, et Hommiku tänava kandis on vaja terve tee laiuselt (ka kõnniteed kaasaarvatud) 10m teekatet üles võtta (pärast pindamist!). Jooniti tervele teele uus telgjoon ja ülekäigurajad. Siis selgus, et pigi sai palju, tee hakkas palavaga higistama ja uuesti TOLMUNE killustik peale, 30 märgid paika jne. Kusjuures 50% kaevudest on ikka ca 5cm teepinnast madalamal ja mida rohkem pinnatakse, seda sügavamale nad jäävad. Teeremeont või KST (et teemas püsida)?
Nuuskur ütles …
Jäi ütlemata, et selles kontekstis sa norid 1 seaduse sätte kallal, :). Ma ei kujutaks ette, kui selline pullivendade ordu, kes Kadaka pst-d ehitas ja remontis, kellelegi eraisikule või firmale oleks sellise asja teinud, mida nendega oleks ette võetud...
Ain Kendra ütles …
Lühendite jutu jätkuks - SJH meetod = suunava jalahoobi meetod.
Ain Kendra ütles …
Veel mõni lühend:
EST - eriti sitasti tehtud

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa