Järjekordne lõputööde kaitsmine

TTÜs kaitsti seekord vaid kolm teedeala magistritööd.
Andres Piibeleht uuris liiklusohutust ja inspekteeris ohutust pikemal maanteelõigul T57 Mudiste-Suure-Jaani-Vändra, juhendas Tiit Metsvahi. Lisaks konkreetse objektiga seonduvale võrreldi üldist liiklusohutuse taset ja analüüsiti ka kehtivaid reglemente liiklusohutuse hindamise protsessis. Üks kunstlik takistus on küll määrusega tehtud - et inspekteerimisel avastatut saaks kõrvaldada vaid hooldustööde raames. Paraku on hoolduse ulatus selleks liiga väike ja tavaliselt on siiski veidi enamat tarvis teha. Ning ka see, et vaid audiitoritele on nõuded sätestatud kvalifikatsiooni kohta, inspekteerida võib igaüks. Tubli töö ja hindeks ka 5.
Rauno Rüütel tegi Balti jaama maa-aluse terminali eskiisi, samuti Metsvahi juhendamisel. Maa alla sooviti viia autoliiklus Balti jaama esisel alal ja koos sellega siis ka bussiterminal - et jalakäija ei peaks tunnelisse ronima ja sel teel saaks ka jaamaesisest foorist lahti (autod 180 meetrit tunnelis). Töös analüüsiti piirkonna liiklust laiemalt ning selgus, et 2013 muudetud liikluskorralduse tagajärjel kolmekordistus liiklusõnnetuste arv. Selgus ka, et see terminali teema siiski ala läbilaskevõimet ei mõjuta. Kuid mis veel huvitav - piirkonnas kavandatavate arendustega (kinnitatud DP-d) genereeritakse liiklust sedavõrd juurde, et tänavavõrgu läbilaskevõime järgi võiks lubada vaid 40% arendusmahust. Kahjuks ei hinnatud töös ettevõtmise maksumust. Sellegipoolest hindeks 4.
Kardo Koplus uuris pikivahe märgistuse mõju, juhendajaks Luule Kaal. Selgus, et kui maanteel on seadusega sätestatud pikivaheks vähemalt 3 sekundit, siis tippaegadel on ka maanteel tegelik pikivahe 1-2 sekundit, mõnedes kohtades ka 1-1,5 sekundit. Teiste võrreldud riikide lubatud pikivahe on ka maanteel 2 sekundit. Siit järeldus, et meil on reglemendis üle pingutatud? Kui tegelik on alla 2 ja nõutakse 3 - järelikult ei kontrollita pikivahet. Ja kui kontrollitaks, saame tulemuseks vähemalt linna piirialadel ummikud. Sest tee läbilaskevõime sõltub otseselt pikivahest. Mis aga uuritud märgistuse mõjusse puutub, siis selgus et märgistus suurendab pikivahet 0,1 sekundit ja võtab veidi ka keskmist kiirust alla. Märgistus kulub üsna kiiresti ja seetõttu tasub kaaluda pigem teeäärset märgistust, mitte sõiduala katte värvimist. Nii et huvitav töö ja hindeks 4.
Kevadel on kaitsjaid rohkem tulemas...

Kommentaarid

siim ütles …
inspekteerimine ei ole auditeerimine, niipalju võiks TTÜ lektor ehk ikka teada? loodame et tudeng oli targem ja sai aru, mis on auditeerimine ja mis inspekteerimine :) selle jaoks ongi need ka ju juhistes eraldi lahti kirjutatud, et vahe selge oleks, lugeda võiks ja mõttega mitte oma arvamust peale surudes
siim ütles …
arendusi tehakse ka Manhattanilja Citus ja kellelgi ei tule pähe muretseda, et liiklusprognoos näitab 40% suurenemist. Lihtsalt autoga ei saa arendusse ja kõik, paneme märgi ette või võtamesõitmise eest raha, mitte ei nuta arenduste liikluse genereerimise pärast
kt ütles …
Keegi keenjus joonistab ringteid sellise arvestusega, et ringil olevaid pidevjooni ületamata saab ringi läbida vaid linttraktor. Sedagi teosammul. Kas neid on jooni(sta)nud insenerid või kari lambaid?
kt ütles …
Lisan selgituseks, et pidevjooni (ristmiku) ületada ei tohiks, kuid siis on manööver neis võimatu. Kas nn insenerid on hakanud eirama füüsikaseaduseid? Nn insener, kes neid eirab, ei saa ju ometi väärida insneridiplomit. Isegi gümnaasiumihariduse tunnistus tuleks sellistel annuleerida. Minge tehke paikvaatlusi uuematel ringteedel, kus igasuguseid turboharjutusi tehtud ja imetlege. Jooned on suht värsketel ringidel kõik ära kulunud.
Ain Kendra ütles …
Siin on ilmselt korraga mitu teemat. Ühelt poolt, jooned sõiduradade vahel mida ei tohi ületada. Selles kohas peaks tegelikult olema füüsilised takistused ehk spetskivid, mida sõiduautoga ei taha ka ületada. Kuid mis ei takistaks ringi läbimist kiirusel ca 35 km/h. Teiselt poolt, tõenäoliselt on joonitud ka pidevjooned kohtadesse, mis ongi ette nähtud ületamiseks. Kui nüüd füüsilised takistused puuduvad, sõidetaksegi suvaliselt üle joonte, no mitte küll päris suvaliselt aga ütleme siis, kiireima trajektooriga mis võimaldab nn turboringi läbida kiirusel näiteks 80 km/h. Või ka enam.
kt ütles …
Vabandust eelneva stiili pärast, häbenen veidi ise ka, aga olgu. Probleem ringidega on ka selles, et ringidele pealesõit väljaspool asulaid on üritatud seada 90 kraadise nurga alla. Mis ringi puutajat pidi ringile sõites nii kindlasti ei oleks (näiteks kiirelt läbitav nn TPI ring). Väljaspool asulaid ei tohiks olla ringil kiirust piiravat eesmärki. Oled ju korduvalt öelnud, et tee läbilaskevõime sõltub ostselt kiirusest. Telefonivestuses mainisid ka, et ringil külgkiirendus on normeerimata, julgen väita, et veoka jaoks on sobiv kuni 2 ms2, sõidukas võib seal vilistada 1,2 ms2. Kuid ring ei tohiks olla eesmärgiks veokalt rehvide äranühkimiseks. Mida kõik uuemad ringid, kus on vähedegi liiklust ja juht on üritanud trajektoori mingilgi määral järgida, on juhtunud. Sinu kapsaeda lähevad vist ka kurikuulsad Oru liiklussõlme ringikesed Tartu mnt ääres.
kt ütles …
Harjutame natukene veel grafomaaniat, :).
Täna avati Järvel remonditud Pärnu mnt lõik. Kõik ilus tore, kuid Järve selveri juures on jäetud bussipeatustele taskud tegemata. Tee laiust vaadates oleks saanud kas või 1 m sügavused teha. Nõmme poole sõites ei saa peatunud bussist ilma pidevjooni ületamata mööda ka, seega hea koht sinistel riigitulusid suurendada. Inseneri teemasse kirjutan selle pärast, et kas tõesti projekteerijal selline asi siis kripeldama ei jäänud, isegi kui tellija rumal oli?

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa