Maanteehundi arvamised

Alustame põhilisest - 10 küsimust, 21 katsetajat ja keskmine tulemus 79,7%. Kahel tudengil tuleks teisele ringile tulla, kui aga keegi soovib tulemust parandada on seegi võimalik. Üks üliõpilane sai 100%, kusjuures teedeehitus ei ole ta põhiala. Ülesannetega on veidi raskem lugu, 21 katsetajast 6 sooritasid vajalikul tasemel, kuid kui soovitakse ka selles osas tulemust parandada, pole probleemi. Ehk siis, esimesel katsel kokkuvõtteks üks viis, neli nelja, kolm ja kaks ning vähemalt ülejäänud tulevad ilmselt uuele ringile. Küsimuste valik enam ei muutu (enne eksamit lisandus ports linnatänavaküsimusi). Ülesannete sisu võib muutuda kuid põhimõte jääb samaks. Esimesed kolm käsitlevad pinnaseid ja vett, viimased kaks geomeetriat ja on seotud normitekstist vajaliku kättesaamise ning tõlgendamisega. Detailsed vahetulemused on ... teadagi kus. Teine katse, soovijad said tulemust parandada. Kokku on küsimustele vastanud 25 üliõpilast, keskmine tulemus 83,7%. Ühel tudengil tuleb uuesti tull...

Ramboll korraldab 3. detsembril  TTÜ-s (Raja 15) ringristmike koolituspäeva . Jutustajaks on kaasaegsete turboringide isa - L.G.H. Fortuijn Hollandist ning koolitus on ingliskeelne. Tean et nii mõnigi teedeinsener siin keskkonnas lugemas käib. Fortuijn kaitses kevadel doktorikraadi just turboringide teemal ja tema tehtud ringristmike läbilaskvusarvutuse rakendust kasutatakse ka siinmail. Olulisematest teemadest leiavad kajastust - miks just turboring; kuhu ring sobib; kuidas turboringi projekteerida; kuidas ühildada ringi ja kergliiklust; eriveoste läbipääs - ja paljud muud küsimused. Analüüsitakse ka Eestis viimastel aastatel tehtud lahendusi et leida, mis on hästi ja mis mitte nii hästi tehtud. Üritus läks korda ning lisatud fotol on koolitaja koos asjaosalistega. Et asi segaseks ei jääks, siis Tiit Metsvahi on koostanud meil senini kasutatavad ristmike arvutusvahendid ning kirjutaja õpetab nii neid kui hollandi omi.

Soomlased tunnistavad  (iltalehti), et EL regulatsiooniga on puusse pandud. Detailsem käsitlus (Helsinkin Sanomat). Kaasaegsed autod lülivad tuled peale hämaras ja automaatselt. 2011 jõustunud eurodirektiivi järgi peaks piisama märgutuledest (mis tarbivad vähem energiat), paraku on vastavad osadel autodel olemas ainult ees. Lisaks on hämara-andur ka väljalülitav sest juhtub ka seda, et päikese käest metsa vahele sõites lülitakse automaatselt täistuled peale. Teine mure on LED-valgustitega, mis ei lähe põledes soojaks ja tulemusena võivad laternad täis tuisata (hõõglambid soojenevad piisavalt et lund sulatada). Seaduse järgi peaksid põhituled põlema pimedas, hämaras ja vihmaga. Ka see ei ole tegelikult piisav. Lisaks on olemas ka intelligentsed valgustus-süsteemid AFS (adaptive frontlight system), mille korral valgusvoog sõltub liikluskiirusest - paras peavalu ka ülevaatusel .

Helsingi üldplaneeringus kavandatakse radikaalset muutust. Üldplaneering koostatakse ca 10 aastase vahega, viimane oligi aastast 2012. Uue üldplaneeringu järgi kavandatakse linna suubuvad kiirteelaadsed tänavad (seespool Kehä I) kujundada peatänavateks, kiirus langetada 70-80 tasemelt 40-50 tasemele ning müravallide ja rampide asemele ehitada elumajad, mis mahutavad kuni 140,000 elanikku. Sõiduaeg kesklinna pikeneb mõne minuti. Senine planeerimispraktika eeldas, et linnarahvastik ei kasva ning kasvavad linnalähedased omavalitsused. Üldplaneeringu järgi Helsingi linn soovib 14 lähivalla kasvust linna jätta umbes poole - 260,000 inimest aastani 2050.

FB-s leidis Jube Juss ühe huvipakkuva artikli. Püüan sealt olulisemat natuke maakeelsena refereerida. Matthias Sweet, McMasteri ülikooli (Ontario, Kanada) teadur, kirjutas ajakirjas Urban Studies artikli . Artikli kokkuvõtte on alljärgnev: Liiklusummikute likvideerimine on kaua olnud transpordipoliitika eesmärgiks, kuid pole selge, millisel määral linnaelu universaalne kaasnähtus mõjutab majandust. USA pealinnastu 88 statistilise piirkonna andmete baasil uuriti liiklusummikute mõju majanduskasvule (1993-2008) ja töötaja tootlikkuse kasvule (2001-2007). Analüüsis jõuti järeldusele, et ummik hakkab kahandama töökohtade arvu kasvu siis, kui ajakadu autoga töölesõidul ummiku tõttu ületab 4,5 minutit ja regiooni peateede keskmine liiklussagedus sõiduraja kohta (freeway lane) ületab 11,000 autot päevas. Kui suurem liiklussagedus aeglustab tootlikkuse kasvu, puudub siiski tõestus, et ummikust tulenev otsene ajakadu tootlikkust mõjutaks. Tulemuste järgi soovitatakse, et otsese poliitikafoo...

Soomes on kasutatud asfaldi täitematerjalina metallitööstuse jääke - reklaamitakse laiemalt, omadused vähemalt katsete järgi head. Kuid - üllatav tagasiside Oulu-Tornio piirkonnast - nimelt, see materjal sisaldab peenikest metallipuru mis sööb automootori rihmad ja rihmarattad.

Normidega seonduvalt on täna piisavalt probleeme. Ei hakka hetkel kõike lahti kirjutama, vaid kooskõlastusringil on (väga pikk) rida parandusi kehtivasse normdokumenti, paraku esitatud kujul 'muuta paragrahvi x.y ja sõnastada lõik (z) alljärgnevalt'. Võtsin ette ja püüdsin need parandused integreerida kehtivasse dokumenti ning tulemus on leitav järgmisest lingist  /uuendatud 16.11.2013/: Kui keegi juhtub seda lugema, siis võiks anda ka tagasisidet. Isiklik arvamine on selline, et toodud dokumendis on veel palju liigset, mida ei peaks üldse normis sätestama. On lõike, mida kellelgi tegelikkuses vaja ei ole olnud ning mis tõenäoliselt on mittevajalikud ka lähema 10 aasta jooksul. On lõike, mis peaksid paiknema AINULT ehitusjuhistes (kõik see, mis käsitleb materjalide detailseid nõudeid, mis ei ole otseselt seotud projekteerimisprotsessis arvutustega - nii igasugused sõelkõverad kui tihendustegurid). Ja samas valdkondi, mis normis täielikult reguleerimata ning mille jaoks on vaja...