Maanteehundi arvamised

Eelkirjeldatud prognoosi metoodika on muudetud kohustuslikuks. Proovime siis selle läbi praktilise näite peal - tegemist on Tallinn-Keila teelõiguga Paldiski maanteel, tabelis leida iga-aastaste keskmiste liiklussageduste andmed (AKÖL) teelõikude kohta, mis algavad tabelis näidatud kilomeetril. Andmed on täiesti avalikud, pärit Maanteeameti kodulehelt Tehnokeskuse uuringute tulemustest. km 11,300 12,156 13,574 15,134 18,462 22,341 25,172 25,206 2011 14806 12586 9115 8518 6520 7103 7743 2010 12183 9962 7911 7349 6279 7545 6797 2009 15147 12365 9839 9140 7185 7999 7415 2008 16668 14315 11819 10099 8518 10104 8329 2007 16818 14444 11925 10190 8408 9762 7879 2006 15930 13310 11150 ...

Küllalt vaikselt on jõustunud muudatused teede projekteerimisnormides. Eilsest. Milles siis on olulisemad muutused? Kui seni kehtis 2 1 sõnastus: Maanteeamet ja teised tee omanikud Maanteeameti nõusolekul võivad kehtestada punktides 1 ja 2 viidatud normides sätestatud nõuetest erinevaid nõudeid. Siis uus sõnastus näeb välja selline: Teede projekteerimisel võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale kui sellega luuakse tingimused ohutuks liiklemiseks. Teiste riikide normide ja juhendmaterjalide kasutamiseks peab tee omanik projekti seletuskirjas põhjendama nende kasutamise vajadust ja sobivust ning saama nõusoleku Maanteeametilt . Siin on tegemist tõsiselt suure sammuga mis võimaldab senise normide eiramise asemel kasutada mõistlikumaid lahendusi. Paraku tuleb uut redaktsiooni kasutada vaid nende projektide osas, mida alles hakatakse projekteerima.  Muudetud on tee klasside määramise alusei...

Tänaseks kommentaariks ainese on tootnud Eesti Standardikeskus. EVS 613:2001 Kas te ikka teadsite, et kandilistel liiklusmärkidel (lisatahvlitel, viitadel) on kaks mõõdet. Pikkus ja laius? Ei! püstmõõde ja rõhtmõõde. Ja seda ikka teadsite et märgid on pandavad? Kahe märgi (eelneva ja vahetu) korraga panek ei ole kohustuslik. Et mida see tähendas?

Erinevate riikide praktika - kas arvestatakse staatilise koormusega või madalama kiirusega. Vene normatiivides (nii BCH 46-83 kui ОДН 218.046-01) eeldatakse staatilise koormuse arvestamist ning nihkepingete arvestamist asfaldis. Arvutustes eeldatakse ühe 10-tonnise paarisratastega varustatud telje seismist 600 sekundit ühes kohas, asfaltbetooni arvutusomadused valitakse suvise temperatuuri +50C järgi. Eesti projekteerimisnormides (TSM määrus nr 55, 1999) on sellekohane viide olemas, kuid juhendis (MNT, 2001-52 mis põhineb otseselt BCH 46-83 tekstil) puudub. Soome normatiivides (Odemarki valemi kasutusel) piirdub arvutus kandevõime ning külmakerke kontrolliga, nõuded antud koormusklasside lõikes ja aeglase liiklusega koormatud aladel asendatakse 8 cm killustikku asfaltbetooniga ning kasutatakse nihkekindlamat asfaltbetooni. Rootsi normides (PMS Objekt) arvestatakse liikumiskiiruse mõju (30..110 km/h) mitmesuguste parandustegurite kaudu. Taani normatiivides (MMOPP2011) arve...

Maanteeameti Ida regiooni direktori asetäitja Jaan Võsu ütles, et eelprojekti koostamise käigus tehtud liiklusuuringute järgi on Rakverest Tartu suunas ja Tartust Pärnu suunas pöörete sooritajate hulk sedavõrd väike, et vajadust nendele eraldi rampe rajada pole. «Maanteeameti hinnangul on tegemist juhtide tähelepanematusest tingitud õnnetustega,» lisas ta. Nojah, kuid eelprojekti käigus loeti eraldi kaks ristmikku - põhjapoolne nn Neste ristmik ja lõunapoolne nn Statoili ristmik. Siit tulenevalt olid ühe rea peal nii Rakverest Pärnusse kui Rakverest Paidesse liikujad. Ning samuti ka teistpidi - vahet ei tehtud, kas Rakverre mineja tuli Pärnust või Tartust. Samas pidi siiski paigas olema Tartust Paide poole liikujate arv. Nagu ka Rakverest Tallinnasse. Tänase liikluskorralduse juures on probleemseteks suundadeks vasakpöörded Rakverest kas Tartusse või Tallinnasse ning ka Tartust Paide suund. Neist liiklusuuringuga võis ebaselgeks jääda Rakvere-Tartu osa. Kas õnnetusi on rohkem vasa...

Kivisööja pesa õnnestus jäädvustada Tallinnas, Mustamäe teel. Kahjuks ei jäänud pesa asukas pildile. Tegelikult on selles pildis sügav uba. Asfalt on alt tühi - killustik on lagunenud.

Et lingid kaduvikku ei vajuks ning ka komme pärast leida saaks... Millest seekord asi pihta hakkas? Liisa Pakosta FB lehest kus oli viidatud, et  komisjoni istungil  asja arutati ja uuring oli laual. Uuring  (et teed ei kanna raskemaid) Postimehes ilmusid mõned artiklid seerias Raskemad veokid teedele . Et neid (ja kuni kolme kuu jooksul ka nende komme) ka hiljem lugeda, toon siia lingid: Uuring: raskemad koormad on mõeldamatud Keskkonnakomisjon näeb puiduvedajate mõttes jumet Maanteeamet: raskemaid veokeid teedele lubada ei saa ja samal teemal ka varasemad: Metsafirmad eiravad teede kasutamise keeldu