Äripäev arutab automaksust.
Eestis iga neljas auto on üle 2 liitrise mootoriga, enamikus vanades Euroopa riikide vaid iga kümnes.
Meelis Laub: saastemaksu kehtestamise aluseks võiks võtta auto võimsuse, mootorimahu, kaalu, sõiduki maksumuse, CO2 eritamise või kütusetarbimise. Maksustada kõik sõidukid diferentseerides maksumäära.
Strandberg: automaks proportsionaalseks saastamisega.

Nädalavahetusel ehk mõmiseks sel teemal edasi.

Inglise automaksu uurides jäi silma alljärgnev:
Keskealised sõiduautod (reg enne 2001 märtsi) - mootor alla 1,55L - aastamaks 115naela; suurem mootor - 180naela
Uued autod (reg peale 2001 märtsi) M1 klassis - CO saaste järgi - bens,diisel / alternatiivküte (gaas, etanool etc) - alla 100 g CO/100 km - maksuvaba; 101-120 - 35L/15L; 121-150 - 115L/95L; 151-165 - 140L/120L; 166-185 - 165L/145L; 186+ - 205L/190L; 225+ (reg peale 23.03.2006) - 300L/285L
kergkaubikud alla 3.5T - 175L; Euro4 normijärgsed - 115L
invaliidisõidukid, põllumajandustransport ja vanasõidukid (kuni 1973) maksust vabastatud

bussid - 10-17 hinge - 165L; 18-36 - 220L; 37-61 - 330L; 62+ - 500L; kõik väikse saastaga - 165L

Veoautode maksustamine on sõltuvuses telgede arvust ja kogumassist. 160L(-25t) kuni 1850L (38-44T)

Ehk siis - ma ei ole automaksu vastu, kuid - see peaks olema ühetaoline maks, sõltumata sellest kus auto on registreeritud. Nõus et teatud erikasutustes võivad olla maksusoodustused - näiteks invaliididel, paljulapselistel peredel jne. Kuid kõigil neil juhtudel piiratakse soodustuse kehtivus konkreetsetele autojuhtidele - st neid autosid võivad kasutada vaid need isikud, kes on auto passi kantud ilma edasivolitamise õiguseta.

Kindlasti tuleks rakendada saastemaksustamise põhimõtteid, enamgi veel - aluseks võiks olla mitte auto tootja poolt deklareeritud saastemäär vaid tehnoülevaatusel mõõdetud tulemus.

Inglismaa maksunormi piirid on küll üsna ranged - pole mulle veel ette jäänud ühtki alla 100g CO normiga masinat.
Teisalt võib ju käsitleda ka kütusekulu ja kütuseaktsiisi maksustamise alusena - ja üldse autosid mitte maksustada. Siiski tundub mulle, et automaks kui luksuskaupade maks võiks tegelikult olla. Sel juhul tuleks aga määratleda täpsemalt, kust algaks see luksuse tase ja kuhumaani on tegemist puhtakujuliselt tarbeesemega. On pakutud 2-liitrist piiri ja see tundub üsna loogiline. Ehk siis, maksustada luksusmaksuga ainult need sõidukid, milliste mootor on suurem kui 2 liitrit. Ja nende puhul võiks juba maksu aluseks olla mitte see mootori suurus vaid kas auto täismass või erivõimsus (kw/kg).

Kommentaarid

Toivo Ellakvere ütles …
siit leiad ka automaksu poolt JA vastuargumente

http://roheline.erakond.ee/images/3/3b/Maksu_ja_eelarvepoliitika_ODOM_argumendid.pdf
http://roheline.erakond.ee/images/1/12/Lisa3_EER_eelarve_ja_maksuprogramm.pdf
Ain Kendra ütles …
Viidatud argumentidest siis:

Pooltargumendid:
1. Lihtne koguda ja arvestada.
2. Autotranspordil ja sellega kaasneval infrastruktuuril (teed) on suur mõju keskkonnale,
need tekitavad olulise koormuse keskkonnale.
3. Võimalik kehtestada diferentseeritult (veoautodele alates teatud kaalukategooriatest),
mis ei lisa eraisikule olulist maksukoormust.
4. Võimalik 100% suunata teede ehituseks.
Vastuargumendid:
1. Tuleks lahti seletada, millest see maks koosneb: elukoht, ühistranspordi kasutamise
võimalus, automark, auto võimsus, kasutatav kütus jne. Milleks täpsemalt hakatakse
kogutavat maksu kasutama?
2. Autode kasutamist on võimalik mõjutada (sisuliselt vähendada) muutes kütuse
aktsiisimaksu. Soodustada alternatiivsete kütuste kasutamist.
3. Autotransport ei tekita Eestis summaarselt olulist keskkonnakoormust. Peamiseks
mõjutajaks on ikkagi põlevkivikaevandamine ning elektritootmine.

Kogumine ja arvestamine - ilmselt autoregistri asi.
Diferentseeritus - veoautod. Siin on tõenäoliselt see kõige suurem point asjal. Ma pakuks koguni sedasi, et täismassi piiriks võiks olla miskit sellist, et tavasõiduauto oleks allpool piiri ja juba raskemad linnadžiibid maksualused. Konkreetselt, Hummeri suhtes ma ei kahtlekski, kuid täpsema piiri tõmbamine on natuke poliitilise maiguga. Tegelikult oleks selleks vaja läbi vaadata autoregistri statistika.

Võimalus maksu suunata - selles ma kahtlen tõsiselt - riigikogujad on seda juba vähemalt korra tõestanud, et ühtki maksu ei tohtivat nii kehtestada, et sellest laekuva summa kasutamine liiguks mingi fondi või instantsi otsustada, väljapoole riigikogujate haardeala eelarve kehtestamisel/kinnitamisel.

Millest see maks koosneb... nojah, see on juba tõsisem pähkel. Kui arvestada tõesti nii, et kui ühistransporti etteantud raadiuses elukohast ei ole, siis peaks olema pigem mitte automaksu vabastus vaid tulumaksust mahaarvamine. Sest tulumaksu arvamine toimub elukohaga seostatult. Praegusel ajal on paljudel tegelikult mitu elukohta ja sellega avaksime järjekordse nihveldamise kanali.
Siit tuleks mängu jah, regionaalpoliitiline aspekt - kuid mul tundub et automaks ei ole see millega regionaalpoliitikat teha, pigem on selleks kinnisvara- või maamaks.
Millise maksu rahadest me doteerime ühistransporti? Sotsiaalmaks? Tulumaks? Siis nendesamade maksude juures tekiks see mängumaa.
Ain Kendra ütles …
Ja siis ka teises dokumendis:
e) Kehtestame üleriigilise, keskkonnamõju järgi diferentseeritud sõidukimaksu ning suuname sellest
laekuvad vahendid kohalike teede, kergliiklusteede ja ühistranspordi arendamisse (esmajoones
rööbastransport). Loome autode mittekasutamise puhuks võimaluse seda deklareerida ja saada
maksuvabastuse.


Keskkonnamõju on mõõdetav nii saastamise järgi (kui efektiivselt kasutab kütust) kui kaalu järgi (raskem auto tõenäoliselt lõhub teed rohkem)

f) Reformime senist kohalike maksude süsteemi ning loome võimaluse valdadele ja linnadele kehtestada uusi,
esmajoones keskkonnahoidu edendavaid kohalikke makse (nt ummikumaks, parkimiskoha maks vms.).


No kuidas ummikumaks ja parkimismaks keskkonnahoidu edendavad? Selle asemel et probleem lahendada kipume maksustama? Enne kui maksudega tõrjuma hakata, tuleb pakkuda asemele alternatiiv - näiteks Pargi ja Sõida laiendada nii, et tegu oleks tõsiseltvõetava alternatiiviga. Iga töölesõidusuuna peal linna piiril peaks siis olema korralik parkla ja seda parklat kesklinnaga ühendama piisavalt väikese intervalliga ühissõiduk jne. Paraku ei ole Tallinna linna puhul asi sugugi nii lihtne. Lahendada annaks vaid piiratud tsentri probleemid.
Anonüümne ütles …
Kindlasti tuleks rakendada saastemaksustamise põhimõtteid, enamgi veel - aluseks võiks olla mitte auto tootja poolt deklareeritud saastemäär vaid tehnoülevaatusel mõõdetud tulemus.

Summaarne heitgaasidepõhine saastemäär ei ole tehnoülevaatusel kindlaksmääratav asi, vaid puhtalt seotud ärapõletatud kütuse kogusega. Tehnoülevaatusel mõõdetu (juhul kui reaalne mõõtmine üldse aset leiab - uuematel autodel toimetatakse tihti ju teisiti) näitab ära heitgaaside koosseisu, mitte ootuspärase hulga, mis jällegi omakorda sõltub eelmainitud kütusekulust - ja ei millestki muust.

Ja nende puhul võiks juba maksu aluseks olla mitte see mootori suurus vaid kas auto täismass või erivõimsus (kw/kg).

Siin on tegemist puhtakujuliselt populistlik-idiootliku lähenemisega - mistahes otsast vaadates. Kui täpselt sama võimsusega, kuid teisest tunduvalt kergemat autot maksustada selsamal põhjusel rängemini, kuhu siis loogika jääb? Kergem auto koormab neidsamu teid vähem ja on tõenäoliselt ka sama võimsust omades ikkagi väiksema reaalse kütusekuluga ehk siis saastab sama läbisõidu juures vähem? Kuskilt võiks mõistus ikka ka appi tulla...
Anonüümne ütles …
Saastest veel - nimelt hakkas kuskil silma Soome kohta tehtud uurimus, mille kohaselt kogu tahkete osakeste saastest (asi, mida diislite puhul suureks pinnuks silmas peetakse) moodustab kodudes ja mujal küttekolletes põletatud puidu jms moodustatud osakeste kogumäär tunduvalt suurema protsendi, kui kogu autoliiklus kokku.
Raul wips Vibo ütles …
/--
3. Autotransport ei tekita Eestis summaarselt olulist keskkonnakoormust. Peamiseks
mõjutajaks on ikkagi põlevkivikaevandamine ning elektritootmine.
--/
See ei ole ju tõsiselt võeatv vastuargument. Saaste on saaste ja seda tuleb vähendada kõikjal. Nagu ütles president Meri: mannetud on need, kes võrdlevad ennast endast nõrgematega.
Kas siis autoomanikud on kuidagi sellest paremad, et nende korraldatud saastehulk on katlakütjate omast väiksem?
Ain Kendra ütles …
Punkt nüüd küll ei haaku hästi, kuid - väga suur kogus vett pumbatakse kaevandustest merre. Äsja aga leidus artiklike, mis teatas et merre pumbatav vesi on joogivee puhtusega kuna läbib paekivikihid, mis filtreerib keemia välja. Vastuolu, sest varem teadsin et see vesi eriti fenooliderikas on - keemia, mis otseselt põlevkiviga seostub. Kui aga see vesi mis igal juhul vaja välja pumbata on, sobib ka kuskile edasi kasutamiseks - miks siis mitte? Pudelissegi panna?

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa