Nõmme ja parema käe reegel

Parema käe reegli kasutamisest liikluskorralduses

Nõmmel on usinalt asutud kasutama parema käe reeglit. Senine peatee-kõrvaltee süsteem on kohalike tänavate osas asendatud võrdsete teede ristumisega. Liiklusohutuse aspektist võiks see olla õigustatud, kui põhiteede võrgustik saab ala teenindamisega hakkama. Kui aga põhitänavaga paralleelselt kulgeval teel on põhitänava ülekoormuse tõttu ka transiitliiklust teenindav funktsioon, ei pruugi antud lahendus enam sobida. Suure tõenäosusega on see Nõmme tänavatest enimkoormatud Kadaka puiesteega nii. Pärnu maantee on kohati samuti ülekoormatud, kuid tänavavõrgustikus puuduvad paralleelsed tänavad, mis võiksid pakkuda alternatiivi. Kohalikud elanikud ja eriti Nõmme tee selts on väljendanud suurt vastuseisu Pääsküla möödasõidutee planeerimisele – ju neile siis meeldib Kadaka puiestee tänane olukord.
Igati on tõendatud, et madalamal kiirusel toimuvad kokkupõrked on leebemate tagajärgedega. Inimvigastuste tõenäosus ja raskusaste kahanevad. Liikluskorralduse muutusega võib kaasneda ka liiklusõnnetuste arvu tõus, kuid see on tihti ajutise iseloomuga.
Sõidukite kütusekulu mõõdetakse ühtlasel kiirusel – ja nii on optimaalseks kujunenud vahemik 50-90 km/h. Kiiruse tõustes suurendab kütusekulu õhutakistus, kiiruse langedes mõjub pigem sõiduki püsikulu (mitmesuguste elektriseadmete käigushoidmine), mis ei sõltu kiirusest vaid ajast ning seetõttu madalamatel kiirustel võib kaaluda üle teepikkusega seonduvad komponendid. Tulemusena on kütusekulu kiirusel 30 km/h suurem kui kiirusel 50 km/h. Kahtlemata mõjutab kütusekulu start-stop režiim, ehk siis, puuduliku nähtavuse korral ristmiku eel peatumine et veenduda paremalt tulijate puudumises. Kütusekulu võrdlus peateel ühtlase 50 km/h kulgemise ja kõrvaltänaval start-stopp režiimil kuni 30 km/h liikumisel näitab kahe kuni kolmekordset erinevust. Eeldusel, et samal ajal ei arendata ühistransporti ja kergliiklust, jääb autosõiduvajadus samaks ja on tegemist tõepoolest suureneva saaste ja autosõitjate pahameelega.
Vastavalt linnatänavate standardile (EVS 843:2003) jagunevad tänavad magistraalideks (põhitänavad ja jaotustänavad) ning juurdepääsudeks (kõrvaltänavad ja veotänavad). Nõmme tänavad on linna Kommunaalameti andmetel valdavalt juurdepääsud (kõrvaltänavad). Magistraalidest põhitänavad on Ehitajate tee, Vabaduse puiestee ning osaliselt ka Männiku tee ja Pärnu maantee. Jaotustänavateks on Hiiu tänav, Kadaka puiestee ja Viljandi maantee, osaliselt Pärnu maantee, Männiku tee, Raudtee ja Pargi tänavad ning Rahumäe tee, Tähetorni ja Valdeku tänavad. Seega loetakse magistraalideks reeglina vaid need Nõmme tänavad, kus on ka bussiliiklus. Kuigi seda pole otseselt reeglitesse sisse kirjutatud, on igati loogiline et magistraaltänavad on peateed juurdepääsude suhtes.
Nõmme (aga osalt ka teiste eramupiirkondade) õnnetuseks on kvartalisiseste kruntide juurdepääsuteed, mis on tegelikult mahasõidud, kuid tihti tänavaga samatüübilise katendiga ning kuna samaliigiliste tänavate ristumisel armastatakse liiklusmärke üldse mitte kasutada, siis on liikleja mõnevõrra segaduses ja ei suuda eristada tänavat, kus ristmikule paremalt lähenevale sõidukile tuleb teed anda, mahasõidust kus seda tegema ei pea. Et siiski selget vahet teha ning ka liiklusmärke kasutamata liikluskorraldust selgitada, tuleks süsteemselt kasutada kas tõstetud ristmikke või kollase risti kattemärgistusega (mis talvel küll alati näha pole) ristmikuala.
Linnaplaneerimises on seni valdavalt püütud kasutada hierarhilist tänavavõrku. Praegu rakendatav on ilmselt kombinatsioon kõrvaltänavaid võrdsustavast rahustatud lahendusest ja magistraalide käsitlusest peatänavatena.
Sageli tuuakse võrdluseks Taani ja Hollandi kergliikluskultuur või Rootsi ühistransport. Mõlemad on arenenud aastakümnete jooksul ja kui meil soovitakse eesmärgina näha autokasutuse kahanemist ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamisega, siis tulekski seda kompleksselt teha – kergliiklus vajab nii kergliiklusteid (mis projekteerimisnormides spordirajatisteks nimetatakse) kui turvalisi parklaid (mida ka tikutulega otsides võib vaid üksikuid leida). Ühistranspordi liinivõrgu kaasajastamisest on ainult räägitud, tegudeni pole jõutud. Ehk siis, praegu toimuvat võib nimetada šokiteraapiaks ilma teraapiata.

Võttes ka eraldi Nõmme juhtumi, pole ühistranspordis mingeid muutusi täheldada ning kergliikluse osas tuleb ka ette vaid Valdeku-Viljandi maantee suuna kergliiklustee areng. Kahjuks ei enamat. Isegi raudteeäärse kanali aktiivsemast kasutusest ei saa rääkida.

Kommentaarid

Raul wips Vibo ütles …
Kahjuks pole kursis, kus ja mil moel Nõmmel liikluskorraldust muudetakse, artiklist jääb mulje, justkui Kadaka puiesteel on kehtimas parema käe reegel!?
Nõmme piirkonna tänavatevõrku ei ole kunagi hierarhilisel põhimõttel planeeritud, von Glehnil ei saanud tollal mingist hierarhiast aimugi olla. Hieararhia samas on äärmiselt oluline, seda nii liikuvusvajaduse rahuldamise, kui ka liiklusohutuse mõttes. Sea viga saabki parandada ainult uute teede rajamisega, millel oleks ainult üks funktsioon - voog. Kõik ülejäänud saaks jätta jaotustänavateks ja juurdepääsudeks, olgu nad siis kõik parema käe reegliga või suisa õueala. Seda tuleks ikkagi konkreetselt välistada, et põhitänava ülekoormamisel hakatakse kasutama paralleeltänavaid läbisõiduks.
Ain Kendra ütles …
Tundub et parema käe reeglit püütakse rakendada kogu sellele alale, kus puudub bussiliiklus.
kt ütles …
Raul wips kirjutas:
"Seda tuleks ikkagi konkreetselt välistada, et põhitänava ülekoormamisel hakatakse kasutama paralleeltänavaid läbisõiduks."

Siin tekib küsimus, miks mõni teine tänav on rohkem põhitänav? Loogiline oleks, et suurenenud liikluskoormuse ajal kasutataks maksimaalselt ära olemasolevat kallist ressurssi- teepinda. Seda võimalikult otstarbekalt, st sellel liiklev auto peaks ilma keerutamata jõudma sihtkohta.

Ain Kendara toredast loost jääb arusaamtuks, miks kõrvaltänavatel üldse prioriteete kaotatakse? Kas tehakse seda eesmärgil müüa olemasolev alumiinium kokkuostu ja teenida peatselt pankrotistuvale TLV-le väikenegi kopikas lisaks? Nagu Ain märkis ja ise olen katsetanud, kiirendus- pidurdus tõstab kütusekulu ligi 3-kordselt! Kas see oli siis eesmärk?
Ain Kendra ütles …
Kõrvaltänava prioriteetide kaotamine täidab ainult liikluse rahustamise funktsiooni. Kuigi tõenäoliselt võib õnnetuste arv oluliselt suureneda, eeldatakse summaarse kahju kahanemist, seda eelkõige inimvigastuste kahanemise arvelt. Tõsi ta on, et samas kui ei ole muutusi ühistranspordis ja kergliikluse liikumisvõimalustes, siis puudub autole alternatiiv autokasutusele ning kasvab nii õhusaaste kui müra.
kt ütles …
Ilmselge on see, et ühissõidukite alternatiivi Nõmmel pole selle meetmevõtu ajal lisandunud. Kasvanud on seega vaid müra, õhusaaste, plekimõlkimised. Kas nii neid asju peabki ajama? Millises koolis neid insenere koolitati (näiteks Rüütelmaad), kes sellise otsuse vastu võtsid ja läbi surusid? Või olid insenerid vastu ja tegid hambaid kiristades poliitikute otsuse teoks? Kas usud sellist jama?
Ain Kendra ütles …
Keegi Uno Rüütelmaa on TTÜ teedeinsenerina lõpetanud 1961. Talvo Rüütelmaa hariduse kohta kinnitab Tallinna koduleht, et akadeemia Nord majandusõiguse bakalaureusele jätkuks oli Tartu Ülikooli juristi magistrikraad. Inseneriharidust kirjas ei ole.
Kui Kadaka tänav ei saa oma funktsiooniga hakkama siis tuleb kas ehitada uus tänav mis liikluskoormuse üle võtaks (nagu Raul pakkus) või teha ka Päikese puiestee põhitänavaks ja koos Kadakaga ühesuunalisteks. Hiiu kandis on selline tegevus tulemuslikult toimunud. Selle tulemusena halveneks olukord Päikese puiesteel ja mõnevõrra paraneks Kadaka teel. Teiste tänavate olukord muutuks sedavõrd et kaoks vajadus teisi Kadakaga paralleelseid lõike kõrgema liigi tänava funktsioonis kasutada. Kui Kadaka/Päikese tandem suudab tagada läbilaskevõime ja kiiruse, pole vajadust väiksematel tänavatel peatee-kõrvaltee režiimiks.
kt ütles …
Piki Kadaka pst (Kadaka tee keerab linnast tulles enne Autoturgu paremale) suunda küll mitte, kuid ristuvate ühendustena Pärnu mnt-ga on läbipääse siiski vaja.

Hetkel on näiteks Hommiku tn-l selline anektootlik olukord, et Kadaka pst-l tulles 3-l tänaval on see tee kõrvalteede suhtes prioriteedis, kuid järgnevatel kuni Lauliku tn-i mitte. Mingit infot ka pole.

Sain ka siis selgemaks, et hetke liikluskorralduse Jumalal mingit liikluskorralduslikku pädevust pole, mida oligi arvata.

Mis siis saab, kas peamegi sellise käkerdamisega leppima või on mingeid lahendusi, kuidas asi mõistlikuks muuta?
kt ütles …
See asi sai nüüd ka läbi Nõmme halduskogu jahvatatud, sinna oli kohele kutsutud ka väidetav liiklusspetsialist Ivar Peedu. Viidati kohalike elanike soovile liiklust rahustada, mainiti, et liiklust tuleb planeerida piirkondade ja alade kaupa, mis iseenesest peaks tähendama ju planeerigute koostamist, st avatud menetlust, kus kodanikud saaksid kaasa rääkida ja milles kaasarääkimne oleks kontrollitav, mitte ei toimuks stiilis: meil on kodanike pöördumisi". Viitasin ka vastavatele planeerimisseaduse normidele, kuid neist mindi osavalt mööda.

Viide: https://aktal.tallinnlv.ee/dokumendid/Halduskogud/Nomme/Koosolekud/2014/Koosolek_6295/Protokoll/protokoll_100914.rtf
Sealt p 5
siim ütles …
Liiklusspetsialist on Eestis see kes on sellel ametikohal. Ja kõik teised targutavad et nemad teavad paremini. Ja norivad need nende kallal kes arvavad et neil peaks olema vastava arvamuse monopol, et teha tuleb nii nagu nemad arvavad.

Aga parema käe reegel liiklusmärkide asemel aedlinnades on väga mõistlik, veel mõistlikum oleks kui kogu Tallinnas oleks kõik aedlinnad ilma märkideta. Liiklust neis ei ole ja milleks neis märkideta segadust tekitada. Üks reegel kõigile kõikjal kõige parem. Eks läbivatel tänavatel mis liiklusvoogusid läbi viivad neil tuleb sõltuvalt sellest palju seal liiklejaid on ka siis märkidega nii tähistada. Ja kui on paralleelseid voogtänavaid, siis see ei ole halb. Halb on muutmine, eeldame et niipea uuesti ei muudeta ja harjumus juurdub. Muuta on vaja kui oli probleem, ilmselt siin siis ikka oli. Ja liikluskorraldust ei õpetata meil ju tegelikult kusagil, mõnel pool nagu oleks, aga õpetajad samad diletandid ju niikuinii kellele saab sama hariduse puudumist ette heita kui täna korraldajatele. Nii nagu ka paljudele muudele erailaladele, milles tegutsejate arv piiratud, seega ei saa ka õpetajate arv olla üle kriitilise piiri et tekiks kvaliteeti. EI taha öelda et meie korraldajad oleks saamatud, vaid et nad peaks oma tegevust koordineerima ja ühtemoodi korraldama ja kui kokkuleppele ei saa, siis kutsuma kolmanda isiku asju paika panema nii nagu muinasjuttudes tehakse.
kt ütles …
Siim kirjutas:" veel mõistlikum oleks kui kogu Tallinnas oleks kõik aedlinnad ilma märkideta. Liiklust neis ei ole ja milleks neis märkideta segadust tekitada. "
Ain Kendra loo läbiv mõte on, et liiklus on ja väga tihe. Sama kinnitan ka mina, kes Pääskülas elan. Palun mitte esitada oma emotsioone tõe pähe!
Märkideta sõit on väga energiakulukas, ma iga päev lapsi kooli poole viies pean Mesila tn-l kulutama kütust ligi 3x rohkem, kui ilma märkideta (varem oli seal peatee). Lisaks on auto esirattad piduriklotside tolmust mustad. Ning jääb õhku küsimus: KELLE BILANSSI LÄKSID MAHAVÕETUD LIIKLUSMÄRGID? KAHTLEN TIESTI ÕIGUSTATULT, ET PANDI HUUGAMA.

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa