Maanteehundi arvamised

Seoses ehitusseadustiku vastuvõtmisega on muuhulgas ka teede projekteerimisnormid kuulutatud alates 01.07.2015 kehtetuks. Tänaseni aga ei ole Riigi Teatajas väljas seda redaktsiooni, mis kehtib alates 01.07. Mida sellest järeldada saab? Täiendus (24.07.2015): Teedealased normdokumendid, mis OLID koostatud ja kinnitatud Teeseaduse alusel (volitusnorm TSM ehk MKM jaoks), tühistati alates 01.07.2015 seoses Ehitusseaduse kehtimahakkamisega. Võtame ette Maanteeameti kodulehe ja uurime seal toodud viiteid õigusaktidele: ·         Teeseadus - kehtetu ·         Liikluskorralduse nõuded teetöödel - kehtetu ·         Tee seisundinõuded - kehtetu ·         Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele - kehtetu ·         Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid - kehtetu · ...

Eile ja täna kaitsesid oma magistritöid järjekordsed noored insenerid. Võtaks lühidalt kokku nii teemad kui hinded ja mõningased muljed: Mirjo Koit - Permisküla teraskaarsild - 3 Kristjan Kängsepp - teedeehitus kvaliteedinõuetelt tee toimivusnõuetele - 4 Rauno Troost / Kaspar Vitsur - puidust ja betoonist komposiitkonstruktsiooni nihketüüblite täiustamine (eksperimentaalne uuring) - 5 Marti Rosenberg - Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimise ehituskorraldus - 5 Heljus Saks - eriveoste lubade praktika - 5 Edgar Berman - Järve ühistransporditerminal - 5 Robert Oppar - sillamudeli arendus terassildade võistluseks DECO 2015 - 5 Tõnis Liigmann - Nõukogudeaegsete raudbetoontalasildade laiendamine ja kandevõime - 5 Jaanus Kivimäe - tasasuse muutus Eesti riigimaanteedel 2004-2014 - 3 Mihkel Sinisalu / Lauri Perv - Vaida jalakäijate sild - 4 Madis Albert - Majaka tänava liiklusohutuse inspekteerimine - 4 Siim Remmelgas - tolm kruusateedel - 4 Karmen Kütt - maaradari kasutus - 5 J...

Tänud Äripäeva fotograaf Eiko Kink, momendi tabamise eest. Kajastab mu viimase paari aasta tegemisi üsna hästi - Maanteeameti tellimusel betoonteede uuring, mis leitav MNT kodukal ja Teedeklastri tellimusel madala survetugevusega hüdraulilise sideainega ehitusmaterjalide kasutusvõimalustest taristuehituses.

Nagu näha on MKM otsustanud lubada 52-tonnised teedele. Maanteeametil on suhteliselt hea pilt ees põhi- ja tugimaanteedest, nende kandevõimest. Teeregistris ka kenasti kirjas mõõtmistulemused. Ja  sarnase liikluskoormusega Soome teedel on need numbrid kõva kolmandiku suuremad kui Eestis. Kõrvalmaanteedega asjad nii hästi pole - mõõdetud on kandevõimet väga väikesel osal kõrvalmaanteedest. Mis aga tähendab, et Maanteeametil ei ole alust raskemate veokite sinna lubamiseks. Ehk siis, on tegemist riskialaga. Ja kui jutuks tuleb KOV teedevõrk või erateed, siis nendel praktiliselt mõõtmisi tehtud ei ole. Nii et otsustaja (kas lubada või ei) mängib vene ruletti. Mingil määral mõistan, kui tegemist on tõesti sügavamalt külmunud maapinnaga. Kui aga stabiilset miinust ei tule, ei teki võimalust ka 52 tonnini minekuks. Tõsi on, et kui sõidukitel kõik peale juhtrataste, paarisratastega varustatud teljed, on koormus teele leebem. Isegi vist leebem kui super-single rehvidega 44-tonnisel. Kuid a...

Täna küpsetati TTÜ teedeinstituudis magistreid - diplomitöö kaitses kokku 13 tudengit. Üldpilt oli seekord üsna hea: - Mihkel Mägi – Kose-Võõbu Kõrve riste kergliiklussild – 5 - Viljar Käämer – Harju raskete liiklusõnnetuste uurimiskomisjoni töötulemuste analüüs – 5 - Kristjan Johanson – temperatuuri mõju polümeerbituumeni katsetulemustele – 4 - Laura Krais – Kose-Võõbu Pirita jõe silla plaat- ja komposiitkonstruktsiooni võrdlus - 5 - Tauri Saupõld – Roobas ja selle arengu dünaamika teeregistri andmetel – 4 - Vadim Tsõro – Narva logistika- ja tööstuspargi sõiduteede eskiislahendus – 4 - Kristjan Lill – bituumeni PG klassifitseerimise süsteemi võrdlus euronormiga – 5 - Andero Oksaar – Kose-Võõbu Lintsi sild - 3 - Mark Meikas – Põlevkivituha kasutusvõimalus OSAMAT näitel - 4 - Andrei Hrustaljov – Jälgimäe LI ja Juuliku LOA – 5 - Jaan Kostjukov – Vaida jalakäijate viadukti rekonstrueerimine – 4 - Tõnis Saarts – Punamäe kergliikluse silla alternatiivlahendus - 5 -...

Loen Äripäeva , ajakirjanik Piret Reiljan on tubli töö teinud. Kuid huvi pakuvad hoopis ootamatud seosed. Pankrotimeistrid Toomas Tromp ja tema äripartner Riho Kalve - kes alltöövõtjatele regulaarselt maksmata on jätnud kuid JOKK-skeemitamisega seni veel ka riigihangetel edukalt osalevad ja järgmisi lihtsameelseid koorivad. Nende firma Riito Ehitus AS nõukogu liikmeks sai kriminaalkorras karistatud eksminister Villu Reiljan. Ehk siis, mittepuhta raha seos kõrgklassi (eks)poliitikuga. Kuid see pole pomm. Vaid hoopis asjaolu, et Riito Ehituse nõukogu esimeheks ja Luksemburgis asuva haldusfirma BCG juhiks on sotsiaaldemokraadist endine maksuterminaator Ardo Ojasalu, kes juhib ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni. Seega, ei ole enam tegemist ekspoliitikutega vaid juba otseselt tegevpoliitikuga. Kas Riito on juba puhas? Ehk et Facio kohta võib öelda, ära küsi kust esimene miljon tuli. Järgmine miljon võib juba legaalne olla. Tippklassi maksuspetsialistide abiga. Seni arvasin Ardo...

Pilt on Mustamäe-Marja ristmikult. Ei ole küll väga hästi eristatavad need stoppjooned, kuid ilmselt on nad AINULT vahetult enne ristmikku ülekäiguradade ees. Analoogilisi kohti on nii Tallinnas kui ka mujal üksjagu. Oletame, et fooritsüklitega ei ole liiklust korraldatud viisil, mis jalakäijatele täiesti puhta tsükli jätaks. Küsimus, millistele jalakäijatele ja millal teed tuleb anda. Ning kas ülekäiguraja ees ka seisma peab jääma. Vastus: seisma tuleb jääda foori punase tulega ENNE ristmikule minekut sest siis on ülekäiguraja ees stoppjoon. Kui sooritad pööret (näiteks, Marjast Mustamäe teele), siis tuleb ristmikule sõita ja siis teed anda Mustamäe teed ületavatele jalakäijatele ning kui kedagi ülekäigul pole, võib ristmikult väljuda. Sama süsteem ka Mustamäe teelt Marjasse keerates - tuleb teed anda neile, kes piki Mustamäe teed Marjat ületavad. Ka siin fooripildilt on näha, et stoppjoont Mustamäe teel, ristmikult väljuva suuna ülekäiguraja ees pole. Järelikult võib seda ka ...