Maanteehundi arvamised

Fotol on näha ala, kus sõidukid pargivad juurdepääsutee (paralleel Tammsaare teega Mustamäe tee ja Laki tänava vahelisel alal) ääres. Ilmselt ei ole piisav vahekaugus parkiva sõiduki ning vasakpöörderada eristava pidevjoone vahel. Seetõttu on liiklejal valida, kas riskida peeglitega (või ka enamaga kui parkivas sõidukis otsustatakse ust avada) või ületada pidevjoon. Mustika parklaga kohakuti oleval lõigul on tee äärde maalitud ka pidevjoon ning tavaliselt sinna ei pargita. Kõnnitee laius on piisav et võimaldada 50/50 parkimiskorraldust (lubada parkida pool autolaiust kõnniteele). Tihti on sama tee ääres näha ka raskeveokeid või nende haagiseid, eriti pargituna öiseks ajaks või ka nädalavahetuseks (ilmselt on autojuhid Mustamäe elanikud kel kodule lähemaid veoautodele sobilikke parklaid pole). Seetõttu tasuks kaaluda ka tee telgjoone nihutamist et parkimine oleks ohutum.

Parema käe reegli kasutamisest liikluskorralduses Nõmmel on usinalt asutud kasutama parema käe reeglit. Senine peatee-kõrvaltee süsteem on kohalike tänavate osas asendatud võrdsete teede ristumisega. Liiklusohutuse aspektist võiks see olla õigustatud, kui põhiteede võrgustik saab ala teenindamisega hakkama. Kui aga põhitänavaga paralleelselt kulgeval teel on põhitänava ülekoormuse tõttu ka transiitliiklust teenindav funktsioon, ei pruugi antud lahendus enam sobida. Suure tõenäosusega on see Nõmme tänavatest enimkoormatud Kadaka puiesteega nii. Pärnu maantee on kohati samuti ülekoormatud, kuid tänavavõrgustikus puuduvad paralleelsed tänavad, mis võiksid pakkuda alternatiivi. Kohalikud elanikud ja eriti Nõmme tee selts on väljendanud suurt vastuseisu Pääsküla möödasõidutee planeerimisele – ju neile siis meeldib Kadaka puiestee tänane olukord. Igati on tõendatud, et madalamal kiirusel toimuvad kokkupõrked on leebemate tagajärgedega. Inimvigastuste tõenäosus ja raskusaste kahanevad. L...

Kevadsemestri lõpus kaitsesid magistritööd järgmised teedeinsenerid. - Elian Laks - teetruupide projekteerimise ja ehitamise problemaatika (Metsvahi). Tööst tasub vormistada metoodiline juhend - käsitletud on peale meil levinud metoodika ka Uus-Meremaa, Soome ja Kanada meetodid. Tänased normid on raudbetoontruupide ajast ja ei arvesta plast- ega metalltruupide võimalustega. 5. - Madis Lepp - Kuressaare-Sääre km 18,2-19,3 rekonstrueerimise eelprojekt (Metsvahi). Korralik "harju keskmine" töö. 4. - Mart Olman - Eesti teede külmumissügavuste kaart (Aavik). Praktiline rakendus mis annab igal juhul adekvaatsema tulemuse kui täna normides ettekirjutatud 125 cm. Rannikualade käsitlus vajaks täpsustamist ja sellest saaks väga hea töövahendi. Paraku kipuvad teed jälle kallimaks minema, peaksid siiski paremini vastu pidama. 5. - Kimmo Liivak - Soovitused maanteepiirete kavandamise juhendi koostamiseks tuginedes põhjamaade kogemustele (Metsvahi). Ettepanek nõlvust mitte 1:1,5 teh...

http://www.iltalehti.fi/autot/2014062418435274_au.shtml Asfaldi-bakterisegu, kui bakter saab vett, hakkab kaltsiumkarbonaati tootma. Die Welt olla sellest kirjutanud. Ning hollandlased katsetavad veidi erinevat segu, mis eeldab et kord nelja aasta peale tuleb segu kuumutada 70kraadini mis aktiveerib uuesti bakterid. Kuidas see kraam meie kliimas kestab ja mis maksab on veel teadmata.

Eile oli linnas üks koolituspäev, paluti etteastet linnatänavate tüüpkatendite teemal. Asi veel toores, kuid miskit sai esitatud. Mõneks ajaks on üleval ka PPT

Lamavad politseinikud on kujunenud soositud liikluse rahustamise vahendiks. Paraku on valitud tehnilised lahendused küll liikluskiirust mõnevõrra alandanud kuid samas peaks liiklust saama rahustada nii, et ei ärrita seejuures juhte. Enamlevinud künnised on monteeritavad - mida tootjatehase andmetel tuleb kasutada parklates ja mujal VÄGA aeglase liiklusega aladel. Lisaks, põhimõtteliselt saaks künniseid kasutada õuealal või 30 km/h alades. Meil topitakse künniseid kohati isegi ühistranspordiga tänavatele. Need monteeritavad lõhuvad pigem sõidukeid ja ka tee konstruktsiooni sest kontaktpind kattega on siiski liialt väike. Raskemad liiklejad suruvad künniseelemendid sooja ilmaga sügavale asfaldi sisse. Künnised kipuvad olema lühikesed ja kõrged. Künnis jääb sõiduki telgedevahelisele alale ja hullemal juhul võib koguni sõidukit kahjustada isegi etteantud aeglasel kiirusel. Parimad lamava politseiniku näited on siiski tehtud asfaldist ja sedavõrd pikad, et sõiduauto mahub mõlema teljega ...

Sõberid palusid mõtteid Tallinna tänavatest. Et millest see tuleb et tänavate seisund nii nadi on. Ja mis tegema peaks et asja paremaks saada. Ei kahtle selles, et üks võtmeküsimus on RAHA. Rahapuudusest tulenevad paljud probleemid. Kui teed ja tänavad on projekteeritud arvestusega, et katendi kapitaalremontide vahe on 15 aastat (täna võib ka 20-ks aastaks projekteerida), siis vahepeal on vaja vastavalt tegelikule kulumisele kulumiskiht asendada või juhul, kui koormus selgelt suurem, lihtsalt olemasolev tasandada ja uus kulumiskiht lisada. Enamkoormatud tänavatel võiks see tsükkel olla nii 5-7 aastat, väiksema koormusega kõrvaltänavad peavad etteantud aja ka ilma remondita vastu. Ei hakka detailselt lahkama, kui palju müüdud kütusest linnatänavatel ära põletatakse ja kuivõrd laekuva aktsiisi jaotus riigiteede ning KOV tänavate-teede vahel objektiivsetele alustele rajatud on. Fakt, et kui seadusse kirjutati 75% aktsiisist, siis nii ka mõeldi. Seadusandja on hiljem algset mõtet kõvasti...