Jälle uued insenerid, teed ja sillad. Väike lisakirjeldus leitav ka lõustaraamatus. Vaidar Vatman - 5 Eesti ja Soome rdt alusplaanide detailsust, tehnovõrkude olukorda ja projekteerimistavasid võrdlev uurimistöö Juhendaja Arto Lille Roman Sokmann - 4 Linnatänavate projekteerimise protsess Autodesk C3D Juhendaja Ain Kendra Artjom Astreika - 3 Geokärje kasutamine Eesti teedeehituses Juhendaja Andrus Aavik Rene Tuvikene - 4 Kaevuluukide ümbruses tekkivate defektide analüüs Juhendaja Sander Sein Mihkel Männiste - 5 Riigiteede sildade remondiobjektide valikumet. analüüs Juhendaja Sander Sein Roven Toom - 5 Ülevaade CO2 emis. AC tootmisel Eestis, meetodid emis. vähendamiseks sooja asfaltsegu tehnoloogiatega Juhendaja Kristjan Lill Alar Kupp - 4 BMS2 analüüs KOV sildadel Juhendaja Sand
Postitused
Jälle uued teedeinsenerid
Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimivusp
Vaktsiinid, maskid ja CO 2 Tavaliselt võtan sõna teemas, millega üle keskmise kursis. Seekord siis isiklikult puudutatud kuigi mitte köögipoolelt – koroona läbi põetud ja kopsupõletik ning lõpuks üks Pfizer ka keres. Vaktsiinid on olulised tapva nakkushaiguse piiramisel. Samas, põhimõtteliselt vaktsineerimine tähendab nakatamist väiksema doosiga, et organism hakkaks selle vastu võitlema ja saavutaks immuunsuse. Sisuliselt tähendab vaktsineerimine nakatamist ja peaks olema võrdne haiguse läbipõdemisega sest mõlemal juhul saavutatakse immuunsus. Kui inimene aga on juba nakatunud ja talle lisatakse veel vaktsiin, ei ole enam tegemist väikese doosiga – siit tulenevalt, võib järeldada, et nakatunu vaktsineerimisel on riskid palju suuremad, et järgnev kulg võib raske olla. On tõbesid, mille suhtes immuunsus on igavene, näiteks tuulerõuged ning konkreetselt, tuulerõugete läbipõdemine lapseeas on igati normaalne, see ei ole tappev tõbi – kuid kui see lapseeas põdemata jääb, võib täiska
Jaanuar 2021 - uued teedeinsenerid
Madis Saadik – Covid-19st põhjustatud eriolukorra aegne piirangute mõju liiklussagedusele ja liiklusohutusele, Luule Kaal = 4 a. Liiklussurmad – EL 25 riigi statistikast aprill 2020 kahanemine 36% - 1415 vs 910 b. Liiklussagedus kahanes ca 30% - rohkem kui õnnetused – kui sõidukeid teedel vähem, on kiirused suuremad ja kuigi õnnetusi on vähem, ei ole tagajärjed leebemad 2. Serafima Konstantinova – Jalgratturite käitumine sõidutee ületamisel ülekäigurajal, Luule Kaal = 3 a. Narva – 1714 loetud ratturit, 62% ettevaatlikku, 60% vanad b. Tallinn – 5449 ratturit, 66% ettevaatlikud; 48% vanad (35+), c. Lapsed järgivad eeskirju paremini kui täiskasvanud, eriti kui nad on ilma täiskasvanuteta, koos täiskasvanutega pigem käitumine tavaliiklejaga sama d. Eriline oht on suure liikluskiirusega jalgratturitega, keda võiks seostada sportimisega, üle 30% ratturitest tekitavad ülekäigurajal ohtlikke olukordi e. Tasub järgida ja hoiatada s
Rail Baltic ja Euro-2
Rail Baltic ja tasuvusarvutus. Milleks üldse tasuvusarvutus (CBA - cost-benefit-analyze)? See peaks näitama, kas investeeringut mõtet teha on. Reeglina arvutatakse enne otsustamist, et otsusele alust anda. RB projektile on seda arvutatud 2007 ja tollane rehkendus oli vägagi positiivne. 2011 arvutustulemus enam nii roosiline ei olnud sest ehitus kallines. AECOM arvestas 30% kallinemisega, tegelikkus on veel karmim sest nii Läti kui Leedu on projektile lisanud lõigud mida algne projekt ei sisaldanud. Tasuvusarvutused peaksid arvesse võtma nii käegakatsutavat või otseselt rahas mõõdetavat, investeeringu maksumusest kütusekulu ja ajavõiduni. Ja kui sellest ei piisa, siis rohkem või vähem kaudset (ohutuse läbi säästetud elud või väiksema saaste läbi puhtam keskkond mis kaudselt samuti elusid säästab ehk eluiga pikendab). E&Y (2017) tasuvusarvutus eeldab, et 2026 viiakse kaubad veokitelt raudteele (kindlasti mitte kõik, kuid käesolevas ei püüaks lahata, mida, kust-kuhu ja kui palju veet