Rail Baltic 2 ja variant 12A
Kirjatüki ajendiks on Liiva asumi protest RB 12A variandi suhtes. Teadaolevalt on Harju ja Rapla vallad (sh Kohila) avaldanud meelt 12A poolt ning Tallinna linnavalitsus sama variandi vastu. Võtaks nüüd natuke laiemalt ja vaataks nii plusse kui miinuseid.
* Ilmselt on loobutud mõttest, et RB2 peaks jõudma Balti jaama. Perspektiivis peaks reisirongid jätkama Maardu suunal et jõuda Soome tunnelisse.
+ Variant 12A on ainus, mille korral rongid sisenevad Ülemiste jaama läänesuunalt ning loogilise jätkuna on Maardu suund (Muuga), kuhu on perspektiivselt kavandatud Talsinki tunnelisuue. Kõigi idasuunalt sisenevate variantide korral on tegemist rongi sõidusuuna muutmisega Ülemiste jaamas.
+ 12A kiirendab linnale nii või teisiti vajalike lahenduste realiseerimist Viljandi maantee raudteeülesõidul (Viljandi-Tervise läbimurre ehk Järve sõlm) ning raudtee-Järvevana ülesõidul (samuti eritasandiline, Järvevana sõlm, mis võimaldab ühendada Viljandi maantee pikenduse Järvevanani ja edasi üle Järvevana ja raudteede Pärnu maanteeni). Linnale peaks see olema koguni eelistatud seetõttu, et annab finantseerimiskatte varem või hiljem vajalikele lahendustele.
+ 12A on praegustest variantidest ainus, mis ei läbi Nabala piirkonda ja seetõttu puuduvad sellel variandil otsesed keskkonnapiirangud mis takistavad teisi variante
- 12A kaubavedude puhul tuuakse ohtlikud veosed Liiva (ja ka Luite) piirkonnas asumile lähedale (Luite piirkonda läbivad täna need ohtlikud veosed, mis suunduvad Kopli kaubajaama ja Paldiski suunale). Samas on raske prognoosida just ohtlike veoste liikumist RB trassil seetõttu, et Vene naftasaaduste vedu Euroopa suunal kulgeb siiski otsemat teed; tänased naftasaaduste veod on seotud Tallinna sadamaga ning ei seostu RB liiklussuunaga. Siiski on suur tõenäosus, et Paldiski-suunalised ohtlikud veosed suunatakse olemasolevale Järvevana teega paralleelsele trassile mis läbib Liiva asumi, kui rajatakse ühendustee Männiku-Saue.
- 12A toob endaga kaasa põhjaliku ümberehitusvajaduse Ülemiste sõlmega seotud viaduktidel - ükski neist ei arvesta RB2 koormusega (geomeetrilised gabariidid).
- ilmselt kaasneb RB Järvevana trassiga tänase Veerenni-Järvevana ülesõidu sulgemine, kuid samas on võimalik Luite asumile kompenseerida seda Järvevana sõlmega juhul, kui sõlme ühendatakse ka Luite tänav (mis, tõsi küll, on väga kitsas eriti lääneosas)
- tuleb nõustuda asjaoluga, et Liiva asumi suhtes on RB näol tegemist ebameeldivate arengutega, kuid on ka selge et soovitavad alternatiivid Ülemiste järvest kagusuunas möödumisega on distantsilt pikemad ning mõjutavad palju suuremat hulka maaomanikke.
* Analoogiliselt Riia läbimisega on esile tõstetud vajadus kaubarongiliikluse tarbeks ümbersõidu rajamiseks (reisirongid peaksid läbima linna, kaubarongid mitte). Siit tulenevalt võiks maksimaalse lahenduse juures olla tegemist kahe erineva trassi samaaegse rajamisega - reisirongiliiklus variandil 12A ning kaubarongid ei läbiks Ülemiste jaama vaid liiguksid Tallinna ringraudteel.
* Tallinna ringraudtee vajadus tuleneb tegelikult Paldiski kaubavedude kesklinnast möödasuunamise vajadusest ning sellega on arvestatud planeeringute trassi Saue-Männiku lõigu kujundamisel. Samas puudub planeeringutes Tallinna ringteega paralleelne lõik, sest Harju ÜP kavandatu (Ringtee ja Ülemiste vahel) on täis ehitatud. Lisaks tekib küsimus raudtee laiusest - Paldiski ühendus on tõenäoliselt vajalik Vene laiuses, kuid Männiku-Lagedi ühendus peaks siis olema paralleelselt nii Euroopa kui Vene laiuses. Tõenäoliselt ei nõua veoste maht paralleelteede rajamist, seega üks niit Euro, üks Vene laiuses.
+ Juhul, kui realiseeritaks 12A, on tõenäoline et samasse surutakse ka Paldiski ühenduse kaubavedude trass - seega kõikvõimalikud müratõkked 12A trassil leevendavad samas ka Paldiski trassiga seonduvaid probleeme.
- Täna rajatakse Tallinna ringteed, ühegi sõlme juures ei ole arvestatud raudteetrassi paralleelse kulgemisega. Sõltub küll raudtee kaugusest ringteest, kuid mida aeg edasi, seda raskem on raudteed paigutada ringtee lähialasse sest see lihtsalt ehitatakse täis. Investeeringud Tallinnast väljuvate radiaalsuunaliste maanteede ületamisele on tõenäoliselt samas suurusjärgus Tallinna läbiva trassiga seonduvatega. Siit tulenevalt ei saa eriti realistlikuks pidada stsenaariumit, mille korral reisirongid liiguksid trassil 12A kuid kaubarongid Tallinna ringtee lähistel.
* Vaadates muuhulgas Liiva asumit läbivat liiklust, on parim variant selline, mille korral rajatakse Tallinna ringraudtee Tallinna Ringteest väljaspool kulgevale trassile, ühendades seejuures Paldiski-Keila liini lõigus Keila-Saku. Seega, Keila-Saku (Kurna) Tallinna ringraudteena ja Kurna-Lagedi RB lõiguna. Kuid et RB osas on vajalik kaks niiti, siis ringteega paralleelne lõik kujuneks kolmeniidiliseks (üks vene laiuses, kaks eurolaiuses).
* Ilmselt on loobutud mõttest, et RB2 peaks jõudma Balti jaama. Perspektiivis peaks reisirongid jätkama Maardu suunal et jõuda Soome tunnelisse.
+ Variant 12A on ainus, mille korral rongid sisenevad Ülemiste jaama läänesuunalt ning loogilise jätkuna on Maardu suund (Muuga), kuhu on perspektiivselt kavandatud Talsinki tunnelisuue. Kõigi idasuunalt sisenevate variantide korral on tegemist rongi sõidusuuna muutmisega Ülemiste jaamas.
+ 12A kiirendab linnale nii või teisiti vajalike lahenduste realiseerimist Viljandi maantee raudteeülesõidul (Viljandi-Tervise läbimurre ehk Järve sõlm) ning raudtee-Järvevana ülesõidul (samuti eritasandiline, Järvevana sõlm, mis võimaldab ühendada Viljandi maantee pikenduse Järvevanani ja edasi üle Järvevana ja raudteede Pärnu maanteeni). Linnale peaks see olema koguni eelistatud seetõttu, et annab finantseerimiskatte varem või hiljem vajalikele lahendustele.
+ 12A on praegustest variantidest ainus, mis ei läbi Nabala piirkonda ja seetõttu puuduvad sellel variandil otsesed keskkonnapiirangud mis takistavad teisi variante
- 12A kaubavedude puhul tuuakse ohtlikud veosed Liiva (ja ka Luite) piirkonnas asumile lähedale (Luite piirkonda läbivad täna need ohtlikud veosed, mis suunduvad Kopli kaubajaama ja Paldiski suunale). Samas on raske prognoosida just ohtlike veoste liikumist RB trassil seetõttu, et Vene naftasaaduste vedu Euroopa suunal kulgeb siiski otsemat teed; tänased naftasaaduste veod on seotud Tallinna sadamaga ning ei seostu RB liiklussuunaga. Siiski on suur tõenäosus, et Paldiski-suunalised ohtlikud veosed suunatakse olemasolevale Järvevana teega paralleelsele trassile mis läbib Liiva asumi, kui rajatakse ühendustee Männiku-Saue.
- 12A toob endaga kaasa põhjaliku ümberehitusvajaduse Ülemiste sõlmega seotud viaduktidel - ükski neist ei arvesta RB2 koormusega (geomeetrilised gabariidid).
- ilmselt kaasneb RB Järvevana trassiga tänase Veerenni-Järvevana ülesõidu sulgemine, kuid samas on võimalik Luite asumile kompenseerida seda Järvevana sõlmega juhul, kui sõlme ühendatakse ka Luite tänav (mis, tõsi küll, on väga kitsas eriti lääneosas)
- tuleb nõustuda asjaoluga, et Liiva asumi suhtes on RB näol tegemist ebameeldivate arengutega, kuid on ka selge et soovitavad alternatiivid Ülemiste järvest kagusuunas möödumisega on distantsilt pikemad ning mõjutavad palju suuremat hulka maaomanikke.
* Analoogiliselt Riia läbimisega on esile tõstetud vajadus kaubarongiliikluse tarbeks ümbersõidu rajamiseks (reisirongid peaksid läbima linna, kaubarongid mitte). Siit tulenevalt võiks maksimaalse lahenduse juures olla tegemist kahe erineva trassi samaaegse rajamisega - reisirongiliiklus variandil 12A ning kaubarongid ei läbiks Ülemiste jaama vaid liiguksid Tallinna ringraudteel.
* Tallinna ringraudtee vajadus tuleneb tegelikult Paldiski kaubavedude kesklinnast möödasuunamise vajadusest ning sellega on arvestatud planeeringute trassi Saue-Männiku lõigu kujundamisel. Samas puudub planeeringutes Tallinna ringteega paralleelne lõik, sest Harju ÜP kavandatu (Ringtee ja Ülemiste vahel) on täis ehitatud. Lisaks tekib küsimus raudtee laiusest - Paldiski ühendus on tõenäoliselt vajalik Vene laiuses, kuid Männiku-Lagedi ühendus peaks siis olema paralleelselt nii Euroopa kui Vene laiuses. Tõenäoliselt ei nõua veoste maht paralleelteede rajamist, seega üks niit Euro, üks Vene laiuses.
+ Juhul, kui realiseeritaks 12A, on tõenäoline et samasse surutakse ka Paldiski ühenduse kaubavedude trass - seega kõikvõimalikud müratõkked 12A trassil leevendavad samas ka Paldiski trassiga seonduvaid probleeme.
- Täna rajatakse Tallinna ringteed, ühegi sõlme juures ei ole arvestatud raudteetrassi paralleelse kulgemisega. Sõltub küll raudtee kaugusest ringteest, kuid mida aeg edasi, seda raskem on raudteed paigutada ringtee lähialasse sest see lihtsalt ehitatakse täis. Investeeringud Tallinnast väljuvate radiaalsuunaliste maanteede ületamisele on tõenäoliselt samas suurusjärgus Tallinna läbiva trassiga seonduvatega. Siit tulenevalt ei saa eriti realistlikuks pidada stsenaariumit, mille korral reisirongid liiguksid trassil 12A kuid kaubarongid Tallinna ringtee lähistel.
* Vaadates muuhulgas Liiva asumit läbivat liiklust, on parim variant selline, mille korral rajatakse Tallinna ringraudtee Tallinna Ringteest väljaspool kulgevale trassile, ühendades seejuures Paldiski-Keila liini lõigus Keila-Saku. Seega, Keila-Saku (Kurna) Tallinna ringraudteena ja Kurna-Lagedi RB lõiguna. Kuid et RB osas on vajalik kaks niiti, siis ringteega paralleelne lõik kujuneks kolmeniidiliseks (üks vene laiuses, kaks eurolaiuses).
Kommentaarid
http://wipsise.blogspot.com/2013/11/ettepanekud-rail-baltic.html