Kadaka tee ja Pääsküla möödasõit
Teises teemas alguse saand asja jätkaks. Neile kes ei ole lugenud, väike sissejuhatus.
Kadaka tee Tallinnas on viimase remondi käigus aladimensioneeritud seetõttu et vastavalt üldplaneeringule eeldati et Pääsküla möödasõit võtab arvestusperioodi (15a) sees ära olulise osa tänasest koormusest.
Nõmme üldplaneeringule on teinud keskkonnamõjude strateegilise hindamise Alkranel. Nende tehtud tööst järgnevalt siis Pääsküla möödasõidu kohta:
Siit tulenevalt on mõned asjad veel ebaselged et mitte öelda, segased.
Lisan siia veel ühe pildikese - väljavõtte Maa-ameti kaardist Tähetorni-Kadaka ristmiku piirkonnast.
1. Tundub, et uut teed ei ole ilus kokku viia Tihniku tänavaga. Võimalik on.
2. Raske on ühendada Tihniku suunda olemasoleva neljakülgse ristmikuga.
3. Võimalus on, kui lahutada see Tihniku pool eritasandilisena suundadeks, põhjapoole suunduv tuua viadukti alt varem läbi ja liita Kadakaga enne Tähetornit ja lõunasse suunduv lihtsalt jagada laiali vahetult pärast Tähetornit, viadukti tõusul. Kuid juba see viib Tihniku kõrguslikult paigast ära. Järelikult jääks tänane Tihniku ühendatukd ikka Tähetorni kaudu ja uus tänav peaks kulgema veidi idapoolsena, vähemalt raudteetammi ja Tähetorni vahelisel alal.
Ja veel teine teema. Saan aru et vana raudteetamm on kiireltrakenduv lahendus kergliiklusteeks. Kas aga ka majanduslikult hea lahendus, võib jääda küsitavaks - kergliiklustee ei vaja nii võimast alust nagu raudtee jaoks kunagi tehtud on. Tõsi muidugi et autotee jaoks vajalik on oluliselt laiem...
Ma näen, et Tähetorni ja Mäepealse vaheline ala on üsna tihedalt täisehitatud, seal pole ka korralikke kõnniteid. Ehk et ei suunaks seda Pääsküla möödasõitu Tähetorni-Kadaka ristmikku nagu eelmisel pildil vaid hoopis Kadaka pikendusse.
Punane joon märgiks ligikaudu koridori asendit, kust oleks mõttekam Kadaka pikendusest üle Tähetorni minna ja edasi juba eelnenud planeeringus näidatud koridori...
Kui vajalik ja võimalik, siis pikendades ka Kadaka küüru alt raudteetammile kavandatud ühendusteed Pääsküla möödasõiduni.
Üks asi mis kindlalt lahendust vajab, on kergliikluse ja eriti suusatajate pääs üle tee. Kuigi on võimalik ka tunnelilahendus tõstes tee kõrgemale, meeldiks mulle pigem suusatajate ja muude terviseliikujate jaoks mingi õhulisem sild üle tee. Midagi sellist nagu Nõmme mäel on. Või kergemat. Sest mida ma ise lapsena sealkandis suusatades otsisin? Mõnusaid mägesid. Ja sild üle tee annab ka sobiva tõusu ja languse. Midagi sarnast sellega, mida suusataja Harku mägede pool harjund eest leidma on.
Hmnjaa ma polegi seal Harku mägedes juba väga kaua käind. Umbes 30 aastat või veel enamgi. Võibolla pole neid mägesidki. No siis tuleb teha. Aga tunnelit ehk siis autotee tõstmist nagu enam ei tahaks - tunnelisse satub vesi (see ju raba) ja tglt autotee tõstmine läeb kõvasti rohkem maksma kui kergliiklusele vaatemängulise silla rajamine.
Tegelt tuleb üks probleem veel ära lahendada - suusatajate pääs Glehni piirkonnast Harkusse. Ehk üle Kadaka. Ei tahaks neid Tähetornist ka niisama üle ajada. Ehk leiduks variant sellesama Tähetorni-Kadaka sõlme lahendamiseks nii, et suusatajad kõrges kaares üle sellesama sõlme tuua, et ei peakski Tähetornis mäest alla tulema vaid saaks liikuda üle pika suusasilla ja alla kuskil Tihniku kõrval siis raudteetammini. Ehk et siis ei tooks ikka sinnamaale seda Pääsküla möödasõitu vaid sõidaks veel ühest asumist mööda enne kui Mustamäe suunas sisse minna.
Kadaka tee Tallinnas on viimase remondi käigus aladimensioneeritud seetõttu et vastavalt üldplaneeringule eeldati et Pääsküla möödasõit võtab arvestusperioodi (15a) sees ära olulise osa tänasest koormusest.
Nõmme üldplaneeringule on teinud keskkonnamõjude strateegilise hindamise Alkranel. Nende tehtud tööst järgnevalt siis Pääsküla möödasõidu kohta:
Siit tulenevalt on mõned asjad veel ebaselged et mitte öelda, segased.
Lisan siia veel ühe pildikese - väljavõtte Maa-ameti kaardist Tähetorni-Kadaka ristmiku piirkonnast.
1. Tundub, et uut teed ei ole ilus kokku viia Tihniku tänavaga. Võimalik on.
2. Raske on ühendada Tihniku suunda olemasoleva neljakülgse ristmikuga.
3. Võimalus on, kui lahutada see Tihniku pool eritasandilisena suundadeks, põhjapoole suunduv tuua viadukti alt varem läbi ja liita Kadakaga enne Tähetornit ja lõunasse suunduv lihtsalt jagada laiali vahetult pärast Tähetornit, viadukti tõusul. Kuid juba see viib Tihniku kõrguslikult paigast ära. Järelikult jääks tänane Tihniku ühendatukd ikka Tähetorni kaudu ja uus tänav peaks kulgema veidi idapoolsena, vähemalt raudteetammi ja Tähetorni vahelisel alal.
Ja veel teine teema. Saan aru et vana raudteetamm on kiireltrakenduv lahendus kergliiklusteeks. Kas aga ka majanduslikult hea lahendus, võib jääda küsitavaks - kergliiklustee ei vaja nii võimast alust nagu raudtee jaoks kunagi tehtud on. Tõsi muidugi et autotee jaoks vajalik on oluliselt laiem...
Ma näen, et Tähetorni ja Mäepealse vaheline ala on üsna tihedalt täisehitatud, seal pole ka korralikke kõnniteid. Ehk et ei suunaks seda Pääsküla möödasõitu Tähetorni-Kadaka ristmikku nagu eelmisel pildil vaid hoopis Kadaka pikendusse.
Punane joon märgiks ligikaudu koridori asendit, kust oleks mõttekam Kadaka pikendusest üle Tähetorni minna ja edasi juba eelnenud planeeringus näidatud koridori...
Kui vajalik ja võimalik, siis pikendades ka Kadaka küüru alt raudteetammile kavandatud ühendusteed Pääsküla möödasõiduni.
Üks asi mis kindlalt lahendust vajab, on kergliikluse ja eriti suusatajate pääs üle tee. Kuigi on võimalik ka tunnelilahendus tõstes tee kõrgemale, meeldiks mulle pigem suusatajate ja muude terviseliikujate jaoks mingi õhulisem sild üle tee. Midagi sellist nagu Nõmme mäel on. Või kergemat. Sest mida ma ise lapsena sealkandis suusatades otsisin? Mõnusaid mägesid. Ja sild üle tee annab ka sobiva tõusu ja languse. Midagi sarnast sellega, mida suusataja Harku mägede pool harjund eest leidma on.
Hmnjaa ma polegi seal Harku mägedes juba väga kaua käind. Umbes 30 aastat või veel enamgi. Võibolla pole neid mägesidki. No siis tuleb teha. Aga tunnelit ehk siis autotee tõstmist nagu enam ei tahaks - tunnelisse satub vesi (see ju raba) ja tglt autotee tõstmine läeb kõvasti rohkem maksma kui kergliiklusele vaatemängulise silla rajamine.
Tegelt tuleb üks probleem veel ära lahendada - suusatajate pääs Glehni piirkonnast Harkusse. Ehk üle Kadaka. Ei tahaks neid Tähetornist ka niisama üle ajada. Ehk leiduks variant sellesama Tähetorni-Kadaka sõlme lahendamiseks nii, et suusatajad kõrges kaares üle sellesama sõlme tuua, et ei peakski Tähetornis mäest alla tulema vaid saaks liikuda üle pika suusasilla ja alla kuskil Tihniku kõrval siis raudteetammini. Ehk et siis ei tooks ikka sinnamaale seda Pääsküla möödasõitu vaid sõidaks veel ühest asumist mööda enne kui Mustamäe suunas sisse minna.
Kommentaarid
Tallinna planeeringute kaart ka http://tpr.tallinn.ee/plaan/kaart.aspx
Sa võiksid viimasele joonisele lisada pildi, kuhu see tee peaks üldse suubuma, sest kui piirduda vaid Rohula tänavaga, jookseb asi kohe umbe- vaja oleks ühendust Pärnu maanteele välja vähemalt Laagri kandis.
Teoorias on kehtiv planeering SEADUSE jõuga, milles on üldse probleem, et seda ei taheta täita? Mingi Nõmme Tee selts, kellest vähemalt valimiste eel isegi Rohelised midagi ei arva?
Insenertehniliselt olen Su arutlusega päri. Kadaka tee pikendus on õige lahendus, aga miks teda nii kaugele metsa tõmmata? Tuleb vahetult ETK ladude taha panna või veel parem, ladude asemele. Tegemist on amortiseerunud ehitistega ja niiehknaa on asukoht nendele küsitav.
Suusarajale sobiks muidugi sillad paremini, kui tunnelid. Praegu läheb suusarada Kadaka viadukti alt läbi, viadukti joatorudest tuleb soolavett, mis rikub lume, suusapõhjad ja suusatuju. Tipi sild Nõmmel on tehtud ebapraktilisel moel, mõlemas silla otsas on paekivimüür ja pingid joodikutele. Sillale ei saa sujuvalt peale ega maha ja klaasikildude tõttu peab ka rattarehvide pärast muretsema.
Mis raudtee tammi puudutab, siis osaliselt on sealt ballast juba ära viidud. Kuna mulle on kitsas, siis sinna muidugi mingit sõiduteed teha ei saa. Kergliiklustee leiaks kindlasti kasutamist, endalgi on see link kodu-töö vahel just puudu. Raudtee pikiprofiil on ka kergliiklejale ideaalne.
Üks mõte veel. Nüüd kui rööpad on ka Kadaka viadukti alt läinud, saaks ka Hiiu suunal oluliselt parema ühenduse luua, kui tänane Tähetorni/Vääna tänav, mis on kitsas ja puudub ruum kõnniteedele. Suusatajana ma muidugi meelsasti ei tahaks sõiduteed samasse koridori, aga see lahendus annaks tegelikult kergliikluse ja spordiradade lahendamiseks palju enam võimalusi, kui täna on.
Linnaosade liiklusskeemidel on trass ilusti peal ja jookseb Kalda tänava tööstushoonete tagant läbi, st tingimus, et liigselt metsa ei mindaks, on täidetud. Küll natukene ebamugavalt Lauka tn lähedaste inimeste jaoks, st mööda ülesvõetud raudteetrassi. Nüüd oleks oluline, et läbiviidavate DP-de puhul arvestataks trassi võimaliku asukohaga vahemikus Kadaka tee ja Kadaka pst lahknemine kuni Rohula tn piirkonda välja. Edasi oleks juba näha, mis hakkab juhtuma planeeritava Juuliku- Tabasalu teega ja kuhu teda üldse ühendada. Võib olla oleks teda mõistlik teha mitmes etapis, alustada Kadaka tee/pst ristmiku ja Tähetorni vahelise lõiguga.
1) Kadaka tee pikendus on mõistlikum kui püüe iga hinna eest Kadaka puiestee trassi järgida Kadaka tee ja Tähetorni vahelises lõigus
2) Metsa tuleks minna minimaalselt, kuid leida tuleb see auk, kuskohast Kadaka tee pikendusest Kadaka puiesteega paralleelsele trajektoorile minna. Ladude alast võib osalt ka üle sõita, kuigi karta on et tegu erastatud aladega mis tuleks välja osta / asendada.
3) Vana raudteetrass Hiiult on hea nii suusatajatele kui autodele, kuid mulle meeldiks pigem see kui suusatajate liin jookseks Vääna ja nõlvaku vahelt ehk et Glehni juurest tulles üle Vääna-Tähetorni ronida vaja ei oleks. Võimalus on muidugi selline et Väänast (kus nr 10 buss sõidab), teha ka sillake üle ja viia trass seejärel vana raudteetammi kõrvale. Eelistaksin suusasilda mis algaks Vääna juures nõlvalt ja läeks üle Kadaka puiestee. Fakt et kust iganes see möödasõidutee teha, tuleb väga tõsiselt lahendada kõik kergliikluse ja suusarajad.
4) tagumine aeg kui mitte juba hilja oleks Haabersti ÜP kallale minna ja sealne tänavavõrk üle käia. Kasvõi selleks, et Kadaka tee pikendus magistraaltänavana Tähetorni tänavani jõuaks (ja mööda seda siis kas Paldiski maantee või Hiiu elevaatori suunale).
1. Estakaadiga üle Harku raba minekut nad pole kaalunud kordagi,
2. Kõige opitmaalsem oleks Kadaka pst äärest võtta rida või paar maju maha ja teha 1 korralik tee.
Kuid Kadaka tee laiendamine nii et paar rida maju maha võtta. See on uus tase milleni ei ulatu isegi rohelised.
http://www.nommeteeselts.ee/attachments/137_2009%20tegevusaruanne%20kodulehele.doc
http://www.nommeteeselts.ee/attachments/136_2008%20tegevusaruanne%20kodulehele.doc
Teisest tsitaat:
"* NTS oli seni Harku metsa looduskaitse alla võtmist organiseerinud rahulikult, kuid peale Pääsküla möödasõidutee projekti Nõmme Linnaosa Valitsusse saabumist tuli tegutseda kiiresti, et mets saaks enne kaitse alla, kui sealt sõidutee läbi veetakse (linnavalitsus ei pruugi linnaosa valitsust arvestada!). Kasuks tuli, et 2008. aastaks oli valminud Tallinna Keskkonnaameti tellitud ekspertiis Harku metsa Tallinna osa kaitse alla võtmise põhjenduse kohta. Ekspertiis oli kaitse alla võtmist soosiv.
Mitmel korral käisid seltsi liikmed väljas meie planeeritava maastikukaitseala piire täpsustamas (juba 2005.aastal oli NTS-i tellimusel valmis saanud Harku metsa maastikukaitseala piiriettepaneku kaart). 2008.a. lõpuks valmis täpne Harku metsa maastikukaitseala piirikirjeldus, kaitse alla võtmise taotlus, seletuskiri ja kaart piiriettepanekuga, kus oli arvestatud juba kahe kaitsealale jääva maaomaniku soove. Henn Pärnalt saabusid ka tellitud kaardid Harku metsa kasvukohatüüpide ja vääriselupaikade kohta.
27. jaanuaril 2009 andsid Nõmme Tee Selts ja MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn Keskkonnaministeeriumile seadusekohase ühistaotluse koos kõigi vajalike materjalidega Harku metsa riikliku maastikukaitseala moodustamiseks (põhimõtteline taotlus oli tehtud juba 2005.aastal). (Samal päeval tegi Harku Vallavalitsus, kelle territooriumile põhiline osa Harku metsast jääb, protokollilise otsuse, et sellises mahus, nagu NTS ja HJST soovivad, nad kaitseala moodustamisega ei nõustu).
Kodanikuühenduste taotlus on võetud Keskkonnaministeeriumis (Keskkonnaametis) menetlusse ja 2009.a. kevadel lubadi alustada ekspertiisi koostamist taotluse põhjendatuse kohta. Seltsipoolse taotluse ettevalmistamisel olid aktiivsemad Andres Udal, Aleksander Leemet, Iiris Uuk, Kadi Alatalu ja Helle Vilu)."
1) Juuliku-Tabasalu esimene ots ehk ühendus Pärnu maanteelt Saue taha tuleb ja väga varsti, paari aasta perspektiivis. Selle taga on erainvestorid (Helenius) ning nende huvid Pärnu maantee ääres Maksimarketi kõrval suure ärikeskuse rajamiseks.
2) Haabersti ring venib veel. Vähemalt niikaua kuniks Tallinnas võim vahetub. Siis hakatakse siplema ja läeb veel ca 5 aastat kuni miskit tulemust saab. Mis tähendab, et Pärnu maantee ühendus Paldiski maanteega saab olema kuid Haabersti seis läeb veel hullemaks ja on väga vaja otseühendust Juuliku-Tabasalu lõigust Mustamäele.
3) Pääsküla raudteeülesõitu (Pärnu maantee) ei tule niipea, pakuks 10 aastat. Rohula ring on umbes, tipptunnil rohkemat läbi ei lase ja tulemuseks on tegelikult ka Kadaka puiestee liiklus püsivalt tipptunni tasemel umbes.
4) Seega on esmajärguline vajadus Ju-Ta ots Mustamäe suunaga ühendada. Kas see saab tulema kasutades Pääsküla möödasõidutee trassi terves ulatuses, otselõikena Kadaka küüru juurde või ühendusena Kadaka tee pikendusse on raske ennustada. Igatahes ühendus ainult Paldiski maanteele ei ole piisav.
Praeguste arengutega pisivürstiriikides (Haabersti, Nõmme) võib igatahes kõik arenguvõimalused ilusti kinni kittida. Küsimus on ammu ületanud linnaosa taseme kuid linna tasemel puudub igasugune mõtlemine. Ja tegutsemine.