Torupiirded - seekord Rapla linnas




















Ega tegelikult lisada praegu palju ei ole. Selline torukonstruktsioon on mõrvarlik ja ei vasta kehtivale standardile. Paraku maksab see poole normikohasest ja näeb välja nagu piire. Kuni keegi otsa ei sõida, sest siis omandab piire terariista omadused ja võib läbistada sõiduki koos seesviibijatega. Maailmas näiteid piisavalt, Eestis viimase paari aasta jooksul on avariisid olnud ja autosid penetreeritud. Inimesi veel õnneks mitte - aga kas peame ootama laipu?

Kommentaarid

kt ütles …
Lisaks varjab selline piire kõrvalteedelt väljasõites nähtavust, "hea" näide Pärnu mnt ääres Kivimäel.
siim ütles …
pildistaja ajab segamini sõidukipiirde (selle osana põrkepiirde) ja jalakäijarinnatise mis takistab jalakäijatel sõiduteele minemise. Antud piltidel on tegemist jalakäijapiirtega mis paigaldatud linnalisel alal tihti ka äärekivi vahel nii et kas peaks seda lugema teadlikuks populismiks, kuna eeldame et autor on teedeinsener ja peaks seda teadma?
Ain Kendra ütles …
Vahet pole kas sõidukipiire või jalakäijarinnatis (asi sellest ei muutu kuidas sa seda nimetad) - küsimuse võib taandada asjaolule, kas piire paikneb tee ohutsoonis ehk alal, kuhu sõiduk võib ehk saab sattuda kas õnnetuse või juhtimisvea tagajärjel.
siim ütles …
vahe on küll, sest enamuses neist lõikudest on nii ametlik piirkiirus 30-50km/h kui ka tegelik võimalik kiirus. Ei maksa sõdida jalakäijapiirete vastu linnades, vaadake Euroopa suurlinnu, keegi ei pane seal sõidukipiirdeid linna aladele et piirata jalakäijatel teele sattumist. Iseasi et need piirded võiksid olla ka Tallinnas või kasvõi Raplas nn "ilusamates linnaosadea" ka ilusamad. Euroopa vanalinnades näiteks ka sepistatud rauast, mis ilmselt viikisd pildistajalt ööune, sest tahaks nõuda Rooma kesklinna sõidukipiiret
Ain Kendra ütles …
Ei ole ka sepiste vastu, küsimus pigem selles et mis juhtub kui keegi otsa sõidab. Torupiirde paha omadus on see, et toru võib keskaegseks sõjariistaks moonduda ja tulemusena olla ohtlik nii sõidukis viibijatele kui jalakäijale.
siim ütles …
Selleks peaksite võibolla laiemalt mõtlema. Võiksite tutvuda Rootsi ja ka mõningate linnade 0 visiooniga, tervikuna. Sealt saaksite et kiirust tuleb piirata sõltuvalt tee oludest ja kohast ehk et kui Raplas saaks sellel lõigul oluliselt kiiremini sõita, siis peaks seda füüsiliselt takistama mitte võitlema jalakäija piirete vastu. Meie alternatiiv oleks piirete panemata jätmine Raplas ja siis oleks järgmine nutt lahti, et jalakäijad saavad vabalt teel uidata suvalises punktis
siim ütles …
Ja sõidukite vaba ruumi 843 ei ole minu teada ning samad piirde nõuded mida ka Raplas järgitud.
843 on sõltuvalt tänava funktsioonist absurdsed tänava projektkiirused!!! mille asemel peaks kiiresti midagi mõistlikumat kasutusele võtma, kui ikka projketkiiruse põhi ja jaoutustänavatel 80 ja 90, siis mida siin tahta, kõik ju vastuolus. Sealt peaks alustama!!!
Aga maantee vaba ruumi erandliku taseme annavad nii mitmedki Rapla piirded välja, arvestamata et normis on ainult alla 60 km/h ja allapoole diferentseeritud ei ole.
Aimlessouccer ütles …
Ma ei suuda seekord oma suud kinni hoida. Eriti nähes ülevalt lugedes üheksandat pilti... Betoonikamakale on pandud peale mingi torujunn... Hoolimata asjaolust, et tegemist tundub olema ringristmiku (PS: Raplas on neid ju niigi vähe) kõrval oleva lahendusega, kus kiirused peaksid väiksed olema (tuletan siinkohal meelde, et enamasti juhtuvad õnnetused suurtemate kiiruste juures kui lubatud piirkiirus või "sõiduoludele vastav kiirus"- mida iganes see siis ka ei tähendaks)ei taha ma ettegi kujutada, mis juhtub siis kui keegi sikliga sõites rumala vea teeb ja sinna sisse lajatab... Ma olen elu aeg olnud oma vaadetelt erinev ja täiesti äärmuslik sellest ka praegune välja ütlemine- ainus viis sellistest lahendustest lahti saada on see kui lahenduse välja pakkuja lähedase inimesega midagi väga halba juhtub just tänu sellisele lahendusele. Eks elu aeg ratastoolis istuv tütar/poeg või elukaaslane on ju parim igapäevane meenutus, mis võib juhtuda kui absurdism võidab kaine mõistuse.

Mis puutub aga "sepistatud piiretesse", siis igal asjal on oma koht ja viis kuidas seda kasutada. Tallinnas Tartu mnt ääres olevad massiivsed kettpiirded on igatahes parem lahendus kui mingi oleatu tsingi kihiga torujunn, mis ei täida ei oma eesmärki ning on ka silmale kole vaadata. Aga jah, mis ilusse puutub, siis "Maitse üle ei vaieda !": ütles kukk ja nokkis sitta.

Loomulikult ei saa ma kirjutamata jätta ka seda, et pilte oled sa teinud taaskord äärmuslikus kohas. Rapla lahendus ei ole parim, kindlasti on see agaparimast lahendusest kordades odavam!
Ain Kendra ütles …
Siim, 843 pakub põhitänavale ilusti ka 50 km/h. Iseküsimus kas igas linnas üldse ongi põhitänavaid. Kas Rapla ses mõttes linna mõõdu üldse välja annab, võibolla on tegemist maanteega mis külast läbi läeb? Ning mu jorisemine tuleneb ikka asjaolust, et pelgalt kiiruse piiramine ei ole lahendus. Õnnetused juhtuvad tihtipeale LUBATUST suurema kiiruse juures ning tee ja selle päraldised peaksid olema konstrueeritud nii, et nad ka suurema kiiruse juures liiklejatele lisaohtusid ei looks. Mõistest "andestav tee" oled kuulnud? Vaadates aga teeregistrit või Maa-ameti kaarti selgub, et tegemist on samaaegselt tugimaanteega ja linna põhitänavaga. Kui jupp juba on maantee, siis võiks seal kehtida ka maanteede mängureeglid. Ise arvan ka et antud maantee on oma iseloomult pigem juba põhimaantee moodi.
Aga et 843 kallale minna, siis lugege p 7.7.5 - (1) kohtadest, kus teelt kõrvalekaldunud sõiduk võib ümber paiskuda või otsa sõita sõidutee läheduses olevale objektile, tuleb projekteerida PÕRKEPIIRE. Põrkepiirdeid määratleb omaette dokument, koguni euronorm. Fotodel tuvastatud metallist esemed ei ole põrkepiirded.
Edasi, (8) Jalakäijate pääsu suure liiklussagedusega magistraalile või vales kohas sõidutee ületamist tuleb takistada vähemalt 1,2 m kõrge ja vastupidava kaitseaiaga. Siit tekib küsimus, misasi on kaitseaed. Väidaksin, et fotol tuvastatud objektid ei kvalifitseeru ka kaitseaiaks.
siim ütles …
minu viide oli mitte lubatud vaid projketkiirusele 80-90 km/h. See tähendab seda et need peab selle projektkiirusega projekteerima mis on jama kuubis.
nendel teedel tuleb liiklus rahustada ja tegelik kiirus viia 50 km/h siis pole nendel piiretel viga midagi ja keegi ei saa neile otsa sõita. Ka põrkepiiret on võimalik samamoodi ilma "otsata" teha et sinna ennast surnuks sõita. Kõik on suhtumise asi.
Iriseda piirde üle kui rahasid ei ole on hea mõte aga mõistlikum oleks vaadata asja tervikuna kasvõi rootsi moodi.
Ja põhitänava otsustab omavalitsus kui tahab on, kui tahab ei ole. See ei ole millegagi seotud vist?
Seega tegelikult on sul õigus et teed tuleb teha selliseks et kiiremini sõita ei saaks kui ette nähtud ja sealt ongi 843 lollus sees, et teeme linna põhitänava projektkiirusega 90 ja ega omavalitsus muud aru saa kui et tellib normi järgi ja saabki sellise õnnetuse
Ain Kendra ütles …
Projektkiiruse valik põhitänavale ei ole EVS 843:2003 tekstis kusagil üheselt ette antud et peaks olema 90 km/h. Standardi 5.1.11 (5) ütleb: projektkiirus tuleb valida, lähtudes tänava liigist, reljeefist, majanduslikest ja ökoloogilistest teguritest ning projekteeritaval alal kehtestatud kiiruspiirangust (vt 8.4)
Tabelis 5.3 on toodud projektkiirused ja tavalised kiiruspiirangud. Arvestades linnaliikluses üldisena kehtestatud piirangut 50 km/h on põhitänava loomulik projektkiirus 60 km/h. 90 km/h esineb ainult kiirteedel, mida pole isegi Tallinnas. Tabelis 6.4 on antud võimaliku projektkiirusena põhitänavale 50..70 km/h (samatasandilised ristumised).
Samas, jah, tabelis 6.8 on antud projektkiirused põhitänavale vahemikus 60..80 (mis vastabki lubatud 50..70 kiirustele). Ehk siis, ma ei leidnud kusagilt viidet põhitänava kiirusele 90.
Ain Kendra ütles …
Siim, siiski veel - KÕIK piirded peavad vastama standardile. Ka juhul, kui kiiruspiirang on 30 km/h. Täna kasutatud (veevarustuse) torupiire ei vasta mingile standardile. On olemas siiski ka sellised torupiirded mis vastavad - kus elemendid on kokku keevitatud ümardatud blokkideks ning blokid omavahel poltidega ühendatud. Tõsi et ka need on kaks korda kallimad kui tänakasutatud (tsingitud) veetorud. Kuid see-eest ei tekita ka suuremal kiirusel toimuval kokkupõrkel hellebardi efekti.
siim ütles …
viidate ehk ka sellele kus on see nõue et KÕIK piirded peavad vastama standardile.
Ain Kendra ütles …
Otseselt sellist nõuet ei ole mu teada kuskil sätestatud. Standard kui selline on üldjuhul vabatahtlik. Kohustuslikuks muutub standard siis, kui sellele viidatakse lähteülesandes. Kuid. Teetööde tehnilised kirjeldused - https://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_tookirjeldus?tookirjeldusId=12419 kirjeldab: Tsinkkattega terastorupiirdeid kasutatakse jalakäijate piirdena projektis näidatud kohtades. Käesoleva peatüki nõuded kehtivad võrdselt ka nende osas.

Lisaks - MKM saatis hiljuti projekteerijatele ja tellijatele märgukirja torupiirete kohta. https://drive.google.com/file/d/0B-mqLvZtp9uwTEJFMWJZUmZoXzg/view?usp=sharing
siim ütles …
Loeme siis viidet: Jalakäijate piire: Jalakäijate või “teiste liiklejate” piirdesüsteem, mis on paigaldatud kõnnitee või jalgraja äärde, et takistada jalakäijaid ja teisi liiklejaid teele või muule ohtlikule alale astumast või seda ületamast.
Märkus: “Teiste liiklejate ” alla kuuluvad ratsutajad, jalgratturid ja kariloomad.
ja edasi Kergliiklusrinnatised peavad vastama EVS-EN 1317 osale 6. mis on jama, sellist standardit ei ole olemas. seega ei saa seda nõuda. Eespool juttu olnud jalakäijate piiret kohta nõudeid üldse ei ole. Koos sellega et kergliiklusrinnatis (kas sel seos daamide büstiga?) ka ei ole midagi siis järeldame et puuduvad igasugused nõuded ja ma ei saa aru mille üle me kurdame. Samas ei väsi kordamast et linnades need piirded täidavad täielikult jalakäijate piiramise nõuded et need nagu ka teetööde kirjelduses nõutud, et et "takistada jalakäijaid ja teisi liiklejaid teele või muule ohtlikule alale astumast või seda ületamast."
siim ütles …
ja ei maksa kirjutada et KÕIK piirded peavad vastama nõuetele kui ise olete sunnitud tunnistama et nõudeid ei olegi. Kas niimoodi õpetate ka koolis? Ennem võiks ikka kontrollida ja veenduda kui tulistada, see nii tänapäevaste noorte viga
Raul wips Vibo ütles …
Siim, nullvisioon ütleb seda, et mitte keegi ei peaks liikluses hukkuma ega raskelt viga saama. See tähendab muuhulgas seda, et liikluskeskkond tuleb konstrueerida raskeid tagajärgi välistavalt. Muidugi tuleb esmalt kiirused kontrolli alla saada. Siiski on Rootsis ka karmid nõuded piiretele ja veetorusid piiretena ei kasutata. Kuna tee omanik vastutab, siis nõuab ta ka kõigilt toodetelt standardi vastavussertifikaati. Olgu maanteel või linnatänaval.
Standardid ei ole Eestis enamuses kohustuslikud, kuid riigikohtulahend ühe õnnetu suitsutoru osas ütleb, et ehitada tuleb hea tava järgi ja selleks loetakse parema puudumisel standardit.
Ain Kendra ütles …
Siim, tegelikult on 1317-6:2012 olemas, ainult ingliskeelsena. http://www.evs.ee/tooted/cen-tr-1317-6-2012
siim ütles …
lugesin teie viidet, loete ehk ise edasi ka,

Scope on road bridges, footbridges and similar elevated structures require the installation of special road restraint systems, so called pedestrian restraint systems or pedestrian
parapets

Ja hr Raul wips Vibo võiks ka kuuujuttude levitamise asemel null visiooniga tegelikult tutvuda. Tee vastavusse viimine selle oludega on selle oluline vältimatu osa.
Raul wips Vibo ütles …
Mida ma valesti ütlesin? Olen nullvisiooniga vägagi kursis selle sõnastamisest peale, mis teatavasti juhtus 90-ndatel.
http://www.trafikverket.se/Privat/Trafiksakerhet/Vart-trafiksakerhetsarbete/Trafiksakerhetsmal/Nollvisionen

Margo ütles …
Jätan lihtsalt selle viite siia, ehk pakub mõtlemisainet: http://www.autoblog.com/2014/10/22/guardrail-manufacturer-found-guilty-defrauding-federal-government/
siim ütles …
sealmaal teeomanik peab nimekirja heakskiidetud st sertifitseeritud toodetest, mis vastavad mimngitele nõuetele kutsuge neid või standarditeks ja firma muutis heakskiidetud nimekirjas olnud piiret, sealt siis ka case
siim ütles …
to RW: standard ei keela veetorudest piirete valmistamist, ükskõik mida Te ka veetorudeks peate. Või suudate seda ümber lükata? seega kohtul ei ole midagi öelda kui standardi järgi on tehtud ja standard ei keela veetoru.
Raul wips Vibo ütles …
Siim. Minu arvates ajad sa siin midagi olulist segamini. Üks asi on toote vastavus standardile, teine on ohutu liikluskeskkonna kavandamine, ehitamine ja hooldamine ning vastutus, millele me Ainiga oleme tähelepanu juhtinud. Kõige lihtsam viis oma tagumikku kaitsta on lähtuda kehtivast normist või standardist, isegi siis, kui see võib-olla on aegunud või ei ole formaalselt kehtiv/sunduslik. See on ka põhjus, miks naaberriikide ametnikud peavad heakskiidetud toodete nimekirju ja investeerivad ka ise nende testimisse.
Standard ei ütle tõepoolest, millisest materjalist piire peab olema, aga ta ütleb, millised funktsionaalsed omadused tal peavad olema, nagu näiteks tugevus, jäikus, püsivus ning jalakäijate piirde puhul olulisena ka pinnaviimistlus. Piirdest ilmselt ei peaks saama pindu ega ka jääma sinna riideid pidi kinni. Piire ei tohiks ka kedagi vigastada ega tappa, mis peaks olema elementaarne.
Soovitan guugeldada pisut ja uurida brittide standardeid ja norme. Inglastel on ka eraldi riskihindamise protseduurid piiretele, sest lisaks tootevastavusele tuleb tagada ka nende toodete mõistuspärane kasutus.
http://www.dft.gov.uk/ha/standards/tech_info/rrrap.htm

Olgu või veetoru, aga konstruktsiooni osana peab ta olema ohutu, mida piltidel olevate monstrumite kohta öelda ei saa. Standardile ei vasta need konstruktsioonid kuskilt otsast ning teadaolevalt puuduvad neil ka vastavad tootesertifikaadid.
siim ütles …
Minu arust te vingute jalakäijate piirete kallal soovides et need oleksid sõidukipiirded. Sellel pole midagi pistmist ohutu liikluskeskkonna kavandamisega. Egas jalakäija piirde funktsioon ole üksinda ohutu keskkonna loomine, selleks tuleb kõike koos vaadata ja kordan, et jalakäija piirdena on need täitsa OK. Ja ei maksa standarditele viidata kui te nendest ka aru ei saa. Rootsis oleks need teed tehtud sellseks et seal ei saaks kiiremini sõitagi ja samad piirded oleks ka neile sobinud, eriti kui retro :)
kt ütles …
Loogika ütleb, et kui nn jalakäija piire on auto teelt väljasõidu tsoonis, siis ta peaks vastama mingitelegi ohutusnõutele väljasõitva auto suhtes. Huvitav, mida ütleks kohus projekteerijale, kui autojuht on vardasse aetud? Kas projekteerija ei karda, et tal tuleks maksta selle tembu tõttu näiteks toitjakaotuspensioni nii 20 aastat järjest? Siis ehk hoiaks lolluste kujundaja või õigustaja oma suukese natukene koomal?

Antud olukoras oleks õigustatud küsimus, kas vähese rahakulutamisega saaks need käkid tunduvalt ohutumaks muuta või tuleks hoopis ära koristada?
siim ütles …
point ongi selles et need piirded neil piltidel ei ole autode ohutsoonis, see on linnatänav, see ei ole maantee kus nõutav suurtel kiirustel suur vaba ruum.

ja saame aru, et see probleem tulnud sellest, kui need piirded saavad vigastatud, siis on need ohtlikud, nii nagu on teeääres vigased postid, katkised kaevuluugid, maanteepiirded maanteel jne. Aga ei , haugume asja, mitte seda kui katkised asjad jäetakse parandamata. Mõistmist oleks vaja

PS. ja raha ei kasva puu otsas nii et valiku küsimus, kas piirame et jalakäija ei jookseks teele ja ei saaks surma või jätame piiramata, sest "härradele" ei meeldi torupiirded. Mis ei tähenda et torupiire ei peaks olema korralikult tehtud, kuid meil ei ole tegelikult neile ühtseid nõudeid. Kuidas mujal, seda võivad kõik ise tutvuda, vaadake suurlinnu
kt ütles …
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
kt ütles …
"point ongi selles et need piirded neil piltidel ei ole autode ohutsoonis, see on linnatänav, see ei ole maantee kus nõutav suurtel kiirustel suur vaba ruum."

Kui ma olen šaslõkki teinud, siis olen liha vardasse ajanud küllaltki väikese kiirusega. Nii, et kiirus ei puutu eriti asjasse. Letaalseks tagajärjeks täiesti piisab, et selline varras tungiks kolpa vaid mõned cm-d. Sõnastaksin siin "vardasse ajamise" üldised kriteeriumid:
-varras peab sattuma "õigesse kohta",
-varras peab tungima "lihasse" piisava jõuga,
-mida teravam on varras, seda hõlpsamini ta "lihasse" tungib.


"nii et valiku küsimus, kas piirame et jalakäija ei jookseks teele ja ei saaks surma või jätame piiramata, sest "härradele" ei meeldi torupiirded."

Et siis jalakäijat on vaja kaitsta, aga autojuhti mitte?

"Mis ei tähenda et torupiire ei peaks olema korralikult tehtud"

Sellest ju jutt käibki.

"meil ei ole tegelikult neile ühtseid nõudeid"

Paljud asjad inseneritööks õpitakse koolis selgeks ja ei aeta mingit pidevat nõuete jama. Eksisteerib selline teadus nagu "insenerieetika" ja selline mõiste nagu "hea ehitustava".
siim ütles …
point ongi selles et autojuht ongi kaitstud, kui ta just linna 90 ga ei sõida. Aga selle vastu ei tehta piirdeid ringi vaid tehakse tänav nii et seal ei saaks 90ga sõita, sh ka projektkiirused millele viitasin

nii väsitav on rääkida aiast, kui kõik räägivad aiaaugust ja tahavad selleks et aiaauku ei oleks peaks auke tegema eetikaga
kt ütles …
Ega juhtumisi sina neid asju projekteerinud, :)?
Ain Kendra ütles …
Ei, see vist oli SWECO töö
Ain Kendra ütles …
Siim, viimati juhtus torupiirdeavarii Järvevanas. http://tallinncity.postimees.ee/galerii/38205/liiklusonnetus-jarvevana-teel/3211071 tegemist on linnatänavaga. Küsimus pole selles, kas liiklusmärkidega piiratud kiirus on seal 10 km/h või 90 km/h. Fakt et ka lubatud kiiruse puhul VÕIB toru autosse siseneda.
siim ütles …
No ei saa kirjutaja rahu, tubli, oma mõtteid tuleb kaista, kuigi ka ise võib juba olla jõudnud mõttele, et ega see vast nii absoluutne ei olnudki, kui peab juba Tallinnast abi otsima.
Vaatame siis seda kohta - Siin on lubatud kiirus 70 ja see ei ole linnatänav tavaarusaama mõttes, kuigi ka siin oli see selleks et jalakäijad ei töterdaks sõiduteele, vahepeal on kõrge äärekivi, ega hulle ei saa hullude enda eest lõpmatult kaitsta, see tuleb meie kõigi teiste arvelt.
Mis ei tähenda,et siin ei oleks võinud kaaluda topelt piirdeid, jalakäijale nende oma (kasvõi torupiire) ja autodele autode oma, kuid kõrgest äärekivist normaalliiklejatele piisab, jätame lendurid rahule, need on nii leidlikud et neid ei saa kaitsta.PS ja see on ka üsna erineva Raplast
kt ütles …
Kah 1 tubli saavutus hullude juhtide ohjeldamiseks, iseasi, kas see saavutuse autorile au teeb.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-video-sademed-lendavad-kehvalt-margistatud-lamav-politseinik-paneb-autod-huppama?id=70354633
kt ütles …
Pildid ja video õnnetusest, kus sõideti pikalt torupiiret maha.
Mõni üliõpilane võiks selle najal kursatöö teha:"Torupiirde lagunemise dünaamika".
http://tallinncity.postimees.ee/3075945/fotod-ja-video-hobujaama-ristmikul-sattus-takso-liiklusonnetusse
siim ütles …
Mõni üliõpilane võiks tõesti midagi mõistlikumat kursusetöös teha.

Lõputööd mida refereeriti nendega sama jutt.

Mõni insener võiks muutuda suure tähega Inseneriks.

Keegi võiks olla valmis maksma kinni L-hundi unistused.

Järsku muutub L-hunt ise heldeks ja maksab oma unistused ise kinni.
Maksab ka selle kinni et hullud kihutavad linnas? Isegi lubatud hulludele oma rada antud juhul.

Kas teeks ehk parem midagi hullude ohjeldamiseks?
siim ütles …
Taksojuhid jätkavad
http://www.postimees.ee/3076095/kaks-taksot-porkas-kokku-reisija-lendas-labi-akna

nüüd hakkavad insenerid nõudma, et sinna ehitatakse eraldi sõidurajad ja kahetasandiline ristmik.

JUhtidelt ja liiklejatelt ei tohi nõuda. Valimised ka tulemas

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa