Kuidas liiklusummik mõjutab majanduskasvu?
FB-s leidis Jube Juss ühe huvipakkuva artikli. Püüan sealt olulisemat natuke maakeelsena refereerida.
Matthias Sweet, McMasteri ülikooli (Ontario, Kanada) teadur, kirjutas ajakirjas Urban Studies artikli.
Artikli kokkuvõtte on alljärgnev:
Liiklusummikute likvideerimine on kaua olnud transpordipoliitika eesmärgiks, kuid pole selge, millisel määral linnaelu universaalne kaasnähtus mõjutab majandust. USA pealinnastu 88 statistilise piirkonna andmete baasil uuriti liiklusummikute mõju majanduskasvule (1993-2008) ja töötaja tootlikkuse kasvule (2001-2007). Analüüsis jõuti järeldusele, et ummik hakkab kahandama töökohtade arvu kasvu siis, kui ajakadu autoga töölesõidul ummiku tõttu ületab 4,5 minutit ja regiooni peateede keskmine liiklussagedus sõiduraja kohta (freeway lane) ületab 11,000 autot päevas. Kui suurem liiklussagedus aeglustab tootlikkuse kasvu, puudub siiski tõestus, et ummikust tulenev otsene ajakadu tootlikkust mõjutaks. Tulemuste järgi soovitatakse, et otsese poliitikafookuse ajakadude vähendamiseks võiks asendada majanduslikult olulisemate suundade prioritiseerimisega (sh tasulised teed) või tuleks luua alternatiivset läbilaskevõimet mis tagab juurdepääsu vaatamata liikluse ummistumisele.
Artikkel on paraku täispikkuses lugemiseks tasuline, seetõttu ei saa detailidesse minna - siiski on kirjutaja veidi teemat lahti seletanud alljärgnevas.
Mõnedes linnades on ummikud koguni kasulikud - teatud piirini. Üldiselt väiksema liiklussageduse juures ummikute leevendamismeetmed lähevad rohkem maksma kui ummikust tulenev ajakadu seda õigustaks. Samas, ületades mainitud 4,5 minuti piiri (tööletulek ehk töölt kojuminek vaba voo liikluskiirusega vs tegelikel tingimustel), langeb nende liiklejate elukvaliteet. Sellele ajakaole vastab töötaja summaarne ajakadu aastas 35 kuni 37 tundi (NB! see on siis aastane summa - tööle ja tagasi, tegelikult kulunud aeg vs vaba liiklusvoo tingimustes tõenäoliselt kulutatav). Kui kulutad tunni või kaks iga päev tööletulekule, hakkad kas nõudma palka juurde või uut tööd otsima. Ja kui ummikute tõttu on raskem leida häid töötajaid võtmepositsioonidele, on see majanduslikult ebaefektiivne. Siiski, otsene piir millest alates majandus ei kasvaks, puudub. Kõik teised muutujad mida uuriti - muu transpordiinfra, demograafia, kohaliku valitsuse (omavalitsuse) efektiivsus - mõjutavad liiga palju. Samas, mitme ebasoodsa teguri üheaegne koosmõju seiskab majanduskasvu. Konkreetselt näiteks Detroidi puhul on sellise juhtumiga tegu, kuid keegi ei saa väita et Detroidi hukutasid liiklusummikud.
Matthias Sweet, McMasteri ülikooli (Ontario, Kanada) teadur, kirjutas ajakirjas Urban Studies artikli.
Artikli kokkuvõtte on alljärgnev:
Liiklusummikute likvideerimine on kaua olnud transpordipoliitika eesmärgiks, kuid pole selge, millisel määral linnaelu universaalne kaasnähtus mõjutab majandust. USA pealinnastu 88 statistilise piirkonna andmete baasil uuriti liiklusummikute mõju majanduskasvule (1993-2008) ja töötaja tootlikkuse kasvule (2001-2007). Analüüsis jõuti järeldusele, et ummik hakkab kahandama töökohtade arvu kasvu siis, kui ajakadu autoga töölesõidul ummiku tõttu ületab 4,5 minutit ja regiooni peateede keskmine liiklussagedus sõiduraja kohta (freeway lane) ületab 11,000 autot päevas. Kui suurem liiklussagedus aeglustab tootlikkuse kasvu, puudub siiski tõestus, et ummikust tulenev otsene ajakadu tootlikkust mõjutaks. Tulemuste järgi soovitatakse, et otsese poliitikafookuse ajakadude vähendamiseks võiks asendada majanduslikult olulisemate suundade prioritiseerimisega (sh tasulised teed) või tuleks luua alternatiivset läbilaskevõimet mis tagab juurdepääsu vaatamata liikluse ummistumisele.
Artikkel on paraku täispikkuses lugemiseks tasuline, seetõttu ei saa detailidesse minna - siiski on kirjutaja veidi teemat lahti seletanud alljärgnevas.
Mõnedes linnades on ummikud koguni kasulikud - teatud piirini. Üldiselt väiksema liiklussageduse juures ummikute leevendamismeetmed lähevad rohkem maksma kui ummikust tulenev ajakadu seda õigustaks. Samas, ületades mainitud 4,5 minuti piiri (tööletulek ehk töölt kojuminek vaba voo liikluskiirusega vs tegelikel tingimustel), langeb nende liiklejate elukvaliteet. Sellele ajakaole vastab töötaja summaarne ajakadu aastas 35 kuni 37 tundi (NB! see on siis aastane summa - tööle ja tagasi, tegelikult kulunud aeg vs vaba liiklusvoo tingimustes tõenäoliselt kulutatav). Kui kulutad tunni või kaks iga päev tööletulekule, hakkad kas nõudma palka juurde või uut tööd otsima. Ja kui ummikute tõttu on raskem leida häid töötajaid võtmepositsioonidele, on see majanduslikult ebaefektiivne. Siiski, otsene piir millest alates majandus ei kasvaks, puudub. Kõik teised muutujad mida uuriti - muu transpordiinfra, demograafia, kohaliku valitsuse (omavalitsuse) efektiivsus - mõjutavad liiga palju. Samas, mitme ebasoodsa teguri üheaegne koosmõju seiskab majanduskasvu. Konkreetselt näiteks Detroidi puhul on sellise juhtumiga tegu, kuid keegi ei saa väita et Detroidi hukutasid liiklusummikud.
Kommentaarid