Maanteehundi arvamised

Kõik on suhteline. Kui võtame aluseks kehtivad normatiivid, siis see hea mõiste veidike muutub. Postimehes on uudis mis väidab, et ligi 50 kilomeetrit Tallinna tänavaid vajab remonti. Üles on loetud 34 tänavat kogupikkusega 46.5 kilomeetrit. See väide on ilmselt poolik. Uuring tegeles magistraaltänavatega. Ehk siis, 50 km magistraaltänavaid oleks korrektsem. Kahtlen ka, kas uuringus mõõdeti kandevõimet ja auklikkust KÕIGIL magistraaltänavatel. Ning kahtlemata ei mõõdetud madalama klassi tänavaid. Seega remondivajadus on ilmselt suurem. Mu põhiküsimus on veidi teisest valdkonnast. Tsitaat Postimehest: Uuringu järgi on ka magistraalide kandevõime hea ja oma 50 protsendil teedest ja tänavatest ületab see selgelt nõutava väärtuse. «Võib öelda, et poole tänavate kandevõime on liiga hea, nõuetest on üle mindud,» lausus teede tehnokeskuse peaspetsialist Maret Jentson. «Samas on kandevõime näitajal kõige enam arenguruumi.» Alla nõutava ehk 220 MPa kandevõimega on 19 protsenti ja nõutava...

Tallinna transpordi arengukavast tahaks kirjutada. Dago Antov on Sirbis ilusti teema lahti võtnud. K-Projekti kodulehelt on leida alamleht , mis kirjeldab just seda lepingut. Fail ' töökava ' leidub ka ilusti. Võtame siis selle lahti - ja mida me näeme? Lõpparuanne peaks olema üle antud 9.augustil 2010.a. Kas keegi teab, kellele?

Miks käkk? Projekteerimisnormides on öeldud, et sadevee ärajuhtimise süsteemid tuleb projekteerida siis, kui on tegemist pikikaldega üle 3%, üle 4 meetrise muldega või nõgusa püstkõverikuga. Kõigil muudel juhtudel peab projekteerija põhjendama miks süsteeme vaja võiks olla. Reeglina soovitatakse riskijuhtumitel nõlvad kindlustada. Tavaliseks nõlvakindlustusmeetodiks on kasvumuld ja murukülv. Raskematel juhtudel mätastus. Samuti ka spetsiaalsed erosioonitõkkematid. Milles seejuures probleem on? Esimene mure selles, et murupõhised lahendused toimivad alles pärast muru juurdumist. Mis aga juhtub ehituse ajal või siis vahetult peale valmimist - ehk siis nelja kuu jooksul peale muru külvamist. Sellel ajal kogu kindlustuse süsteem tegelikult ei kaitse mitte midagi. Esimene tõsisem vihm viib nõlvad minema koos peenardega võttes hullemal juhul kaasa ka osa muldest. Praktilised tähelepanekud mitmelt ehitusobjektilt. Eriti uhtumisohtlikud on sellised kohad kus on tegemist ühepoolse kalde e...

Katendidetektiivi värske juhtum. Maanteel on huvitav defekt - 2+2 teelõik, esimese raja vasakpoolses rattajäljes võrkpragu, mis viitab tõenäolisele kandevõime kaole. Väga pikas lõigus. Mitte lihtsalt mõni meeter vaid ca 10 km. Meetrine riba välja freesitud, uus asfalt peale pandud ja seegi omakorda ära pinnatud. Ikka jama. Nüüd siis remondi käigus asfalt pealt freesitud. Mis alt leida oli? Üldiselt normaalse väljanägemisega killustik, kuid rattajälje osas (veidi laiemalt siiski) väga tihe ja kõva killustikusegu. Õhku üldse vahel pole, killustikutükid saab siiski lahti urgitsedes või kangiga. Mis siis selgus? 1) asfalt kunagi paika pandud Titan laoturiga. 12 meetrit laiust korraga. Kuid siis selgus, et laotajal koosneb see laotusmehhanism kolmest osast. Keskmine mis masina küljes ja tiivad mis on üles tõstetavad. Ja laotur töötab nii, et vindiga aetakse punkrist segu ühtlaselt laotuse laiusele ja kui seade edasi liigub, tihendavad vibrolatid seadme järel asfalti. Selgub aga, et sel...

Kolmerajaline Tartu maantee. Olen harjunud oma tekste liigendama ja teemasid grupeerima. See võib mõnele lugejale olla harjumatu, kuid samas aitab paremini mõista sisu, kirjatüki rosinat. - Millist tüüpi kokkupõrked on kõige ohtlikumad? Laupkokkupõrked vastassuunasõidukiga, sest sel juhul on füüsikaseaduste järgi kokkupõrkeenergia kõige suurem. Mis võte aitab vähendada laupkokkupõrkeid? Sõidusuundade eristamine, kas eraldusriba või barjääridega. Eraldusriba võtab palju ruumi, barjäär on lihtsam teha ja nagu Järvevana tee kogemus näitab, saab barjääri teha ka üsna kitsale alale. Kiiruse alandamine kokkupõrkeid reeglina ei vähenda, küll võib leevendada tagajärgi. - Väide, et 2+1 lahendus on ohutum, on tõepoolest õige. Kuid täna on Tartu maantee probleemiks peale ohutuse ka läbilaskevõime. Ja selles osas 2+1 lahenduse läbilaskevõime on täpselt seesama mis 1+1 ristlõikel. Sest selle määrab kitsaim lüli. - Rootsis on 2+1 ehk siis kolmerajalisi teid palju tehtud. Seda kiputakse ka näi...

Rahvaküsitlus. Maksab pool miljonit. Viidatakse kenasti Stratumi ja Teedeinstituudi töödele. Põhjendus - liikluskiiruse alandamine 10 km/h võrra suurendab tõenäoliselt liiklusohutust ning liiklusõnnetustes hukkunud jalakäijate arv väheneks viiendiku võrra. Kõigest kaks küsimust. Mõõdikud ja ala määratlus. 1) Mitu jalakäijat on hukkunud kesklinna alas? Siit juba teise küsimuse juurde, millise alaga tegemist on? Ka uuringutest endist tuleb välja, et päris kesklinna alas (Liivalaia ringiga piiratud) neid laipu ehk ei olegi old. Ehk et laibaloendur ei käivitu ja edu ei ole võimalik saavutada. 2) Millise ala kohta see küsitlus nüüd käib? Ehk siis - kuhu tuleb 40 km/h piirangu ala? Kõne linna abitelefonile (1345) ja - abivalmis töötaja ei tea. Suunab kuskile, vastatakse - kesklinna ala kohta. Küsin kas sealhulgas ka magistraaltänavad, Liivalaia ntx. Vastus - loomulikult. Natukese aja pärast tagasiside abitelefonilt. Oo ei, antud juhul mõeldakse ikka kogu Tallinna territooriumi (sh ka P...

Rail Baltica – Pavel Telicka aastaaruannetest (2005-2009). Telicka oli Tšehhi pealäbirääkija liitumisel ja hilisem eurokomisjoni liige. Tallinn-Varssavi ca 1200 km (1142) on TEN-T projekt nr 27. Poola lõiku on muudetud, algse Augustowi läbiva trassi asemel eelistatakse Varssavi-Bialystok-Elk-Suwalki-Leedu piiri liini (374 km). Augustowi trass (341 km) muutus vaieldavaks juba ViaBaltica maanteetrassi valikul Rospuda orus Podlaskie prefektuuris. Mõlemad trassid läbivad Biebrza orgu (Natura 2000) kuid loodetakse, et raudteevajadused ei laienda keskkonnamõju (ala läbib elektrifitseeritud raudteelõik, kus trassi l on kummalgi pool lagedaks raiutud vöönd). Poola ei jätka tegevusi enne KMH tulemuste selgumist. Suwalki-Bialystok lõik on planeeritud pärast 2013 ehituseks. Leedu soovib rajada 40 km eurotrassi (1485 mm) Poola piirist Marijampole linnani (lühendades trassi 25 km) ja edasi Kaunaseni (minnes üle vene rööpalaiusele 1520 mm). Praegu on Trakizkis (P) -Mockava (L) eurolaiuses, Mock...