Teekonstruktsioonide nõukoda

Mõningad mõtted, mis pole veel korrektselt struktureeritud ja lõpuni mõeldud:
Strateegia
2x ehk noored: DDPP /даваи даваи потом посмотрим/ arvate/teate mis valesti on, teeme kohe ja kõik ringi. Pärast jõuab analüüsida.
7x ehk vanad: Status Quo - Ärge jumalapärast midagi muutke, kõik on kõige paremas korras, teed ei lagune ja üksiku detaili muutmisega keerate kogu süsteemi pea peale sest süsteem on tervik.
Lisaks veel, "Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike.” (Oscar Wilde 1894) 

Loeksin ennast mitte enam nooreks aga mitte ka kivistiseks. Seega: kahtleja.
  • Kaardistamine; kolleegide kogemused ja võrdlused
  • Valged laigud kaardil – kohalikud pinnased ja materjalid ning nende omadused
  • Uue süsteemi loomine, parameetrite paikaloksutamine
  • Uued materjalid, mitte ainult hästi äraunustatud vanad
NÕUKODA
Nõukoja eesmärk:
- kaasata eksperdid erinevatest institutsioonidest-asutustest-ettevõtetest
- mitte luua uut asutust ehk töökohta
Oodatav tulemus:
- Pikaajaline strateegia
- uuringute lähteülesanded
- uurimistulemuste analüüs ja hindamine
Meetod:
- Maanteeametis läbiproovitud ITS-hanke metoodika
- ekspertide list, kooskõlastatud tunnitasud, analüüsitavad teemad
- hange = koostöö tehniline korraldamine ja tulemuste vormistamine

Kaardistamine (esmalt naabrid, katendi teema)
  • Soome - Odemarki valem ja APAS; kitsas materjalide valik kuid lihtne valem; võrreldes Rootsi ja Taaniga tundub üledimensioneeriv
  • Rootsi - PMS Objekt; kitsas materjalide valik kuid detailne kliima käsitlus
  • Taani - MMOPP2011; tugevad teoreetilised alused, lai materjalide valik; arenev keskkond
  • Vene - säilitatud vana alus (pinnaste liigitus), 2001 modifitseeritud koefitsientide süsteem
Sidumata materjalid
  • pinnaste klassifikatsioon - mis üldse sobib tee alla, arvutusparameetrid
  • dreenkiht - filtratsioonimoodul või sõelkõver
  • geotekstiilid ja geovõrgud
  • killustike valik ja nende omadused: E sõltuvus LA-st; Ø-st; killustikusegude erisused x/y; 0/y; 2..4/y
Seotud alused - freespuru taaskasutus
BS (mitte 'bullshit') - raske koormuse ja sooja ilmaga probleem, segu pehme ja moodustuvad roopad
KS (mitte 'KST') - ei ole lihtne leida mujalt võrreldavaid uuringuid sest reeglina tardkivikillustik; vaja uurida külmakindlust, vananemist, soola mõju - kuid see võib olla Eesti NOKIA

Asfaldid ja betoonid
- nihkekindlamad segud - polümeerlisandiga bituumeni baasil - kallis ja kapriisne; väävelasfalt - vähe uuritud võimalus
- väävelbetoon - miks mitte ka teedeehitusmaterjal: - negatiivsed temperatuurid ei sega ehitusprotsessi; asfaldi lisamisel kuum segu kuumutab betooni pinda, võimalik et tulemuseks parem nake; väävelbetoon ei karda keemiat (sh soola); vajalik betooni vuukide /mikropragude/ süsteem et vähendada külma mõju

Konstruktsioon ristlõikes
- enamkoormatud on parem sõidurada, see tuleks teha tugevam. Miks mitte ka betoonist alumised kihid
- sõidurada maanteel on lai, võibolla liigagi lai. Kitsama sõiduraja puhul saaks sama raha eest pikema tee.  3,75 raja laiuse asemel piisaks 3,25 laiusest. Sõiduauto on ju alla kahe ja veoauto mitte üle 2,40.
- kindlasti ei arva ma, et 2+1 oleks Eesti tingimustes alati väga hea lahendus. Kuigi, kohati see isegi sobiks. Kus liiklussagedus on vahemikus 10,000..17,000 autot ööpäevas ja suundades suhteliselt ühtlane.

Ehitus ja ekspluatatsioon
- Materjalide ja pinnaste omaduste kontroll - mõõdame kuid mida, millal ja millega.
- kasutusomaduste kontroll - haardetegur nii talvel kui suvel - otsene liiklusohutuse näitaja kuid raske mõõta
- IRI, roopad, defektid - mitte eesmärk omaette vaid süsteem ressursside arvestamiseks, vajalike investeeringute planeerimiseks

Kommentaarid

Jüri Saar ütles …
Kas see on alles mõte või on tegu juba konkreetsema nähtusega? Ilmselgelt läheb vaja inimesi, aega ja varustust ehk raha - kas seda finantseerida soovib?
Ain Kendra ütles …
TKTK raames räägiti teedealasest kompetentsikeskusest.
TTÜ Logistikainstituudis räägiti teedeehituse klastrist ja uuringute finantseerimisest.
Ise ei ole veel otseselt kummagi algatusega seotud (vähemalt ei tea et oleks). Ideid on vaja mõlemal juhul.
Inimesed, aeg ja varustus ehk raha - arvan, et inimesed on; aeg tõenäoliselt ka. Rahaga on tõesti asi veidi keerulisem, kuid miskit vist susiseb. Nagu 52 tonni töö tulemus näitab, et teekatted on liialt nõrgad ning tavapäraste meetoditega läheb tugevdamine liialt kalliks.
Raul wips Vibo ütles …
Finantseerida sooviks see, kellek oleks võimalik säästa või siis sama rahaga rohkem teha. Ehk siis riik. Aga see sääst peab kuskilt välja paistma. Probleemipüstitus, põhjused ja tagajärgede hind? Sealt edasi eesmärgid ja säästuvõimalused.
Ain Kendra ütles …
Sama rahaga rohkem teha? Eesmärk saaks olla pigem sama rahaga paremat teha. Ja jätkuvalt arvan, et siin on kaks võtet. Kompleksstabi kasutamine ka uutel teedel asendades kalli graniitkillustiku. Ning teine, et laiadel teedel kasutada erinevat konstruktsiooni sõiduradade lõikes - esimene enamkoormatud rada täiendava asfaldikihiga alumisel tasandil või siis alumise asfaldikihi erinev paksus. Tehniliselt küllalt raske teha aga mitte võimatu. Tänastes normides otseselt keelatud.

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa