Maanteehundi arvamised

Caroline on kokku pannud huvitava komplekti erilistest märkidest - leiud laiast maailmast. Tasub vaadata.

Metsavedajad nõuavad õigusi pikema ja raskema autoga maanteedel liikuda. Selle juures on kaks olulist probleemi ja kaks lahendust. P1. raske auto ja kehva kandevõimega tee P2. pikk auto ja kitsad ristmikud ning parklad L1. iga konkreetne tee üle mõõta ja määrata kasutusrežiim L2. muuta norme ning lubada suuremad veokid vaid juba muudetud normidele vastavatele teedele. P1. raske auto - teljekoormust ei suurendata, kuid tänased normid ei käsitle korduvtelje koormuse mõju (ütleme, et korduvtelgedest on arvestatud vaid kahe järgnevaga, ehk siis - kolmeteljelise sõidukiga). Võrdlus soome-rootsiga ei kannata kriitikat. Ennekõike on seal tegemist graniitkillustikust alusega teedega. Meie norm on seni võtnud lubjakivikillu kaks korda tugevamaks kui sealse graniidi. Vastavuses vanade vene normidega - kuid ega ka vene teed ju ei kesta. Ning sellele muide ka naabrite teede alusest õhemale kihile on paigaldatud naabritest kaks korda õhem asfalt. Ja loodame et selline konstruktsioon ka kannab? Täna...

Eriline uudis - politsei kiiruskaamera võimaldab trahvirahadest midagi tagasi saada. Poolakad on pikalt kiiruskaamera vooluotsast oma koju voolu tirinud...

Postimehes Tartu põhjaümbersõidu artikli kommentaarides kirjutab Valter, et planeerida tuleb 25 aastat ette. Arvamine on asjakohane, kuid sellest tulenevalt on paar rehkendust kodutööd vaja teha. Esimene oluline punkt on selles, et 25 aastat enne tee käikuandmist peaks olema paigas riigi teede põhivõrgu arendamise plaanid. Ehk siis teedevõrgu skelett ja selle arengud. Selle 25 aasta sisse mahuvad mitmed protsessid. Oletame esmalt, et skelett fikseeritakse üleriigilise teemaplaneeringuga. Pakuksin, et tegemist on pideva tööga ning jooksvalt täiendatakse-arendatakse üleriigilist skeletti. Aasta hankekorralduseks. Ühe konkreetse piirkonna alamvõrguga võiks tegeleda 2-3 aastat. Ja võimalik et 10 aasta pärast tuleb tööd uuendada. Oletame seega, 3 aastat piirkonna riigiteedevõrgu arengu planeerimist koos asjaomaste maakondadega, seejärel avalikustamised ja kooskõlastusringid riigi ja maakondade tasemel mis võtavad veel aastakese. Samas tasandis võiks korrastada ka maakonnaplaneeringu infrast...

Uuest aastast on lätlastel oma samm tehtud. Kardinaalne. Soomegi tegutseb. Aastavahetusest kaob 67 valda. Järgi jääb 348 (valdade arv on olnud üle 600). Kokku 5,33 miljonit elanikku. Omavalitsus 15000 elaniku kohta. Läti reformi põhimõtted - vallas vähemalt 4000 elanikku, vallakeskuses vähemalt 2000. Vallakeskuses kool ja vallakeskus igast valla punktist kuni poole tunni autosõidu tee kaugusel. Reformi tulemusel Lätis alles 9 linna ja 109 maaomavalitsust. Kahanemine umbes viiekordne. Lätis 2,26 miljonit elanikku. Omavalitsus seega 19000 elaniku kohta. Meil on 1,34 miljonit elanikku. Kardinaalset lahendust et alles jätta mingi 5-6 linna ja vallad ühendada maakonnatasandile (15), tõenäoliselt veel ei tule. Mõni maakond kujuneks selleks liiga suureks. Oletades näiteks 20000 elaniku kohta omavalitsuse, saaksime umbes 7 linna ja 60 valda.

Kolleeg tutvustas teedeehitusmaterjali KST - millega täpsemalt tegu on, eks mõelge ise välja. Igatahes see on selge, et esmapilgul pole selget mitte midagi.

Päris kreisi katselendur . Tasub vaadata. Ma pole sellist enne kohanud. Vennal pidid ikka terasest närvid olema et katapuldihooba ei haaranud.