Maanteehundi arvamised

Õhtuleht kirjeldab kuidas neli autot siiski Tuukris uppusid. Raadio samas andis positiivseid teateid et ükski auto seisma ei jäänud. Kumba siis uskuda. Kuid. Vastavalt teeseadusele on tee omaniku kohus tagada liiklustingimused ja kui ta neid tagada ei suuda, siis liiklus sulgeda. Lugeda tasuks paragrahvi 10, kus on kirjas tee omaniku kohustused. Paragrahv 37:    (6) Tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju Nii et, Tallinna linna peaks ootama kohtuskäimine. Kui just Tuukri tänavanimetusest ei peaks järeldama et ilma tuukriülikonnata sinna asja ei ole. Kuid siis peaksid peale tänavanimetuse veel mingid liiklusmärgid asjaolule viitama. Vaadates linna ametite tööülesandeid, selgub et transpordiamet rida on: korraldada linnaliiklust liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, piirete ja teiste liikluskorraldusvahenditega, tellida liikluskorralduse tehnilisi...

Ega tegelikult lisada praegu palju ei ole. Selline torukonstruktsioon on mõrvarlik ja ei vasta kehtivale standardile. Paraku maksab see poole normikohasest ja näeb välja nagu piire. Kuni keegi otsa ei sõida, sest siis omandab piire terariista omadused ja võib läbistada sõiduki koos seesviibijatega. Maailmas näiteid piisavalt, Eestis viimase paari aasta jooksul on avariisid olnud ja autosid penetreeritud. Inimesi veel õnneks mitte - aga kas peame ootama laipu?

Fotol on näha ala, kus sõidukid pargivad juurdepääsutee (paralleel Tammsaare teega Mustamäe tee ja Laki tänava vahelisel alal) ääres. Ilmselt ei ole piisav vahekaugus parkiva sõiduki ning vasakpöörderada eristava pidevjoone vahel. Seetõttu on liiklejal valida, kas riskida peeglitega (või ka enamaga kui parkivas sõidukis otsustatakse ust avada) või ületada pidevjoon. Mustika parklaga kohakuti oleval lõigul on tee äärde maalitud ka pidevjoon ning tavaliselt sinna ei pargita. Kõnnitee laius on piisav et võimaldada 50/50 parkimiskorraldust (lubada parkida pool autolaiust kõnniteele). Tihti on sama tee ääres näha ka raskeveokeid või nende haagiseid, eriti pargituna öiseks ajaks või ka nädalavahetuseks (ilmselt on autojuhid Mustamäe elanikud kel kodule lähemaid veoautodele sobilikke parklaid pole). Seetõttu tasuks kaaluda ka tee telgjoone nihutamist et parkimine oleks ohutum.

Parema käe reegli kasutamisest liikluskorralduses Nõmmel on usinalt asutud kasutama parema käe reeglit. Senine peatee-kõrvaltee süsteem on kohalike tänavate osas asendatud võrdsete teede ristumisega. Liiklusohutuse aspektist võiks see olla õigustatud, kui põhiteede võrgustik saab ala teenindamisega hakkama. Kui aga põhitänavaga paralleelselt kulgeval teel on põhitänava ülekoormuse tõttu ka transiitliiklust teenindav funktsioon, ei pruugi antud lahendus enam sobida. Suure tõenäosusega on see Nõmme tänavatest enimkoormatud Kadaka puiesteega nii. Pärnu maantee on kohati samuti ülekoormatud, kuid tänavavõrgustikus puuduvad paralleelsed tänavad, mis võiksid pakkuda alternatiivi. Kohalikud elanikud ja eriti Nõmme tee selts on väljendanud suurt vastuseisu Pääsküla möödasõidutee planeerimisele – ju neile siis meeldib Kadaka puiestee tänane olukord. Igati on tõendatud, et madalamal kiirusel toimuvad kokkupõrked on leebemate tagajärgedega. Inimvigastuste tõenäosus ja raskusaste kahanevad. L...

Kevadsemestri lõpus kaitsesid magistritööd järgmised teedeinsenerid. - Elian Laks - teetruupide projekteerimise ja ehitamise problemaatika (Metsvahi). Tööst tasub vormistada metoodiline juhend - käsitletud on peale meil levinud metoodika ka Uus-Meremaa, Soome ja Kanada meetodid. Tänased normid on raudbetoontruupide ajast ja ei arvesta plast- ega metalltruupide võimalustega. 5. - Madis Lepp - Kuressaare-Sääre km 18,2-19,3 rekonstrueerimise eelprojekt (Metsvahi). Korralik "harju keskmine" töö. 4. - Mart Olman - Eesti teede külmumissügavuste kaart (Aavik). Praktiline rakendus mis annab igal juhul adekvaatsema tulemuse kui täna normides ettekirjutatud 125 cm. Rannikualade käsitlus vajaks täpsustamist ja sellest saaks väga hea töövahendi. Paraku kipuvad teed jälle kallimaks minema, peaksid siiski paremini vastu pidama. 5. - Kimmo Liivak - Soovitused maanteepiirete kavandamise juhendi koostamiseks tuginedes põhjamaade kogemustele (Metsvahi). Ettepanek nõlvust mitte 1:1,5 teh...

http://www.iltalehti.fi/autot/2014062418435274_au.shtml Asfaldi-bakterisegu, kui bakter saab vett, hakkab kaltsiumkarbonaati tootma. Die Welt olla sellest kirjutanud. Ning hollandlased katsetavad veidi erinevat segu, mis eeldab et kord nelja aasta peale tuleb segu kuumutada 70kraadini mis aktiveerib uuesti bakterid. Kuidas see kraam meie kliimas kestab ja mis maksab on veel teadmata.

Eile oli linnas üks koolituspäev, paluti etteastet linnatänavate tüüpkatendite teemal. Asi veel toores, kuid miskit sai esitatud. Mõneks ajaks on üleval ka PPT