Maanteehundi arvamised

https://www.facebook.com/roadbridgeconstr Nii silla- kui teedevaldkonna skeemid ja pildid üle maailma. Peaaegu et lõputu varasalv. Lisaks, hea materjal ülekäiguradade korraldamiseks, fooridega ja ilma.

Sõbrad ja kolleegid on avaldanud väga hea kirjatüki. http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/36285 Siit leiab nii tudeng kui praktik miskit, mis on ajaliselt suurema väärtusega kui mistahes kommentaarisabad.

Täna kaitsesid magistritööd 9 teedeinseneri: - Eero Keldo (Asfaltsegude temperatuurirtežiimi jälgimine paigaldus- ja tihendusprotsessis ning andmete analüüs) - 4 - Andrei Sbitnev (Haabersti ringi ohutuse kontroll ja projektlahenduste liiklusohutuse audit) - 4 - Aleksandr Afanasjev (Narva maantee Sillamäe raudteeriste tänavavõrguga sidumise eskiisprojekt) - 4 - Karli Kontson (SMA ja AC surf deformatsiooni- ja kulumiskindluse sõltuvus teistest omadustest) - 5 - Taivo Naarits (Purustatud betoonist täitematerjali tee-ehituses kasutamise alused) - 3 - Vahur Loo (ringteesild üle Emajõe, sammaste 6 ja 10 vahele jääva tekiehitise tehniline projekt) - 4 - Juri Kožanov (Tartu idaringtee I etapi ehituskorralduse projekt) - 5 - Joonas Tali (Hipodroomi ja Endla - Suur-Ameerika ristmike fooriprogrammid) - 3 - Kirill Zahartšenja (Soo tänava rek - ohutuse kontrollimine ja avamisjärgne auditeerimine) - 4 Isiklik seos oli siit pigem esimesega - termokaamera Flir kasutamine asfaldi paigalduspr...

Projekteerimisnormides on sätestatud vastavalt tee klassile projektkiirus ja nii plaani- kui püstkõverate minimaalsed väärtused. Kui ilmastikuolud on normaalsed, võib sellisel teel liikuda projektkiirusega. Paraku ei ole kõik teed vastavad normidele. Ja lihtsalt sel põhjusel, et algselt on olnud tegu madala klassi kruusateega, kus madal kiirus ja järsud kurvid. Aja jooksul on kruus asendatud tolmuvaba kattega (pindamine, mustkate) ning edasi kaetud asfaldiga. Kurvid aga on jäänud. Ning kui kõigil asulavälistel teedel võiks sõita 90-ga, siis sellistel teedel ei ole 90 võimalik ka heades ilmastikutingimustes.  Loen just uudist, et Kernu-Hageri 2. kilomeetril Opel puusse sõitnud. Maa-ameti kaardilt on võimalik leida ca 120-140 meetrise raadiusega kurvid. Normide järgi vastaks selline kiirusele ca 50 km/h hea ilmaga. Kui kedagi vastu ei tule (kasutades tee täislaiust) on kurvid läbitavad 90-ga, sõitjale võib see veel meeldiv olla, kaassõitjale tõenäoliselt enam mitte - külgkiirendus on...

Kirjatüki ajendiks on Liiva asumi protest RB 12A variandi suhtes. Teadaolevalt on Harju ja Rapla vallad (sh Kohila) avaldanud meelt 12A poolt ning Tallinna linnavalitsus sama variandi vastu. Võtaks nüüd natuke laiemalt ja vaataks nii plusse kui miinuseid. * Ilmselt on loobutud mõttest, et RB2 peaks jõudma Balti jaama. Perspektiivis peaks reisirongid jätkama Maardu suunal et jõuda Soome tunnelisse.  + Variant 12A on ainus, mille korral rongid sisenevad Ülemiste jaama läänesuunalt ning loogilise jätkuna on Maardu suund (Muuga), kuhu on perspektiivselt kavandatud Talsinki tunnelisuue. Kõigi idasuunalt sisenevate variantide korral on tegemist rongi sõidusuuna muutmisega Ülemiste jaamas. + 12A kiirendab linnale nii või teisiti vajalike lahenduste realiseerimist Viljandi maantee raudteeülesõidul  (Viljandi-Tervise läbimurre ehk Järve sõlm) ning raudtee-Järvevana ülesõidul (samuti eritasandiline, Järvevana sõlm, mis võimaldab ühendada Viljandi maantee pikenduse Järvevanani ja eda...

Alustame põhilisest - 10 küsimust, 21 katsetajat ja keskmine tulemus 79,7%. Kahel tudengil tuleks teisele ringile tulla, kui aga keegi soovib tulemust parandada on seegi võimalik. Üks üliõpilane sai 100%, kusjuures teedeehitus ei ole ta põhiala. Ülesannetega on veidi raskem lugu, 21 katsetajast 6 sooritasid vajalikul tasemel, kuid kui soovitakse ka selles osas tulemust parandada, pole probleemi. Ehk siis, esimesel katsel kokkuvõtteks üks viis, neli nelja, kolm ja kaks ning vähemalt ülejäänud tulevad ilmselt uuele ringile. Küsimuste valik enam ei muutu (enne eksamit lisandus ports linnatänavaküsimusi). Ülesannete sisu võib muutuda kuid põhimõte jääb samaks. Esimesed kolm käsitlevad pinnaseid ja vett, viimased kaks geomeetriat ja on seotud normitekstist vajaliku kättesaamise ning tõlgendamisega. Detailsed vahetulemused on ... teadagi kus. Teine katse, soovijad said tulemust parandada. Kokku on küsimustele vastanud 25 üliõpilast, keskmine tulemus 83,7%. Ühel tudengil tuleb uuesti tull...

Ramboll korraldab 3. detsembril  TTÜ-s (Raja 15) ringristmike koolituspäeva . Jutustajaks on kaasaegsete turboringide isa - L.G.H. Fortuijn Hollandist ning koolitus on ingliskeelne. Tean et nii mõnigi teedeinsener siin keskkonnas lugemas käib. Fortuijn kaitses kevadel doktorikraadi just turboringide teemal ja tema tehtud ringristmike läbilaskvusarvutuse rakendust kasutatakse ka siinmail. Olulisematest teemadest leiavad kajastust - miks just turboring; kuhu ring sobib; kuidas turboringi projekteerida; kuidas ühildada ringi ja kergliiklust; eriveoste läbipääs - ja paljud muud küsimused. Analüüsitakse ka Eestis viimastel aastatel tehtud lahendusi et leida, mis on hästi ja mis mitte nii hästi tehtud. Üritus läks korda ning lisatud fotol on koolitaja koos asjaosalistega. Et asi segaseks ei jääks, siis Tiit Metsvahi on koostanud meil senini kasutatavad ristmike arvutusvahendid ning kirjutaja õpetab nii neid kui hollandi omi.