Euroopa Kontrollikoda ja teedeehitus
Euroopa Kontrollikoda on võrrelnud nelja riigi EL rahadega ehitatut - Poola, Saksa, Hispaania ja Kreeka. Kokku 24 projekti, mis maksid 3 miljardit eurot (kokku on kulutatud 2000-2013 - 65 miljardit).
Ülioptimistlikud liiklusprognoosid on toonud kaasa üledimensioneeritud lahendused.
Siinjuures tahaks küsida, kes suutis aastal 2000 näha ette järgnenud buumi ja edasist auku? Mille alusel on võimalik teha adekvaatsemaid liiklusprognoose? Kui 19 prognoosist 14 nägid ette suuremat liiklust kui tegelikult tuli?
Järeldus on tehtud, et kiirteed (motorway) on liiga kallid, I klassi tee (expressway) on mõistlikum. Meie teed mahuvad just expressway alla. Nõuete järgi
Kontrollikoda on teinud sellised soovitused Komisjonile:
(a) analüüsida kulude erisusi ja rakendada paremaid kogemusi
(b) EL finantseerimine peaks sõltuma selgetest eesmärkidest koos indikaatoritega: ajasääst, ohutus, läbilaskevõime tõus ja majanduslik efekt. Nõutud mõistlikud ja kuluefektiivsed tehnilised lahendused mis on kooskõlas parimate praktikatega, rahvusvahelised vähempakkumised ja hankesüsteem mis tagaks majanduslikult soodsamad pakkumised
(c) Komisjon tagaks parimate kogemuste vahetamise maanteeametite vahel adekvaatsete tehniliste lahenduste rakendamiseks mis baseeruks usaldusväärsetel liiklusprognoosidel
(d) Komisjon kaaluks EL ühikhindade andmebaasi loomist inseneridele, kes valmistavad ette uute projektide eelarveid
Kogu pressiteade on siin: http://eca.europa.eu/portal/pls/portal/docs/1/22846935.PDF
Ja uuring ise täies mahus: http://eca.europa.eu/portal/pls/portal/docs/1/22810809.PDF
Mis nüüd nendesse soovitustesse puutub, siis tõepoolest tahaks näha liiklusprognoosi metoodikat mis oleks usaldusväärne. Sooviks ka ühikhindade baasi. Kuid tõenäoliselt tooks välja ka mingid muud kokkuhoiukohad mida eeltoodud kokkuvõte ei sisalda. Näiteks, tee trassivalik ja müraseinte vajalikkus - ehk on võimalik kunstlikke müraseinu asendada looduslikega - mullavall, kõrghaljastus. Näiteks valgustus. Kas on seda ikka igale poole vaja. Ja eriti ei looda tulemust hankesüsteemis sest me juba teame, et odavaim pakkumine ei ole odavam pikas perspektiivis. Odavus saavutatakse näiteks sellega, et me peame teed viie või kümne aasta pärast kapitaalselt remontima.
Saksa teedes, näiteks: A17 - ehituskulud kaks korda projektist kallimad; A20 - liiklus alla poole planeeritust.
Liiklusohutuse ja ajasäästu eesmärgid on üldjuhul täidetud. Seitsme projekti tulemus pole siiski ajasäästus veel mõõdetav sest transpordivõrgu ülejäänud elemendid pole valmis.
Võrdluses on roadway construction cost - välja jäetud nii maa ostukulu, ehitusjärelevalve, insenerirajatised (sh valgustus, liiklusmärgid ja barjäärid, sillad-viaduktid). Ja saadud paremini võrreldavad numbrid. Saksa katend maksis 87000€, Kreeka 122000€, Poola 163000€ ja Hispaania 160000€ - siis tuhande ruutmeetri kohta. 19 projektist viiel juhul oli valitud kallim trass, kas keskkonnanõuete või kohalike elanike vastuseisu tõttu. Kaheksal juhul kulges tee oleval trassil ning siis olid kogukulud poole odavamad.
Liiklus: viiel juhul oli ennustus 20% piires, 11 juhul 21-50% ja kolmel juhul üle 51%. Kokku neljal juhul alahinnatu liiklust ja 10 juhul ülehinnati. CBA juhendis peaks olema juttu ka liiklusprognoosist. Kas aga on ja kuidas?
Riikide lõikes - Saksamaal oli tegelik liiklus 47..79% prognoosist. Teistel kõikus tulemus tugevalt mõlemale poole, Poolas ühel teel isegi 40% suurem kui prognoos.
Silla hindade põhjuseks on betooni kandi hind - Hispaanias pea poole odavam kui Poolas. Poolal müranõuded üksjagu karmimad ja siit tulenev vajadus kallimate müratõkkebarjääride kasutamiseks.
Hankereglemendist - kahes riigis olid keskmisest üle 10% odavamad pakkumised ellimineeritud - Komisjon sellega ei nõustunud ja riigid maksid 10% trahvi. Juhtus ka nii et odavam pakkuja lõplikule võitjale allhanget tegema hakkas. Oluline märkus siiski hankereeglite kohta - nõutud on 'best value for money'. Kuidas seda aga saavutada?
Ülioptimistlikud liiklusprognoosid on toonud kaasa üledimensioneeritud lahendused.
Siinjuures tahaks küsida, kes suutis aastal 2000 näha ette järgnenud buumi ja edasist auku? Mille alusel on võimalik teha adekvaatsemaid liiklusprognoose? Kui 19 prognoosist 14 nägid ette suuremat liiklust kui tegelikult tuli?
Järeldus on tehtud, et kiirteed (motorway) on liiga kallid, I klassi tee (expressway) on mõistlikum. Meie teed mahuvad just expressway alla. Nõuete järgi
Kontrollikoda on teinud sellised soovitused Komisjonile:
(a) analüüsida kulude erisusi ja rakendada paremaid kogemusi
(b) EL finantseerimine peaks sõltuma selgetest eesmärkidest koos indikaatoritega: ajasääst, ohutus, läbilaskevõime tõus ja majanduslik efekt. Nõutud mõistlikud ja kuluefektiivsed tehnilised lahendused mis on kooskõlas parimate praktikatega, rahvusvahelised vähempakkumised ja hankesüsteem mis tagaks majanduslikult soodsamad pakkumised
(c) Komisjon tagaks parimate kogemuste vahetamise maanteeametite vahel adekvaatsete tehniliste lahenduste rakendamiseks mis baseeruks usaldusväärsetel liiklusprognoosidel
(d) Komisjon kaaluks EL ühikhindade andmebaasi loomist inseneridele, kes valmistavad ette uute projektide eelarveid
Kogu pressiteade on siin: http://eca.europa.eu/portal/pls/portal/docs/1/22846935.PDF
Ja uuring ise täies mahus: http://eca.europa.eu/portal/pls/portal/docs/1/22810809.PDF
Mis nüüd nendesse soovitustesse puutub, siis tõepoolest tahaks näha liiklusprognoosi metoodikat mis oleks usaldusväärne. Sooviks ka ühikhindade baasi. Kuid tõenäoliselt tooks välja ka mingid muud kokkuhoiukohad mida eeltoodud kokkuvõte ei sisalda. Näiteks, tee trassivalik ja müraseinte vajalikkus - ehk on võimalik kunstlikke müraseinu asendada looduslikega - mullavall, kõrghaljastus. Näiteks valgustus. Kas on seda ikka igale poole vaja. Ja eriti ei looda tulemust hankesüsteemis sest me juba teame, et odavaim pakkumine ei ole odavam pikas perspektiivis. Odavus saavutatakse näiteks sellega, et me peame teed viie või kümne aasta pärast kapitaalselt remontima.
Saksa teedes, näiteks: A17 - ehituskulud kaks korda projektist kallimad; A20 - liiklus alla poole planeeritust.
Liiklusohutuse ja ajasäästu eesmärgid on üldjuhul täidetud. Seitsme projekti tulemus pole siiski ajasäästus veel mõõdetav sest transpordivõrgu ülejäänud elemendid pole valmis.
Võrdluses on roadway construction cost - välja jäetud nii maa ostukulu, ehitusjärelevalve, insenerirajatised (sh valgustus, liiklusmärgid ja barjäärid, sillad-viaduktid). Ja saadud paremini võrreldavad numbrid. Saksa katend maksis 87000€, Kreeka 122000€, Poola 163000€ ja Hispaania 160000€ - siis tuhande ruutmeetri kohta. 19 projektist viiel juhul oli valitud kallim trass, kas keskkonnanõuete või kohalike elanike vastuseisu tõttu. Kaheksal juhul kulges tee oleval trassil ning siis olid kogukulud poole odavamad.
Liiklus: viiel juhul oli ennustus 20% piires, 11 juhul 21-50% ja kolmel juhul üle 51%. Kokku neljal juhul alahinnatu liiklust ja 10 juhul ülehinnati. CBA juhendis peaks olema juttu ka liiklusprognoosist. Kas aga on ja kuidas?
Riikide lõikes - Saksamaal oli tegelik liiklus 47..79% prognoosist. Teistel kõikus tulemus tugevalt mõlemale poole, Poolas ühel teel isegi 40% suurem kui prognoos.
Silla hindade põhjuseks on betooni kandi hind - Hispaanias pea poole odavam kui Poolas. Poolal müranõuded üksjagu karmimad ja siit tulenev vajadus kallimate müratõkkebarjääride kasutamiseks.
Hankereglemendist - kahes riigis olid keskmisest üle 10% odavamad pakkumised ellimineeritud - Komisjon sellega ei nõustunud ja riigid maksid 10% trahvi. Juhtus ka nii et odavam pakkuja lõplikule võitjale allhanget tegema hakkas. Oluline märkus siiski hankereeglite kohta - nõutud on 'best value for money'. Kuidas seda aga saavutada?
Kommentaarid
Prognoosidega on keeruline, eriti viimastel aastatel ei ole ilmselt ükski lühiajaline prognoos kuigi täpne, eksitakse igas suunas. pikas perspektiivis eksimused on väiksemad. Seetõttu on väide 2013 aastal, et need projektid on üledimensioneeritud, ilmselt siiski liialdus. Samas on tõsi see, et avamisaasta liiklus määrab tasuvuse, sest 20 aasta pärast teenitav tulu diskonteerituna on marginaalne.
Prognooside puhul on tegelikult kõige keerulisem igasuguste populistlike poliitiliste otsuste ennustamine, millel on väga suured mõjud. Alates maksusüsteemist, miinimumpalgast, haridussüsteemist, koolide paiknemisest, hiilivast haldusreformist lõpetades kodukaubamajade planeerimise ja ehitamisega. Ja kuigi Savisaar arvas, et Unzip ajas uppi Lehman Brothersi, siis on paraku meist palju suuremaid jõudusid, mis meie plaane ja prognoose korrigeerivad.
Mõnel asjal võib siiski ka lihtne selgitus olla. Näiteks Poolas on müratõkkeid palju vaja sellepärast, et terve Poola on ridaküla, kus majad on katkematult maanteede ääres. Warssavis ehitatakse ka klaaskatusega magistraalteed, ikka müratõkkeks.