Maanteehundi arvamised

Täna sõidab buss seda maad nelja ja poole tunniga. Rongiga suudetakse Tallinnast Valka jõuda viie tunniga, sealt edasi veel kolm ja pool tundi. Paremal juhul kraabitakse Valga otsa aeg kolme tunnini kuid Läti jupp jääb ette. Et rongi eelistataks, on kaks võimalust - rong on kiirem - st tegelikult nelja tunniga. See ei ole võimalik Tartu kaudu. - rong on mugavam - sel juhul mõelda pigem öise rongi peale. Start umbes üksteist õhtul Riias kuskil seitsme kaheksa vahel. Töise inimese jaoks peaks klappima.

Jätkuks varem käsitletud teemale: Eesti-Soome võrdlus tuleks täna veel midagi lisada. Katendite juhend 2001-52 sisaldab arvutust ainult dünaamilisele koormusele. Ka venelaste allikas (BCH 46-83) kattis laiema ulatuse - nn sõiduala, mida kontrollitakse ainult dünaamilisele koormusele, aeglase liikluse ala (ristmike lähipiirkonnad, bussipeatused jne) millel on tarvis nii dünaamilist arvutust kui ka staatilist ja teepeenrad ning parklad, kus piisab staatilisest arvutusest. Oluline on lisada, et staatilise kontrolli puhul kasutatakse asfaldi elastsusmooduleid 50 kraadi juures, millised on umbes kümnendik sellest mis nullilähedases kliimas. Kui otsustajad seda teisiti mõistma ei hakka (väidetavalt ei ole maanteid tarvis staatilisele koormusele kontrollida) siis tasuks liikuda Tallinna ringteel (raskeliikluse koormuse järgi on tegemist Eesti ühe hullema teega), kus miskipärast valgusfoorid lausa paljunevad. Kaheaastasel katendil on sügavad roopad mis ei saa olla kulumisest. Linnatänavate...

Planeeringualused: Tallinna üldplaneering, kehtestatud 2001 Seletuskiri p 5.3 – magistraaltänavate võrgu arendamine: Läbivliikluse möödajuhtimiseks elamispiirkondadest on kavandatud järgnevate möödasõiduteede rajamine: • Kalamaja möödasõidutee praeguse sadamaraudtee suunal; • Pelgulinna möödasõidutee, mis ühendaks Erika tänava Paldiski maanteega kulgedes likvideeritud raudtee trassil läbi Merimetsa ja avaks eeskätt raskeveokitele ja ohtlikele veostele ohutu pääsu linnavälistelt maanteedelt Kopli poolsaare sadamatesse; • Pääsküla läänepoolne möödasõidutee koos raudteeviaduktiga Vana-Pääsküla ja Laagri piirkonnas. Kaart leidub: linna teedevõrgu kava Suurendades pilti veelgi, uurime Pääsküla möödasõidutee trassi veidi enam: Üsna ilmselt on kaardil kujutatud nn Võrno saba, mis tähendaks möödasõidutee juhtimist üle Põdra tänava ja raudtee, Maanteeameti ees paikneva elektrialajaama juurde. Esialgsest kavandatud ühendusest Vana-Pääsküla (busside lõpp-peatus) ja Laagri piirkonnas on ...

Teises teemas alguse saand asja jätkaks. Neile kes ei ole lugenud, väike sissejuhatus. Kadaka tee Tallinnas on viimase remondi käigus aladimensioneeritud seetõttu et vastavalt üldplaneeringule eeldati et Pääsküla möödasõit võtab arvestusperioodi (15a) sees ära olulise osa tänasest koormusest. Nõmme üldplaneeringule on teinud keskkonnamõjude strateegilise hindamise Alkranel. Nende tehtud tööst järgnevalt siis Pääsküla möödasõidu kohta: Siit tulenevalt on mõned asjad veel ebaselged et mitte öelda, segased. Lisan siia veel ühe pildikese - väljavõtte Maa-ameti kaardist Tähetorni-Kadaka ristmiku piirkonnast. 1. Tundub, et uut teed ei ole ilus kokku viia Tihniku tänavaga. Võimalik on. 2. Raske on ühendada Tihniku suunda olemasoleva neljakülgse ristmikuga. 3. Võimalus on, kui lahutada see Tihniku pool eritasandilisena suundadeks, põhjapoole suunduv tuua viadukti alt varem läbi ja liita Kadakaga enne Tähetornit ja lõunasse suunduv lihtsalt jagada laiali vahetult pärast Tähetorni...

Allikas: Saksa ökoinstituudi visioonistsenaarium EU-27 aastani 2050 Graafikust võib prognoosida 2050 aastaks 1,5-kordset kasvu nii reisitranspordis kui kaubatranspordis. Referents-stsenaarium Andmed pärinevad DG Energy prognoosidest ja neid on laiendatud 2040-2050 aastani. Rahvaarv kasvab 4,5% aastaks 2030 2008 tasemest ja edasi toimub kerge kahanemine. 2030 tasemeks on ennustatud 520 miljonit ja 2050 tasemeks 518 miljonit elanikku. Samas kasvab majapidamiste arv – perekonnad on väiksemad. 2020 on majapidamisi (leibkondi) 9% rohkem 2008 tasemest ning 2050 aastaks veel 13% rohkem. GDP kasv 2020 aastaks on 20% 2008 tasemest (arvestades 2008-2009 madalseisuga), 2050 GDP on 80% suurem 2008 tasemest. Reisijatevedu kasvab 19% 2020 aastaks (2008 taseme suhtes) ja 2050 aastaks täiendavalt 30%. Veidi väiksem on kavandatud kaubaveo tõus, vastavalt 21,5% ja 22%. Visioonistsenaarium Põhierisused referents-stsenaariumi ja visiooni vahel on alljärgnevad: 1) Kivisöe kasutus väheneb 1/3, ras...

Äripäev Sama uudis ka: Delfi Poola teedel võib sõita 150-ga. Ei hakka siin artiklit refereerima, küll aga sundis artikkel veidi tausta uurima. Euroopa liidu liikmesriikide kiiruspiirangute tabel annab teada et tõepoolest, varem oli piiriks 130. Selles tabeliski on mitmeid küsitavusi. Järgnes Delfi kommentaariumis väga hea viide sakslastele, mis eeltoodud viited ümber pöörab ehk pigem korralikult täpsustab. Saksa allikas Püüdes seda allikat nüüd lahti lugeda, selgub et 140 kehtib kiirteevõrgus, mis täna on 900 km kokku. Poolakad küll loodavad seda võrku jalgpalli-MM ajaks (2012) kahekordistada ja ehitada juurde 2100 km vahepealse klassi teid (droga ekspresowa) ehk 2+2, millel seni piirang oli 110 ja suurendati 120-ni. Väidaksin, et eksisteerib veel kolmas kategooria asulateväliseid teid, kus tõenäoliselt piirang on 90. Või veelgi madalam. Sama teema jätkuks selgus Wikipediast: Expressway (singular - droga ekspresowa, plural - drogi ekspresowe) in Poland refers to a networ...

Väikesõidukitel on rehvimustri nõudeks 1,6 mm ja sõiduautodel talvel 3 millimeetrit (MS rehvid). Sama reglement on siis ka kuni 3,5-tonnistele väiksematele veokitele. Eraldi on öeldud et kui teljel on paarisrattad, siis neil ei pea talvepastlaid olema. Samuti on eraldi väited rahvusvahelistele reisidele - st väljamaalane kes siit läbisõidul on, võib sõita millega tahab. Kuid bussid ja raskeveokid? Ainult mustrinõudest ei piisa. Tundub, et on vaja tekitada kindlustuse poolest reeglid. Saksamaal on nii, et kui avarii on, siis loetakse et kindlustus ei kehti kui sul pole ilmastikule sobivaid pastlaid all old. Samuti on keelatud sõiduautodel liikuda lumel ja jääl suvepasteldega. Kuid veokate ja busside kohta miskit ei ole. Peale Padaoru on Eestis veel selliseid kahtlasi kohti. Samas on selge, et transiit on tähtis haru ja me ei saa läbisõitvatele võõramaalastele kehtestada mingeid erireegleid. Lahendusvariandid? - kindlustus - kui rekka kääri sõidab ja kui tal pastlamustrit vähem k...