Helsingi üldplaneering

Helsingi üldplaneeringus kavandatakse radikaalset muutust.
Üldplaneering koostatakse ca 10 aastase vahega, viimane oligi aastast 2012. Uue üldplaneeringu järgi kavandatakse linna suubuvad kiirteelaadsed tänavad (seespool Kehä I) kujundada peatänavateks, kiirus langetada 70-80 tasemelt 40-50 tasemele ning müravallide ja rampide asemele ehitada elumajad, mis mahutavad kuni 140,000 elanikku. Sõiduaeg kesklinna pikeneb mõne minuti.
Senine planeerimispraktika eeldas, et linnarahvastik ei kasva ning kasvavad linnalähedased omavalitsused. Üldplaneeringu järgi Helsingi linn soovib 14 lähivalla kasvust linna jätta umbes poole - 260,000 inimest aastani 2050.

Kommentaarid

genekas ütles …
Helsingisse sattunul tasuks tutvuda Mannerheimi teega - olgugi et see on sisuliselt autodele kitsam, annab see hea pildi sellest, mis saab, kui teistel sissesõiduteedel kiirus ka sama alla tuua. Kesklinna jõudmise aeg ei pikene mitte mõne minuti jagu, vaid tõenäoliselt vähemalt kahekordistub. Aeglasema kiirusega tee osakaal põhilistel sissesõiduteedel sisuliselt vähemalt kahekordistub - seega on kujutelm "mõnest minutist" ikka päris ebarealistlik. Lisame siia selle, et samamoodi aeglustub ka ühistransport.

Arvestades sellega, kui autovaenulik on Helsingi kesklinn juba praegu, on ilmselt enamusel selliste lennukate idede lugejatel hea meel avastada, et nemad ei ole seda kõike enam nägemas.
30. oktoober 2013, kell 01:35
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimivusp
Lisateave

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded Alusdokumendid: 1)       TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused 2)       Maanteede projekteerimis normid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011) 3)       Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 ) 4)       Linnatänavad , EVS 843:2003 5)       Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2 6)       Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1 7)       Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41 8)       Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27 9)       Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26 1)    Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust) Analüüsides eeltoodud dokumente, on tekkinud juriidiline kahtlus – kuigi projekteerimisnormid on 1999 aastast,  on Riigi Teatajas märge 'jõustunud 11.07.2011'. Kas see peaks tähendama vahepeal kehtestatud juhendite õigustühisust? Tõenäo
Lisateave

Kandevõime mõõtmine

Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.  Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatuses
Lisateave