Keskpiirded harilikel teedel
Nupukese ajendas artikkel Soome võrguajakirjanduses, mis käsitles keskpiirete rajamist ka mujal, kui ainult teedel, kus sõidusuundi lahutab eraldusriba.
Artiklist seega (Janne Linnovaara, 02.10.2011):
Uusi keskpiirdega teelõike valmis 2011 Soomes pea 30 km ja kokku ilma kiirteedeta (mootoritie), on neid ca 120 kilomeetril. Peaaegu kõik need on ehitatud käesoleval sajandil ning üldiselt 2+1 ristlõikega teedele. Rootsis on keskpiirdega tuhandeid kilomeetreid - et teed on algselt veidi laiemad ehitatud kui Soomes, on nendele suhteliselt lihtne olnud keskpiirdeid rajada. Kaherajaliste teede hukkunuga liiklusõnnetustest on valdav kokkupõrge vastassuunas liiklejaga. Hinnanguliselt tõuseb liiklussageduse 20% kasvul laupkokkupõrgete arv kahekordseks. Üldiselt eeldab keskpiirde rajamine tee laiendamist. Samas on võimalik keskpiirde ehitus 10-meetrise kattega teedele ka neid laiendamata. Laiendamine maksab miljoneid, kuid piirde lisamine vaid 50,000€/km. Selliste teedega on siiski probleeme - sõiduosa kitseneb, vaja teha laiendusi peatuvatele autodele ning rekonstrueerida mahasõite nii, et vältida juhuslikke vasakpöördeid.
Mootorratturid hindavad keskpiirdeid eriti ohtlikuks - neile on ainus ohutum piire kogu kõrguses ühtne metallist või betoonist valmistatu, mille alt/vahelt läbi ei libiseks ning kukkumisel ei põrkaks piirde asemel piirdeposti vastu.
Piire takistab mingil määral ka alarmsõidukite liiklust (kiirabi, päästeteenistus), piirdesse rajatavad väravad ei ole reaalselt alati toimivad ja kokkuvõttes on siiski inimelude sääst laupkokkupõrgete vältimisest suurem kui võimalik kadu alarmsõiduki kohalejõudmisajas.
2009 on tehtud ka suurem uuring keskpiirde kasutamisvõimalustest.
Uuringus on jõutud järeldusele, et teedel, kus katte laius on vähemalt 9,5 meetrit on mõeldav keskpiirde rajamine ka tänakehtivate projekteerimisjuhiste raames ja mõistlik on seda ühildada katendi ülekatte (uue asfaldikihi) paigaldamisega.
Keskpiirde rajamine tasub end ka väiksema liiklussageduse korral (alates 2500 autot ööpäevas), suurema liikluse korral koguni mõne aastaga.
Probleemsem on keskpiirde rajamise ühildamine ülegabariitsete veoste marsruutidel ning selles osas soovitatakse ülegabariitsete veoste teedevõrk üle vaadata ning diferentseerida lähtuvalt veose laiusest.
Artiklist seega (Janne Linnovaara, 02.10.2011):
Uusi keskpiirdega teelõike valmis 2011 Soomes pea 30 km ja kokku ilma kiirteedeta (mootoritie), on neid ca 120 kilomeetril. Peaaegu kõik need on ehitatud käesoleval sajandil ning üldiselt 2+1 ristlõikega teedele. Rootsis on keskpiirdega tuhandeid kilomeetreid - et teed on algselt veidi laiemad ehitatud kui Soomes, on nendele suhteliselt lihtne olnud keskpiirdeid rajada. Kaherajaliste teede hukkunuga liiklusõnnetustest on valdav kokkupõrge vastassuunas liiklejaga. Hinnanguliselt tõuseb liiklussageduse 20% kasvul laupkokkupõrgete arv kahekordseks. Üldiselt eeldab keskpiirde rajamine tee laiendamist. Samas on võimalik keskpiirde ehitus 10-meetrise kattega teedele ka neid laiendamata. Laiendamine maksab miljoneid, kuid piirde lisamine vaid 50,000€/km. Selliste teedega on siiski probleeme - sõiduosa kitseneb, vaja teha laiendusi peatuvatele autodele ning rekonstrueerida mahasõite nii, et vältida juhuslikke vasakpöördeid.
Mootorratturid hindavad keskpiirdeid eriti ohtlikuks - neile on ainus ohutum piire kogu kõrguses ühtne metallist või betoonist valmistatu, mille alt/vahelt läbi ei libiseks ning kukkumisel ei põrkaks piirde asemel piirdeposti vastu.
Piire takistab mingil määral ka alarmsõidukite liiklust (kiirabi, päästeteenistus), piirdesse rajatavad väravad ei ole reaalselt alati toimivad ja kokkuvõttes on siiski inimelude sääst laupkokkupõrgete vältimisest suurem kui võimalik kadu alarmsõiduki kohalejõudmisajas.
2009 on tehtud ka suurem uuring keskpiirde kasutamisvõimalustest.
Uuringus on jõutud järeldusele, et teedel, kus katte laius on vähemalt 9,5 meetrit on mõeldav keskpiirde rajamine ka tänakehtivate projekteerimisjuhiste raames ja mõistlik on seda ühildada katendi ülekatte (uue asfaldikihi) paigaldamisega.
Keskpiirde rajamine tasub end ka väiksema liiklussageduse korral (alates 2500 autot ööpäevas), suurema liikluse korral koguni mõne aastaga.
Probleemsem on keskpiirde rajamise ühildamine ülegabariitsete veoste marsruutidel ning selles osas soovitatakse ülegabariitsete veoste teedevõrk üle vaadata ning diferentseerida lähtuvalt veose laiusest.
Kommentaarid