Lamavad politseinikud ja künnised
Lamavad politseinikud on kujunenud soositud liikluse rahustamise vahendiks. Paraku on valitud tehnilised lahendused küll liikluskiirust mõnevõrra alandanud kuid samas peaks liiklust saama rahustada nii, et ei ärrita seejuures juhte.
Enamlevinud künnised on monteeritavad - mida tootjatehase andmetel tuleb kasutada parklates ja mujal VÄGA aeglase liiklusega aladel. Lisaks, põhimõtteliselt saaks künniseid kasutada õuealal või 30 km/h alades. Meil topitakse künniseid kohati isegi ühistranspordiga tänavatele. Need monteeritavad lõhuvad pigem sõidukeid ja ka tee konstruktsiooni sest kontaktpind kattega on siiski liialt väike. Raskemad liiklejad suruvad künniseelemendid sooja ilmaga sügavale asfaldi sisse.
Künnised kipuvad olema lühikesed ja kõrged. Künnis jääb sõiduki telgedevahelisele alale ja hullemal juhul võib koguni sõidukit kahjustada isegi etteantud aeglasel kiirusel.
Parimad lamava politseiniku näited on siiski tehtud asfaldist ja sedavõrd pikad, et sõiduauto mahub mõlema teljega korraga künnisele. Seega künnise pikkus vähemalt 2,5 meetrit. Praktilise kasutuse poolest, võib künniseks nimetada ka tõstetud ülekäigurada - terve ülekäigurada on ülejäänud teest kõrgemal. Ehk siis ka samaliigiliste teede reguleerimata ristmiku tõstetud lahendust - kus ristuvate teede ühine ala on tõstetud. Lisaks on normeeritud ka künnisele peale- ja mahasõidu kalded, näiteks 1:10 ehk siis, kaldega ala 10 cm künnise kõrgusel on 1 meetri pikkune.
Künnistel on oma funktsioon. Näiteks on paigutatud künnis ka Veerenni-Järvevana ristmikule. Koht, kuhu see üldsegi ei sobi. Kuigi võib mõista milleks - nimelt Veerennist Järvevanasse pööre on lahendatud üle ühissõidukiraja - bussirada toimib kiirendusrajana ja künnisega soovitakse takistada ühissõidukile ettesõitmist. Õige soov kuid valed vahendid.
Et täna ei ole künnist ega ka tõstetud ülekäigu ja ristmikuala lahendust kusagil normeeritud, ei saa Maanteeamet ka midagi kontrollida. Seega võiks Maanteeamet ehk MKM tellida vastava juhise ja selle kehtestada. Ning seejärel tuleks tänavalt koristada mittevastav jama.
Enamlevinud künnised on monteeritavad - mida tootjatehase andmetel tuleb kasutada parklates ja mujal VÄGA aeglase liiklusega aladel. Lisaks, põhimõtteliselt saaks künniseid kasutada õuealal või 30 km/h alades. Meil topitakse künniseid kohati isegi ühistranspordiga tänavatele. Need monteeritavad lõhuvad pigem sõidukeid ja ka tee konstruktsiooni sest kontaktpind kattega on siiski liialt väike. Raskemad liiklejad suruvad künniseelemendid sooja ilmaga sügavale asfaldi sisse.
Künnised kipuvad olema lühikesed ja kõrged. Künnis jääb sõiduki telgedevahelisele alale ja hullemal juhul võib koguni sõidukit kahjustada isegi etteantud aeglasel kiirusel.
Parimad lamava politseiniku näited on siiski tehtud asfaldist ja sedavõrd pikad, et sõiduauto mahub mõlema teljega korraga künnisele. Seega künnise pikkus vähemalt 2,5 meetrit. Praktilise kasutuse poolest, võib künniseks nimetada ka tõstetud ülekäigurada - terve ülekäigurada on ülejäänud teest kõrgemal. Ehk siis ka samaliigiliste teede reguleerimata ristmiku tõstetud lahendust - kus ristuvate teede ühine ala on tõstetud. Lisaks on normeeritud ka künnisele peale- ja mahasõidu kalded, näiteks 1:10 ehk siis, kaldega ala 10 cm künnise kõrgusel on 1 meetri pikkune.
Künnistel on oma funktsioon. Näiteks on paigutatud künnis ka Veerenni-Järvevana ristmikule. Koht, kuhu see üldsegi ei sobi. Kuigi võib mõista milleks - nimelt Veerennist Järvevanasse pööre on lahendatud üle ühissõidukiraja - bussirada toimib kiirendusrajana ja künnisega soovitakse takistada ühissõidukile ettesõitmist. Õige soov kuid valed vahendid.
Et täna ei ole künnist ega ka tõstetud ülekäigu ja ristmikuala lahendust kusagil normeeritud, ei saa Maanteeamet ka midagi kontrollida. Seega võiks Maanteeamet ehk MKM tellida vastava juhise ja selle kehtestada. Ning seejärel tuleks tänavalt koristada mittevastav jama.
Kommentaarid