Liiklusõnnetused, erinevad statistilised allikad ja andmete võrdlus.
Huvi pärast sai võrreldud MNT andmeid LKF omadega ja avastasin kümnekordse vahe. Spetsialistid on seda erisust ka kinnitanud. Millest asi tingitud on? Kus kivi all kala peidus on?
1. MNT on andmed koguni geoinfosüsteemi viinud, Maa-ameti saidil Maanteeameti rakenduses koguni nähtavad. Kuid - paraku vaid see osa, mille suhtes on andmed suhteliselt usaldusväärsed. Seega ainult need õnnetused, millistega politsei tegelend on ja ka sealt vaid need, kus inimesed viga või koguni hukka saand . Ehk siis, MNT arvates on liiklusõnnetus vaid selline konflikt, mille tulemusena on inimesed viga saanud. Teadaolevalt on MNT ka LKF-ga suhelnud ja püüdnud katvat süsteemi luua, kuid lähteandmete kvaliteedi tõttu sellest loobunud.
2. LKF andmed on seni vaid alfanumeerilises andmebaasis ja sealgi vajavad tegelikuks mõistmiseks olulist filtreerimist. Nimelt ei ole õnnetuse asukoht pahatihti kuigi täpselt fikseeritud, ning selleski puudub näiteks teede nimetuse osas süsteem. Rääkimata sellest, et pole fikseeritud ka haldusüksust, millise territooriumil õnnetus toimus. Ilmselt peaks olema täielik kattuvus MNT baasiga, st kõik MNT baasi õnnetused peaksid olema LKF baasis sees (kas on, vajab nüüd uuesti ülekontrollimist). Kuid olulisem on ehk tõik, et LKF baasis on vaid kohustusliku liikluskindlustuse kahjude järgi arvestatud õnnetused. Seega lihtsustatult siis puuduvad need, kus õnnetuses osales vaid üks auto ja inimesed viga ei saanud.
3. Nüüd siis sellest osast, mis LKF baasis puudu on. Osa sellest on siiski olemas kindlustusfirmade sisemistes süsteemides. Siis need juhtumid, kus kaskokindlustus midagi kompenseeris. Paraku ka selles probleem, nimelt on tegemist osalise kattuvusega kohustusliku kindlustuse ehk LKF baasiga. Suuremaid firmasid on siin turul vist miski 5-6. Osadel neist pidavat koguni info vägagi viisakalt süstematiseeritud ja kontrollitud olema, mõnedel mitte. Kas ja kuidas nendele andmetele ligi saab ja mis sealt õnnestub selgeks saada, veel aimu pole. See ports sisaldab siis kokkupõrkeid loomadega, kus inimesed viga ei saa, samuti ka üksiku auto teelt väljasõite mis võivad olla tulenevad nii juhi eksimusest, libedast teest või ka teise liikleja tegevusest, kuid kus seda 'teist' ei suudeta identifitseerida ja seetõttu teema ei lange kohustusliku liikluskindlustuse kompenseeritavate hulka. Sellise õnnetuse kahjude suurusklass võib küündida ka miljonitesse (suhteliselt kallimate autode või kaubavedude puhul).
4. Nüüd siis see osa, mis tegelikult mängust puudub. Väiksemad teelt väljasõidud, kus kahju piirdub kasko omavastutuse osaga (ca 3000) ehk ei ületa seda väga olulisel määral. Ka need juhtumid, kus juht leiab otstarbekama mitte kindlustusega suhelda (purjus, juhtimisõiguseta, tehniliselt mittekorras masin - mida veel?). Ja kindlasti ka need juhtumid, kus kohapeal kokku lepitakse, kontaktid vahetatakse ja lepped sõlmitakse või koguni kahjud kohe kompenseeritakse, ilma kindlustuse vahendustegevuseta (säästes paberimäärimist ja aega).
Ja kokku võttes, üks osa leidub MNT baasis, 10 korda suurem osa LKF baasis. Kuid kui suur on pelgalt kasko-õnnetuste osa, mis kindlustusfirmast välja ei jõua? Kui suur on nende õnnetuste osa, mis kuskil registreeritud ei saagi? Pakuks et teist samapalju?
Kuidas edasi?
Üks lihtne ettepanek:
- Maa-ameti saidil on Maanteeameti rakendus. Seda võiks hakata laiemalt kasutama ja sinna saaks juurde ehitada nii liiklusõnnetuste registreerimise süsteemi kui ka laiema tagasisidesüsteemi liiklusohtlikest teedest (sh lagunenud teed, ohtlikud augud ja kadund kaevukaaned, libedad lõigud jne), kehvast liikluskorraldusest (puuduvad märgid või jooned, ebaloogilised lahendused). Maa-amet on huvitatud oma rakenduste laiemast kasutusest.
- Üks võimalus oleks, liita Maa-ameti süsteemi graafiline osa olemasolevasse õnnetuste registreerimise süsteemi registri- ja koordinaatinfo tasemel, LÕ fikseerimisel külastatakse rakendust, fikseeritakse asukoht ja lahkutakse tagasi olemasolevasse süsteemi, võttes kaasa tee registrinumbrid (E263), LÕ asukoha kaugusmärgise (km 126,1) ja geokoordinaadid (idapikkust, põhjalaiust). Seda õnnestuks vist teha ka Google rakendust kasutates.
- Oluliselt parem tunduks aga see, kui Maa-ameti (Maanteeameti) rakendustesse sellised moodulid juurde lisada, mis erinevatel instantsidel (politsei, kindlustus, teehaldajad, kohalikud omavalitsused) võimaldaks nii infot sisestada kui teatud osas ka analüüsida. Teatud osa all pean silmas isikuandmete kaitse vajadustest tingitud piiranguid, mis tähendaks et isikuinfo (ja ka LÕ osalenud masina registrinumbrid jne) võiksid olla nähtavad nii antud juhtumi andmesisestajale kui vaid neile, kellele ametikohustuste tõttu asi peab avatud olema.
- Sama rakendus võimaldaks muidugi oluliselt enamat. Kuna huvi on tegelikult liiklusohtlike kohtade väljaselgitamine et olukorda parandada, siis võiks olla ka võimalus liiklejail endil (nii õnnetuses osalenutel kui ka teistel) lisada infot nii juba toimunu kohta (kasvõi ilma osalenud masinate ja osalejate andmeid avamata) kui ka riskiohtlike kohtade ja situatsioonide kohta.
Sellest kõigest võiks abi olla nii uute teede planeerimisel ja projekteerimisel kui olemasolevate teede liikluskorralduse parandamisel.
Võiks vaadata ka: Wips - liiklusohutusest või selle puudumisest
Wips - Kõige suuremad valed
ja eriti graafik, mis ka viimases lingis sees on Maanteeameti ja LKF baasi võrdlus
1. MNT on andmed koguni geoinfosüsteemi viinud, Maa-ameti saidil Maanteeameti rakenduses koguni nähtavad. Kuid - paraku vaid see osa, mille suhtes on andmed suhteliselt usaldusväärsed. Seega ainult need õnnetused, millistega politsei tegelend on ja ka sealt vaid need, kus inimesed viga või koguni hukka saand . Ehk siis, MNT arvates on liiklusõnnetus vaid selline konflikt, mille tulemusena on inimesed viga saanud. Teadaolevalt on MNT ka LKF-ga suhelnud ja püüdnud katvat süsteemi luua, kuid lähteandmete kvaliteedi tõttu sellest loobunud.
2. LKF andmed on seni vaid alfanumeerilises andmebaasis ja sealgi vajavad tegelikuks mõistmiseks olulist filtreerimist. Nimelt ei ole õnnetuse asukoht pahatihti kuigi täpselt fikseeritud, ning selleski puudub näiteks teede nimetuse osas süsteem. Rääkimata sellest, et pole fikseeritud ka haldusüksust, millise territooriumil õnnetus toimus. Ilmselt peaks olema täielik kattuvus MNT baasiga, st kõik MNT baasi õnnetused peaksid olema LKF baasis sees (kas on, vajab nüüd uuesti ülekontrollimist). Kuid olulisem on ehk tõik, et LKF baasis on vaid kohustusliku liikluskindlustuse kahjude järgi arvestatud õnnetused. Seega lihtsustatult siis puuduvad need, kus õnnetuses osales vaid üks auto ja inimesed viga ei saanud.
3. Nüüd siis sellest osast, mis LKF baasis puudu on. Osa sellest on siiski olemas kindlustusfirmade sisemistes süsteemides. Siis need juhtumid, kus kaskokindlustus midagi kompenseeris. Paraku ka selles probleem, nimelt on tegemist osalise kattuvusega kohustusliku kindlustuse ehk LKF baasiga. Suuremaid firmasid on siin turul vist miski 5-6. Osadel neist pidavat koguni info vägagi viisakalt süstematiseeritud ja kontrollitud olema, mõnedel mitte. Kas ja kuidas nendele andmetele ligi saab ja mis sealt õnnestub selgeks saada, veel aimu pole. See ports sisaldab siis kokkupõrkeid loomadega, kus inimesed viga ei saa, samuti ka üksiku auto teelt väljasõite mis võivad olla tulenevad nii juhi eksimusest, libedast teest või ka teise liikleja tegevusest, kuid kus seda 'teist' ei suudeta identifitseerida ja seetõttu teema ei lange kohustusliku liikluskindlustuse kompenseeritavate hulka. Sellise õnnetuse kahjude suurusklass võib küündida ka miljonitesse (suhteliselt kallimate autode või kaubavedude puhul).
4. Nüüd siis see osa, mis tegelikult mängust puudub. Väiksemad teelt väljasõidud, kus kahju piirdub kasko omavastutuse osaga (ca 3000) ehk ei ületa seda väga olulisel määral. Ka need juhtumid, kus juht leiab otstarbekama mitte kindlustusega suhelda (purjus, juhtimisõiguseta, tehniliselt mittekorras masin - mida veel?). Ja kindlasti ka need juhtumid, kus kohapeal kokku lepitakse, kontaktid vahetatakse ja lepped sõlmitakse või koguni kahjud kohe kompenseeritakse, ilma kindlustuse vahendustegevuseta (säästes paberimäärimist ja aega).
Ja kokku võttes, üks osa leidub MNT baasis, 10 korda suurem osa LKF baasis. Kuid kui suur on pelgalt kasko-õnnetuste osa, mis kindlustusfirmast välja ei jõua? Kui suur on nende õnnetuste osa, mis kuskil registreeritud ei saagi? Pakuks et teist samapalju?
Kuidas edasi?
Üks lihtne ettepanek:
- Maa-ameti saidil on Maanteeameti rakendus. Seda võiks hakata laiemalt kasutama ja sinna saaks juurde ehitada nii liiklusõnnetuste registreerimise süsteemi kui ka laiema tagasisidesüsteemi liiklusohtlikest teedest (sh lagunenud teed, ohtlikud augud ja kadund kaevukaaned, libedad lõigud jne), kehvast liikluskorraldusest (puuduvad märgid või jooned, ebaloogilised lahendused). Maa-amet on huvitatud oma rakenduste laiemast kasutusest.
- Üks võimalus oleks, liita Maa-ameti süsteemi graafiline osa olemasolevasse õnnetuste registreerimise süsteemi registri- ja koordinaatinfo tasemel, LÕ fikseerimisel külastatakse rakendust, fikseeritakse asukoht ja lahkutakse tagasi olemasolevasse süsteemi, võttes kaasa tee registrinumbrid (E263), LÕ asukoha kaugusmärgise (km 126,1) ja geokoordinaadid (idapikkust, põhjalaiust). Seda õnnestuks vist teha ka Google rakendust kasutates.
- Oluliselt parem tunduks aga see, kui Maa-ameti (Maanteeameti) rakendustesse sellised moodulid juurde lisada, mis erinevatel instantsidel (politsei, kindlustus, teehaldajad, kohalikud omavalitsused) võimaldaks nii infot sisestada kui teatud osas ka analüüsida. Teatud osa all pean silmas isikuandmete kaitse vajadustest tingitud piiranguid, mis tähendaks et isikuinfo (ja ka LÕ osalenud masina registrinumbrid jne) võiksid olla nähtavad nii antud juhtumi andmesisestajale kui vaid neile, kellele ametikohustuste tõttu asi peab avatud olema.
- Sama rakendus võimaldaks muidugi oluliselt enamat. Kuna huvi on tegelikult liiklusohtlike kohtade väljaselgitamine et olukorda parandada, siis võiks olla ka võimalus liiklejail endil (nii õnnetuses osalenutel kui ka teistel) lisada infot nii juba toimunu kohta (kasvõi ilma osalenud masinate ja osalejate andmeid avamata) kui ka riskiohtlike kohtade ja situatsioonide kohta.
Sellest kõigest võiks abi olla nii uute teede planeerimisel ja projekteerimisel kui olemasolevate teede liikluskorralduse parandamisel.
Võiks vaadata ka: Wips - liiklusohutusest või selle puudumisest
Wips - Kõige suuremad valed
ja eriti graafik, mis ka viimases lingis sees on Maanteeameti ja LKF baasi võrdlus
Kommentaarid
http://www.epl.ee/?uudised=427904
Mnjah - Erikule sai tglt ka see jutt ette lauldud. Piisavalt ammu. Tglt hea et asi liikuma on läind - ja loodame parimat.
1. õnnetusi (vigastusi, ohvreid jne) 1 teekilomeetri kohta,
2. sama miljoni autokilomeetri kohta.
Siin tekib küsimus, milline suhtarv näitab tee ohtlikkust? Näiteks Tallinnast väljmasõitudel(ka mujal kõrge liiiklusintensiivsuse korral) on 1. suhtarv suur, kuid 2. suhtarv väike. Igaljuhul järelevalve paigutamisel, teede ohtlikkuse kvalifitseerimisel lähtutakse esimesest. Seega tekib täiesti põhjendatud küsimus, et milleks teine variant? Samas T. Metsavahi Maanteeametile tehtud töödes on korduvalt rõhutanud, et 2. on tunduvalt objektiivsem.
Pisemad probleemid on muude suhtarvudega, näiteks juhtumite arv registris olevate sõidukite arvu kohta, elanike arvu kohta jne, kuid esmalt tooduga tundub olema tõelgendamisruum kõige laiem ja seega ka segasem.
Ühelt poolt, õnnetused teekilomeetri kohta näitavad seda kui palju oleks võimalik võita juhul kui antud lõik paremas seisus oleks - konkreetselt tee-ehitaja tasuvusarvutuse subjekt. Ka niiöelda võetud kohustused et aastas ei tohiks hukkuda rohkem kui x liiklejat. Selle näitaja jaoks ei ole tarvis liiklusloendust, kilomeetreid lugeda on lihtne. Ja laipu. Võimalik tulemusi saada ka liikluskorraldusvahenditega.
Teiselt poolt, õnnetust miljoni kilomeetri kohta - näitab paremini tegelikku ohtlikkust kuid et number oleks adekvaatne, on vaja teada ka kui palju autosid antud lõiku läbis. Liiklusjärelvalve poolelt on muidugi see viimane olulisem - miljoneid tuleb muidugi peateedel rohkem. Järelvalvel pole mõtet istuda külavaheteel, kus - utreerides - üks auto tuhandest teelt välja sõidab, kuid päevas liigub seal vaid sada autot. Järelvalve passib ikka seal kus liiklus suurem on.
Küsimus ka selles, milleks näitajaid kasutatakse. Absoluutarvud on lihtsad, kuid mu meelest tõusutingimustes kus läbisõidud ja autopark kasvavad, on liiklusõnnetuste arvu tõus paratamatu. Miljoni kilomeetri kohta lugedes aga võib ka edu näidata. Tglt on see päris hea küsimus, tasub võrrelda eurostatis teiste maadega mõlemal viisil.