Teetööde tsüklilisus
Lugesin uudist: http://www.tallinncity.ee/1315098/tehnika-tanav-uuendatakse-siiski-taies-mahus - ja tuleb meelde, et Tehnika tänava kapitaalremondivajadusele sai tähelepanu juhitud veel enne kui Tehnika pikendust tegema hakati (st Pärnu mnt-Veerenni lõiku).
Kui senikehtivate normide järgi tuleks asfaltkatte elueaks arvestada 15 aastat (lähiajal suurendatakse seda 20 aastani), siis tõenäoliselt tuleks - aga vastavalt tegelikule koormusele - ülekate teha vahepeal kaks-kolm korda. Sellisel juhul ei oleks vahepeal erilist aukude lappimise vajadust. Augud tekivad kas siis kui alumistes kihtides on ehituses miskit puusse pandud (kehvad materjalid, puudulik tihendamine) või on katend aladimensioneeritud - ja kui õigel ajal ülekate tegemata jäänd on. Arvestades 4-aastase valimistsükliga, võiks seega teha ettepaneku tee-ehituse rahastamise tsüklilisusest. Hakkame lugema null-aastast mis on ka valimisaasta. Ehitus peaks vastu pidama 15 aastat, see on 4 valimistsüklit. Neljandal aastal pindamine, kaheksandal ülekate, kaheteistkümnendal pindamine, kuueteistkümnendal kapitaalremont. Kapremondi käigus freesitakse üles kõik asfalt ning alumisest asfaldist ja killustikust tehakse kompleksstabiliseeritud kiht, sellele peale kaks asfaldikihti. Seejuures annaks planeerida nii, et kaheksanda aasta ülekattega tehakse asfaltkiht paksemaks - tasandusfreesimisega muhud maha.
Kõik see on teooria. Ja selle rakendamise tagajärjeks on veel suurem hinnatõus, sest töömahud kohaliku omavalitsuse ehitustes hakkavad seetõttu väga tugevalt muutuma. Nelja-aastase tsükli esimene aasta projekteerimisele, teise aasta lõpuks peaks hange tehtud olema, kolmas aasta ettevalmistus, kommunikatsioonid ja mullatööd, neljas aasta asfalt. Tulemusena kaks aastat on rahavajadus väike, kaks aastat väga suur. Edasi on kaks võimalust - kas riigi hanked toimuksid vastandfaasis ehk siis samamoodi nelja-aastase tsükliga, kuid kaks aastat nihkes - või siis et ei ole KOV valimised samal aastal. Kui igal aastal on kuskil KOV valimised, siis on ka teedeehitajal pidev tööfront ees.
Kui senikehtivate normide järgi tuleks asfaltkatte elueaks arvestada 15 aastat (lähiajal suurendatakse seda 20 aastani), siis tõenäoliselt tuleks - aga vastavalt tegelikule koormusele - ülekate teha vahepeal kaks-kolm korda. Sellisel juhul ei oleks vahepeal erilist aukude lappimise vajadust. Augud tekivad kas siis kui alumistes kihtides on ehituses miskit puusse pandud (kehvad materjalid, puudulik tihendamine) või on katend aladimensioneeritud - ja kui õigel ajal ülekate tegemata jäänd on. Arvestades 4-aastase valimistsükliga, võiks seega teha ettepaneku tee-ehituse rahastamise tsüklilisusest. Hakkame lugema null-aastast mis on ka valimisaasta. Ehitus peaks vastu pidama 15 aastat, see on 4 valimistsüklit. Neljandal aastal pindamine, kaheksandal ülekate, kaheteistkümnendal pindamine, kuueteistkümnendal kapitaalremont. Kapremondi käigus freesitakse üles kõik asfalt ning alumisest asfaldist ja killustikust tehakse kompleksstabiliseeritud kiht, sellele peale kaks asfaldikihti. Seejuures annaks planeerida nii, et kaheksanda aasta ülekattega tehakse asfaltkiht paksemaks - tasandusfreesimisega muhud maha.
Kõik see on teooria. Ja selle rakendamise tagajärjeks on veel suurem hinnatõus, sest töömahud kohaliku omavalitsuse ehitustes hakkavad seetõttu väga tugevalt muutuma. Nelja-aastase tsükli esimene aasta projekteerimisele, teise aasta lõpuks peaks hange tehtud olema, kolmas aasta ettevalmistus, kommunikatsioonid ja mullatööd, neljas aasta asfalt. Tulemusena kaks aastat on rahavajadus väike, kaks aastat väga suur. Edasi on kaks võimalust - kas riigi hanked toimuksid vastandfaasis ehk siis samamoodi nelja-aastase tsükliga, kuid kaks aastat nihkes - või siis et ei ole KOV valimised samal aastal. Kui igal aastal on kuskil KOV valimised, siis on ka teedeehitajal pidev tööfront ees.
Kommentaarid