Naastrehvidest

Aktuaalseks on muutunud naastrehvide kasutuse maksustamine. Seda nii üleriigilises kui kommunaalpoliitika valdkonnas. Kahjuks tuleb tõdeda, et seni on maksustamise eesmärgid valdavalt riigikassa või munitsipaalkassa täitmisega seotud, puudub sisuline lähenemine.
Ei saa vaidlustada, et naastrehv kulutab katendit rohkem kui lamell. Suhteliselt uute andmetega (Aalto ülikooli litsentsiaaditöö 2012) on tõestatud, et linnatänaval, kus ööpäevas 20,000 autot (2+2 ristlõige; kiirus 50 km/h), eraldub teekattest tolmuna ca 1 tonn asfalti aastas igalt kilomeetrilt. Sellise tolmu analüüsid näitavad, et PM10 ehk mikro-osakesi on sellest 30%.
Helsingi kohta on kokku arvatud, et kogu roobaste mahust 2/3 tuleneb naastrehvidest, kuid magistraalteedel kus raskeliikluse osakaal on suurem, on üle poole roobaste mahust raskeliiklusest põhjustatud deformatsioonid (mitte kulumine).
Kuid edasi läheb huvitavamaks.

• märg asfalt kulub kiiremini (seda nii naastudega kui ilma - ehk mäletatakse ka et käiakiviga nuga teritades kastetakse käi vette);
• soolatud kate kulub kiiremini kui soolamata kate, sool hoiab katte märja ja asfaldikivikese puhta, kui kuival kattel leevendab naastu lööki tolmust puhver;
• naast kulutab asfalti sõltuvalt kiirusest, kui 40-50 kiirustel on kulumine lamelliga praktiliselt võrdne, siis 80 km/h puhul on naastu kulutamine kahekordne lamelliga võrreldes, madalamal kiirusel jällegi suurem (pole küll täpseid tulemusi, kuid põhjuseks hõõrdumine suurema kiiruse löök-koormusega võrreldes)
• roobaste moodustumise kiirus sõltub sõiduraja laiusest - mida kitsamasse koridori liiklejad surutakse, seda rohkem jälg-jäljes sõidetakse ja koormus on kontsentreeritud
• linnatingimustes on enamjaolt siiski tegu raskeliiklusest tulenevate roobastega - lihtne eristada, naastrehvi roobaste vahekaugus on 140-150 cm, raskesõidukiroobastel 180-190 cm.
• ristmiku kiirendusala kulub 1,4 korda kiiremini ja pidurdusala 2,8 korda kiiremini kui 30-40 km/h ühtlase kiirusega ala (Saksa tulemused)
• roopa tekke põhiteguriks linnades on asfaldi voolavus kõrgematel temperatuuridel ning õhukese katte puhul lubjakillustiku purunemine koormuse all.

Vaatasime ka Ehitajate tee katendit Õismäelt tulles Kadaka ristmiku stoppjoone lähialal. 10 cm. Uurisin ka roobaste vahekaugust - ca 150 cm, seega tegu EI OLE raskeliiklusega vaid ikkagi sõiduautodega. Kõige hullem on olukord vahetult enne ristmikku (isegi mitte stoppjooneni sest stoppjoon paikneb mõned meetrid enne ülekäigurada, vaid otseselt kuni ülekäigurajani. Seega just pidurdusalas. Teisalt vastassuunas mahtus mõõdetav roopasügavus normi piiresse (16 mm).

10 cm roobas toob mõtted sellele, et madalam sõiduauto jääb põhjale kinni. Sest standardikohaselt mõõdetud kliirens on 10..15 cm ja seda mõõdetakse täispaagiga autol kus sees vaid 80-kilone juht (reisijate ja pagasita). Koormaga on väheke sportlikuma väljanägemisega auto põhja peal kinni.

Üle Eesti naastude keelamine ei ole reaalne - me ei suuda tagada tee haardetegurit madalama liigi maanteedel ja kohalikel teedel. Küll aga on maksupoliitiliselt võimalik mõjutada rehvivalikut sõltuvalt sellest, kus liikleja valdavalt liigub.

Suhteliselt lihtsalt on võimalik rakendada aktsiisimaksu laadne maks naastrehvide maaletoojatele ning sellejagu tõuseks lõpptarbijale rehvi hind. Paraku ei lahenda sel teel kohalikke küsimusi.

Geograafiliselt piiritletud maksustamisega ongi lugu keerulisem - kui piiril raskesõidukimaksu rakendamise administreerimiskulud ületaksid võimalikku maksutulu, siis pole alust oletada et kohaliku maksu rakendamisel asi teisiti oleks.

Kui juba maksustada, siis õiglaselt - sõltuvalt sellest, kus ja kui palju liigud, ehk siis - võttes aluseks tegelikult liigeldud kilomeetrid. Päeva- või kuutasud ei ole selles mõttes õiglased, et võrdsustatakse külamees või linna tagamaal elav kuid linnas töötav auto, mis päeva jooksul linnas 10 km liigub, taksoga mis päevas 200 km linnas läbi sõidab. Soomlased on selles suunas liikumas - Ollila grupi ettepanekud GPS-põhise sõidukijälgimise ja maksustamise teemas. Siin aga on piisavalt probleeme - privaatsuse küsimused, ettevõtmise maksumus ja palju tehnilisi aspekte. Nii et kiiret lahendust ei tule.