Maanteehundi arvamised

Õigupoolest, M11 ehk Moskva-Peterburgi tasuline kiirtee , katend ei ole vene normide järgi vaid prantslaste pakutud. Huvitav konstruktsioon igatahes: 80 cm muldkeha materjali mis kohapealt leitud; selle peal liivast dreenkiht ja killustikalus (kokku 40 cm) ning sellele kolm kihti asfalti: jämedateralised 15 cm ja 10 cm ning selle peal A-tüüpi kulumiskiht polümeerbituumenist 5 cm. Garantiiaeg 18 aastat, tee peaks vastu pidama 30 aastat. Kulumiskihti lapitakse vastavalt vajadusele. Nii, sellest saan ma isegi aru. Aga mitte sellest, kuidas on võimalik Eestis kõige enamkoormatud teele ehitada samuti kolmekihilist asfaltkatet 4-4-4 ehk ainult neljasentimeetriste kihtidega. Oskaksin järeldada veel üht - venelased loobusid oma normide kasutamisest vähemalt sellel teel. Huvitavat on seal veel kirjutatud - tasuline tee, Moskva külje all maksab kilomeetri sõit sel teel 3,62 rubla ehk siis vana viinapudeli hind, siit tulenevalt võiks teemaks tulla võrdne kiirrongi ühe otsa pileti hinnaga. Riigi...

Helsingis uus ristmik Ristmik, kus ristuv (liituv) tee kulgeb läbi ühissõidukiraja - kõrvalteelt tulijad ei kipu teed andma ja mats päevas...

Uuringu täisteksti pole veel lugenud, kuid summary on MKM kodulehelt leitav. Samuti on leitav ppt-esitlus lõpparuandest. Siin jäi silma kaks asjakohast kaarti ehk skeemi. Esiteks, üldine. Siin kaardil on siis näha trassi võimalik kulgemine üldises plaanis. Huvitavaks läheb asi aga edasi. Ja nüüd võiks hakata mõtlema. Kuidas ja nii edasi. Ehk siis, mitte enam KAS.

Senimaani kasutatakse teede projekteerimisel teenindustaseme hindamiseks jänkilandi metoodikat HCM (Highway Capacity Manual) - erinevate aastakäikude versioone. Nüüd suudeti aga alused pea peale keerata Liiklusse(g)adusega. Nimelt, HCM2000 alusel on sõiduraja maksimaalne läbilaskevõime 2400 sa/h ning kui sinna jõutakse, on kiirus 70 km/h vaba voo kiiruselt 120 km/h - kiirus hakkab langema kui autosid on 1300 sa/h. Kui vaba voo kiirus on madalam (sh kiiruspiirang), siis näiteks piirkiiruselt 110 km/h hakkab kiirus kahanema kui autosid on rohkem kui 1450. 90 km/h puhul hakkab kiirus kukkuma 1750 sa/h sageduselt ja läbilaskevõime ulatub 2200 sa/h tasemeni kiirusel 80 km/h. Edasi saame ummikud eri vormides, läbilaskevõime hakkab ka kahanema. Aga mis nüüd juhtub - liiklusseadusega sätestati pikivaheks asulavälistel teedel 3 sekundit. Oletades auto pikkuseks 5 meetrit (keskmine), saame et kiirusel 90 km/h on maksimaalne läbilaskevõime 1125 autot tunnis. Oletame siis et sõiduautot tunnis sel...

Ega muidu ei kirjutakski kui Tellija ei avaldaks oma kodulehel geniaalseid mõtteterasid... Jõhvi liiklussõlme projekteerimisel olid ka omad näpud sees, kuid turboristmikku ma küll sedasi ei defineerinud... Täieliku pressiteate leiad siit . Definitsioon on sulgudes. Samuti ehitatakse Rakvere-, Veski- ja Uus tänavate ristmik neljakülgseks turboringristmikuks (ringristmik, mille puhul on arvestatud sellele viivate tänavate lõikumisnurgaga nii, et sõidukijuhil oleks võimalik ring kiiremini läbida) ja Rakvere-, Kaare- ja Pargi tänavate ristmik kolmekülgseks turboringristmikuks. Kuigi, tõepoolest Wikipedia järgi on turboringi läbimise keskmine kiirus suurem kui tavaringil. Ringide rakendamise põhjuseks on peale liikluse läbilaskevõime ka liiklusohutus. Ringi läbimise kiirusest räägivad hollandlased täpsemalt. Lühidalt, soovitatakse saavutada kiirus ringil mitte üle 30 km/h, Hollandi juhendis on praegu piirkiiruseks 35 km/h. Ja nüüd räägime turboringide kiirusest nagu Maanteeameti in...

Hiljuti toimus TTÜ-s seminar liiklusohutuse teemadel, täpsemalt harutati infrastruktuuri rolli liiklusohutuses ja seda, mis teha tuleks et kõrgelennulises sihis edasi minna - kui 20 aastaga on liiklussurmade hulk viis korda alla saadud, siis järgmise 10 aastaga soovitakse veel kaks korda paremaks. Praegu hukkub aastas veidi alla 100 inimese. Aga - mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Vaid pigem viimane etteaste enne paneeldiskussiooni Reixilt "Taristu ja selle mõju liiklusohutusele" ja selle viimased slaidid. Kolmnurk Inimene-Sõiduk-Tee Inglismaa vaatevinklist - peaks kajastama liiklusõnnetuste põhjuseid, kas üksik faktor või mitu korraga. ja sama kolmnurk siitmailt Nüüd küsiks mis mõtteid tekitab see võrdlus lugejas? Mina fikseerisin endamisi mitu võtmeküsimust: - meil on 99% juhtumitest süüdi inimene (juht). Vist seepärast et keegi peab ju süüdi olema ongi LE-s sellised paragrahvid mida mistahes õnnetuse korral oled kindlasti rikkunud (ei valinud oludele vastav...

Puidusektor avaldab valitsusele survet et lubada suuremad ja raskemad veokid Eestimaa teedele. Et siiski päris selge pole, millised võiksid otsuse tagajärjed olla, püüdsime asja veidi sügavamalt käsitleda. Metsavedajad toovad näiteks Soome ja Rootsi, kus tõepoolest on lubatud nii pikemad kui raskemad veokid, kusjuures piirangud teljekoormusele on praktiliselt samad. Teoorias tundubki asi lihtne – lao mõned teljed juurde ja võikski metsavedaja sõita Rootsi- või Soome kolleegidega võrdses lastis. Praktikas tuleks siiski vaadata, millest ehitatakse teid meil ja millest naabritel. Projekteerija vaatevinklist on asi üsna sarnane. Soome katendiarvutusvalemid annavad lähedased tulemused, kui meie kihipaksused ja materjalimoodulid valemitesse sisestada. Kuid see on ohtlik tee. Valisime tee konstruktsiooni siis lähedastest materjalidest ning dimensioneerisime katendid täpselt samale liiklusele nii Eesti reeglite, kui Soome omade järgi, kuid kasutades materjalide arvutuslike parameetritena just...