Järjekordne lõputööde kaitsmine
TTÜs kaitsti seekord vaid kolm teedeala magistritööd.
Andres Piibeleht uuris liiklusohutust ja inspekteeris ohutust pikemal maanteelõigul T57 Mudiste-Suure-Jaani-Vändra, juhendas Tiit Metsvahi. Lisaks konkreetse objektiga seonduvale võrreldi üldist liiklusohutuse taset ja analüüsiti ka kehtivaid reglemente liiklusohutuse hindamise protsessis. Üks kunstlik takistus on küll määrusega tehtud - et inspekteerimisel avastatut saaks kõrvaldada vaid hooldustööde raames. Paraku on hoolduse ulatus selleks liiga väike ja tavaliselt on siiski veidi enamat tarvis teha. Ning ka see, et vaid audiitoritele on nõuded sätestatud kvalifikatsiooni kohta, inspekteerida võib igaüks. Tubli töö ja hindeks ka 5.
Rauno Rüütel tegi Balti jaama maa-aluse terminali eskiisi, samuti Metsvahi juhendamisel. Maa alla sooviti viia autoliiklus Balti jaama esisel alal ja koos sellega siis ka bussiterminal - et jalakäija ei peaks tunnelisse ronima ja sel teel saaks ka jaamaesisest foorist lahti (autod 180 meetrit tunnelis). Töös analüüsiti piirkonna liiklust laiemalt ning selgus, et 2013 muudetud liikluskorralduse tagajärjel kolmekordistus liiklusõnnetuste arv. Selgus ka, et see terminali teema siiski ala läbilaskevõimet ei mõjuta. Kuid mis veel huvitav - piirkonnas kavandatavate arendustega (kinnitatud DP-d) genereeritakse liiklust sedavõrd juurde, et tänavavõrgu läbilaskevõime järgi võiks lubada vaid 40% arendusmahust. Kahjuks ei hinnatud töös ettevõtmise maksumust. Sellegipoolest hindeks 4.
Kardo Koplus uuris pikivahe märgistuse mõju, juhendajaks Luule Kaal. Selgus, et kui maanteel on seadusega sätestatud pikivaheks vähemalt 3 sekundit, siis tippaegadel on ka maanteel tegelik pikivahe 1-2 sekundit, mõnedes kohtades ka 1-1,5 sekundit. Teiste võrreldud riikide lubatud pikivahe on ka maanteel 2 sekundit. Siit järeldus, et meil on reglemendis üle pingutatud? Kui tegelik on alla 2 ja nõutakse 3 - järelikult ei kontrollita pikivahet. Ja kui kontrollitaks, saame tulemuseks vähemalt linna piirialadel ummikud. Sest tee läbilaskevõime sõltub otseselt pikivahest. Mis aga uuritud märgistuse mõjusse puutub, siis selgus et märgistus suurendab pikivahet 0,1 sekundit ja võtab veidi ka keskmist kiirust alla. Märgistus kulub üsna kiiresti ja seetõttu tasub kaaluda pigem teeäärset märgistust, mitte sõiduala katte värvimist. Nii et huvitav töö ja hindeks 4.
Kevadel on kaitsjaid rohkem tulemas...
Andres Piibeleht uuris liiklusohutust ja inspekteeris ohutust pikemal maanteelõigul T57 Mudiste-Suure-Jaani-Vändra, juhendas Tiit Metsvahi. Lisaks konkreetse objektiga seonduvale võrreldi üldist liiklusohutuse taset ja analüüsiti ka kehtivaid reglemente liiklusohutuse hindamise protsessis. Üks kunstlik takistus on küll määrusega tehtud - et inspekteerimisel avastatut saaks kõrvaldada vaid hooldustööde raames. Paraku on hoolduse ulatus selleks liiga väike ja tavaliselt on siiski veidi enamat tarvis teha. Ning ka see, et vaid audiitoritele on nõuded sätestatud kvalifikatsiooni kohta, inspekteerida võib igaüks. Tubli töö ja hindeks ka 5.
Rauno Rüütel tegi Balti jaama maa-aluse terminali eskiisi, samuti Metsvahi juhendamisel. Maa alla sooviti viia autoliiklus Balti jaama esisel alal ja koos sellega siis ka bussiterminal - et jalakäija ei peaks tunnelisse ronima ja sel teel saaks ka jaamaesisest foorist lahti (autod 180 meetrit tunnelis). Töös analüüsiti piirkonna liiklust laiemalt ning selgus, et 2013 muudetud liikluskorralduse tagajärjel kolmekordistus liiklusõnnetuste arv. Selgus ka, et see terminali teema siiski ala läbilaskevõimet ei mõjuta. Kuid mis veel huvitav - piirkonnas kavandatavate arendustega (kinnitatud DP-d) genereeritakse liiklust sedavõrd juurde, et tänavavõrgu läbilaskevõime järgi võiks lubada vaid 40% arendusmahust. Kahjuks ei hinnatud töös ettevõtmise maksumust. Sellegipoolest hindeks 4.
Kardo Koplus uuris pikivahe märgistuse mõju, juhendajaks Luule Kaal. Selgus, et kui maanteel on seadusega sätestatud pikivaheks vähemalt 3 sekundit, siis tippaegadel on ka maanteel tegelik pikivahe 1-2 sekundit, mõnedes kohtades ka 1-1,5 sekundit. Teiste võrreldud riikide lubatud pikivahe on ka maanteel 2 sekundit. Siit järeldus, et meil on reglemendis üle pingutatud? Kui tegelik on alla 2 ja nõutakse 3 - järelikult ei kontrollita pikivahet. Ja kui kontrollitaks, saame tulemuseks vähemalt linna piirialadel ummikud. Sest tee läbilaskevõime sõltub otseselt pikivahest. Mis aga uuritud märgistuse mõjusse puutub, siis selgus et märgistus suurendab pikivahet 0,1 sekundit ja võtab veidi ka keskmist kiirust alla. Märgistus kulub üsna kiiresti ja seetõttu tasub kaaluda pigem teeäärset märgistust, mitte sõiduala katte värvimist. Nii et huvitav töö ja hindeks 4.
Kevadel on kaitsjaid rohkem tulemas...
Kommentaarid
Täna avati Järvel remonditud Pärnu mnt lõik. Kõik ilus tore, kuid Järve selveri juures on jäetud bussipeatustele taskud tegemata. Tee laiust vaadates oleks saanud kas või 1 m sügavused teha. Nõmme poole sõites ei saa peatunud bussist ilma pidevjooni ületamata mööda ka, seega hea koht sinistel riigitulusid suurendada. Inseneri teemasse kirjutan selle pärast, et kas tõesti projekteerijal selline asi siis kripeldama ei jäänud, isegi kui tellija rumal oli?