Tallinna transpordi arengukava

Tallinna transpordi arengukavast tahaks kirjutada.
Dago Antov on Sirbis ilusti teema lahti võtnud.
K-Projekti kodulehelt on leida alamleht, mis kirjeldab just seda lepingut.

Fail 'töökava' leidub ka ilusti.

Võtame siis selle lahti - ja mida me näeme?
Lõpparuanne peaks olema üle antud 9.augustil 2010.a.

Kas keegi teab, kellele?

Kommentaarid

Raul wips Vibo ütles …
Nagu Dago oma artiklis ütleb: "Seega jääb vaid loota, ...". Lootus on lolli lohutus. Kohuke on vanem kui meie.
23. august 2010, kell 14:07
Ain Kendra ütles …
Tänaste uudiste valguses tundub et kohuke on pahaks läinud.
Kirjas on vaid, et on leitud töö mille eest raha on makstud, töö tulemust ennast aga ei õnnestu leida.
17. september 2010, kell 20:41
Riik ja raudtee ütles …
K-Projekt AS poolt on Tallinna linna ja lähiümbruse transpordikava valmis ning kava on momendil Tallinna linna ametites ülevaatamisel. Kui kava kiidetakse ametite poolt heaks, siis läheb transpordikava Tallinna Linnavalitsuse istungile kinnitamisele. See kõik toimub kindlasti selle aasta sees(2010).
Liina Lipre
projektijuht
Endast lugupidavad ettevõtted avaldaksid enne linnale töö üleandmist dokumendid enda koduleheküljel. No minu arust on väga kahtlane miks ainult K-Projekt kõiki taolisi töid Tallinnas teeb.... Eestis ja Soomes üsna hulgi märksa pädevamaid firmasid,kes teeksid oma töö märksa professionaalsemalt.
22. september 2010, kell 09:52
Ain Kendra ütles …
Selliste dokumentide koostamisel peaksid olema ka avalikud arutelud.
Tallinna linnale paraku ei ole need omased.
Mis puutub aga teiste firmade osalemise teemasse, siis antud juhul oli hanke ajagraafik liialt pingeline. Nii, et järjekordselt anti eelis ühele, kes eelmise analoogilise töö - Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed - 2007 ette võttis kuid tunda on et töö on pooleli. Ehk siis - ei liha ega kala. Pole vastu võetud ehk kinnitatud, pole ka uut algatatud. Kuuldavasti tellis teine linnaamet samal ajal rohelise võrgustiku teemalise töö ja et kaks tööd samadele aladele erinevaid eesmärke seadsid, ei saand kumbagi kinnitada. Kompromisse ja kokkuleppeid aga ei taheta.
25. september 2010, kell 23:18
Ain Kendra ütles …
Ja veel, kui uurisin täpsemalt, mida selle töö raames tegelikult teha vaja oleks - ehk et milleks seda vaja ka. Siis selgus, et vajalik ajagraafik oleks umbes poolteist-kaks aastat koos avalike aruteludega. Näiteks toodi Pariisi linna analoogiline töö. Sarnaseid on ka Soomes tehtud. Mitte kusagil poole aastaga.
Selle kohta vist käib ka see pagari reegel - saia saab ka kiiremini küpsetada, siis ei ole aga see sai enam söödav.
25. september 2010, kell 23:22
Ain Kendra ütles …
Kuigi K-projekti kodulehel on ikka sama seis, on transpordikava jõudnud istungile.
Aga kus on avalikud arutelud? Kas neid ei olegi ette nähtud? Mõjuhindamisest me ei räägigi vist seekord.
8. detsember 2010, kell 19:35
Ain Kendra ütles …
Pole küll selle artikli teema, kuid liiklusprognoosidega otseselt seotud.
Tänud Marekile hea lingi eest.
http://www.physorg.com/news/2011-01-peak.html
13. jaanuar 2011, kell 22:46
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimivusp
Lisateave

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded Alusdokumendid: 1)       TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused 2)       Maanteede projekteerimis normid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011) 3)       Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 ) 4)       Linnatänavad , EVS 843:2003 5)       Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2 6)       Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1 7)       Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41 8)       Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27 9)       Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26 1)    Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust) Analüüsides eeltoodud dokumente, on tekkinud juriidiline kahtlus – kuigi projekteerimisnormid on 1999 aastast,  on Riigi Teatajas märge 'jõustunud 11.07.2011'. Kas see peaks tähendama vahepeal kehtestatud juhendite õigustühisust? Tõenäo
Lisateave

Kandevõime mõõtmine

Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.  Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatuses
Lisateave