Betoonteed - poolt ja vastu
Ajendiks käesoleva
kirjatüki koostamisel sai Delfi artikkel[1]
(autor: reporter Tanel Saarmann).
Võtame artikli lõpust
argumendid poolt ja vastu ning püüame neid lahata ehk selgitada.
Betoonteede
eelised:
· Betoonteed
on pikaajalised - 40-aastane eluiga (mõnes USA osariigis on kasutusel juba 50
aastaseid teid ning tulevikus võib see number olla suuremgi).
Ka
asfalttee võib olla pikaealine – Prantsusmaal kasutatakse ka väga paksu
asfaltkatet, kus põhimõtteks on iga 8…10 aasta järel ülakihi uuendamine sest
ülakiht vananeb päikesekiirguse mõjul. 40-aastane asfaltkatend on muidugi
paksem kui see, millega me täna harjunud oleme.
· Tugevad
teekatted on üldiselt kõige väiksema kuluga.
Põhimõtteliselt
õige, kuid küsimus ongi selles, mida me kuluks loeme.
· Betoonteede
hoolduskulud on 10 kuni 20 korda odavamad kui elastsetel (s.o. asfalt)
teekatenditel.
Ilmselt
siis, kui me loeme hoolduskuluks ka kulumiskihi asendamise. Kui aga arvestada,
et naastrehvid teele roopad kulutavad, ei ole see vahekord enam nii roosiline
sest roopad tuleb välja lihvida ehk vähemkulunud ala sama sügavale maha
lihvida.
· Betoonteedel
on vähem liikluskatkestusi ja vähem ummikuid, tänu vähesele hooldusvajadusele,
mis lõppkokkuvõttes on palju ohutum.
Väiksem
hooldusvajadus tähendab vaid seda, et kulumiskihi asendamise vajadus on harvem.
· Betoonteede
hoolduskulud on terve nende elutsükli jooksul kõige madalamad ning betoonteed
on kõige kõrgema jääkväärtusega.
Hooldus
koosneb kahest poolest – talihooldus ja remont. Remondi vajadus on suurem kindlalt siis, kui regulaarsed uuendused (ülekatted) õigel ajal tegemata jäävad. Hoolduskulud põhimõtteliselt märkimisväärselt ei erine - betoon hoiab soojust kauem ja seega võib talihoolduse vajadus alata hiljem, kuid samas püsib kevadel kate külm mis pikendab talihoolduse vajadust võrreldes asfaldiga.
· Betoonteed
eraldavad kasutamisel vähem mikroosakesi, kui asfaltteed.
Vajaks
täpsustamist, kuid põhimõtteliselt on see õige, kuna roopa moodustumise kiirus
on selgelt madalam, sõltudes siiski valitud betooni tugevusnäitajatest
(eeldame, et kivimaterjali nõuded on samad).
· Betoonteed
saab ehitada halvale aluspinnasele.
See
argument nüüd küll ei kehti – jah, kui räägime aluspinnase kandevõimest ja ei,
kui räägime külmumissügavusest ja selle piires külmakartlikest pinnastest või
materjalidest. See oli ka põhjus, miks Soome esimesed betoonkatendid kiirelt
ära lagunesid (Nurmijärvi piirkonnas). Seega, võrdlused võiks siiski tuua
samast kliimatsoonist.
· Betoonteede
puhul on katendi üldpaksus õhem = kulub vähem toorainet.
Selles
võib küll kahelda, sest betoonkattel nõutakse külmakindlat konstruktsiooni
ülemises 120 cm-s, kui asfaltkattel on see nõue 100 cm. Siis täna kehtivate normide
järgi.
· Hõõrdumiskindel
kurvides ja keerukohtades.
Sisulist
vahet asfaltkattega ei ole. See ilmneks vaid driftimisel või siis ka
ristmikealadel raskeveokite radadel.
· Betoonteed
ei ole vastuvõtlikud temperatuurimuutustele.
See
argument ei päde, betoonteel tuleb teha paisumisvuugid. Tee paisub kuumaga
rohkem, kui asfalt. Tõsi ilmselt on, et riskid külmaga pragude tekkeks on
väiksemad. Asfaltkattel võivad suure külmaga tekkida praod just materjali
kahanemisest.
· Betoonteed
on inertsed ilmastikutingimustele, teele sattunud erinevatele vedelikele ja
tulele.
Jah,
naftasaadused betoonteed ei kahjusta. Kuid kui lubame naastrehvide kasutuse ja
seetõttu rajame kulumiskihi asfaltbetoonist, on see eelis kadunud.
· Betoontee
on täielikult taastöödeldav.
Täpselt
samaväärselt on taastöödeldav/taaskasutatav ka asfaltkatend.
· Betoonteel
on kõrge kulumiskindlus ja vastupidavus.
Kulumiskindlus
on hinnanguliselt kaks korda suurem kui asfaltkattel. Kuid kulumisjälgede
kõrvaldamine omakorda kallim kui asfaltkattel.
· Betoontee
ei kaota oma vormi.
Veidi
naljakas termin, kuid jah, asfaldi puhul esineb voolavus, eriti staatilise
koormusega aladel.
· Betoontee
on ohutum - säilitab oma vormi, ei deformeeru, ei teki roopaid ja auke,
suurepäraste haardeomadustega.
Peale
suurepäraste haardeomaduste on jutt üsna tõene. Siiski, roopad tekivad
kindlasti aga aeglasemalt ning aukude teke sõltub üheselt töö kvaliteedist.
· Betoonteel
on kõrge jätkusuutlikkuse tase tänu olemasolevate kohalike materjalide
kasutamisele.
Mittekohaliku
materjalina on võrdluses ilmselt vaid bituumen, tardkivikillustiku vajadus
märkimisväärselt ei muutu, sest ka aluses on võimalik kasutada
tsementstabiliseeritud paekillustikku. Betooni puhul lisanduvad mitmesugused
lisandid, mis paraku ka ei ole kohalikud.
· Jäätmete
nagu lendtuha ja räbu kasutamise võimalus.
Võimalus
vaid alumistes kihtides – kuid sama võimalus on ka asfaltkatte puhul. Räbu kui
selline on Eestis siiski importkaup.
· Sõidukvaliteet
ei halvene.
Päris
nõus ei ole – vuugivahed on betoonkattel selgelt eristatavad ning see lisab
spetsiifilise mürakomponendi.
· Betoonilaoturiga
saab teha korraga kuni 13 m laiust teed.
Ka
asfaldilaoturiga on võimalik sama laia teed teha.
· Kokkuhoid
kütusekuludelt, vähemalt 1,1 % võrreldes asfaltteedega (VTI, Rootsi - 1,1 %
2008, NRC, Kanada 0,8 - 6,9 %).
Selle
aspektiga tuleb nõustuda.
· Betoontee
parandab öist nähtavust, kuna tee on hele.
Tee
on hele vaid juhul kui me naastrehvide tõttu asfaldist kulumiskihti ei kasuta
· Kokkuhoid
tänavavalgustuselt, kuna tee on hele (kuni 30 %).
Kokkuhoid
eeldab valgustust vastavalt vajadusele, olukorras kus me pole veendunud, et
ülakihti jääb kogu elukaare ajaks betoon (et kulumiskihiks ei kasutata
asfalti), ei saa teha otsust valgustite vahekauguse oluliseks suurendamiseks.
Seega on küsimus teoreetiline vähemalt lähema 10-20 aasta jooksul, kuni selgub,
kas ja mida saab teha kulumisroobastega.
· Väiksem
koormus sõiduki jahutusradiaatorile (keskmiselt 8º C madalam kui asfaltteedel =
linnapiirkondades kasutatakse vähem konditsioneeri).
Seda
ei ole me osanud veel hinnata. Ilmselt on vajalikud katsed ja lõpptulemus jääb
ikkagi hinnanguliseks, mitte mõõdetavaks,
· Pikisuunaline
teemantfreesimine NGCS (Next Generation Concrete Surfacing), mis pakub
vaiksemat pinnakatet kui näiteks Open Graded Asphalt pealiskiht.
Teema,
mis asfaltkatte puhul pole üldse päevakajaline ning seetõttu ei käsitleks seda
üldse mingi plussina.
Betoonteede
miinused:
· Betoonteede
ökonoomsuse ja kvaliteedi kindlustamiseks on suuremahulised tee-ehitusprojektid
määrava tähtsusega.
See
tähendab otseselt, et betoontee ehituseks peaks olema ca 10 km teelõik, et see
majanduslikult ära tasuks (sama kinnitas ka A.Tinni)
· Nõutava
kvaliteedi ja viimistluse tagamiseks on betoonilaoturi kasutamine hädavajalik.
Nõus.
Käsitsitööga ei ole võimalik saada kvaliteeti
· Asustamata
aladel ei ole betoontee ehitamine kõige ökonoomsem.
Küsimus
pole asustamata alades vaid eelkõige tee koormussageduses. St mitte
liiklussageduses vaid just raskeveokite koormuses. Selles osas võib öelda, et Õismäe katseala valik on totaalselt ebaõnnestunud.
· Töö
teostamiseks peavad olemas olema omad betoonivalmistusseadmed.
Oluline
on katkematu betooni tarneliin. See ei tähenda tingimata oma seadmeid,
reaalselt kasutatakse tihti mobiilseid tehaseid, mille saab paigutada objektile
piisavalt lähedale.
· Alginvesteering
on märkimisväärne.
Nõus,
investeering on selgelt suurem kui asfaltkatte puhul ning ehitaja soovib pikemat
kindlust et investeering teostada. Tehnika peab töös olema maksimaalselt
võimaliku osa aastast.
· Betoonilaoturi
jaoks on minimaalseks tööpiirkonnaks 200 m pikkune teelõik.
See
on tehniliselt stabiilse tulemuse saavutuse miinimum, majandusliku miinimum on
ilmselt 10 km
· Betoonil
peab olema minimaalne survetugevus enne kui see avatakse liiklusele
(teoreetiliselt ainult umbes 4 MPa, aga kliendile antud detailses kirjelduses
on välja toodud 20 MPa).
See
tähendab, et betoontee peab kivistuma umbes kuu aega enne, kui liiklusele avada
võib. Igal juhul on asfaltkattele võimalik liiklus peale lasta oluliselt varem,
katte jahtudes 40 või 60 kraadini.
· Betoonkatte
parandused või asendused, kui selleks peaks tekkima vajadus, võtavad kauem
aega.
Nõus,
sest remontida tuleb suurem lõik ja enne liikluse avamist peab betoon kivistuma
· Põiki
tekstureerimine tekitab kõrgsageduslikku müra, mis võib mõnedele juhtidele olla
vastumeelne.
Küsimus
seega teemantfreesimise suunas, muidu siledale betoonkattele kareduse
tekitamises. Asfaldi puhul seda muret ei ole, suvega siledamaks vajutatud ja
lihvitud katet karestab naastrehv talvel piisavalt.
· Kui
linnapiirkondades on lubatud kiirus suurem kui 80/90 km/h, siis võib rehvide
tekitatud maanteemüra osutuda häirivaks.
Üldiselt
linnapiirkonnas üle 70 veel Eestis ei lubata. Kas siit võib välja lugeda
lubatud kiiruse suurendamise soovi?
[1] http://arileht.delfi.ee/news/ehitusjakinnisvara/fotod-kas-oleme-valmis-eestis-voib-asfalt-peagi-teekattena-osaliselt-asenduda-parema-variandiga?id=78646028
Kommentaarid