Maanteehundi arvamised

Läksin korra seksipoodi ja palun 100 grammi, kurat, turvatöötaja kutsuti! Sellise koguse peale kindlasti. Seda X-i tuleb ikka kopsakate kilodega hankida. Mida väiksemaks see kaal vajub, seda tõenäosemalt liigub see X seadustega keelatud tsooni. Nii et miski ime pole kui turvatöötaja appi paluti. Muuseas hea turvatöötaja ise juba langeb sinna 100kg piirkonda. Aga sina oma 100g sooviga... Krt... ega mul nii palju kah raha ei ole! Ja üldse on see puhas tarbija eksitamine: ma pole üheski seksipoes seksi näinud: pakutakse igasugu asju: pesu (see on trikotaaž), igasugu kummist ja plastmassist esemeid, keemilisi preparaate (tarbekeemia), piitsasid, sidemeid, ahelaid (majatarbed), värvilisi trükiseid (perioodika ja raamatud), pesemisvahendeid ja muid hügieenitarbeid, kosmeetikat ja audio ning videomaterjale erinevatel andmekandjatel... aga seksi neil üldse müügis ei olevatki! Kujutage ette, et lähete autosalongi ja teile hakatakse seal auto asemel pakkuma labidaid (saate auto lumest välja kaev...

Tartu maanteel käib ehitustegevus - vilgas või mitte, on vaieldav. Kuni Aruvallani on 2+2 juba olemas, Aruvalla-Kose projektid valmis ja ehitus peaks kohe käivituma. Parts on juba öeld et asi hankeprotseduuride kohmakuse tõttu 130 päeva veninud. Kose-Mäo projekt on kohe-kohe kokku saamas. Mäo ümbersõidu ehitus käib. See osa on nüüd siis enamvähem selgeks saanud. Maanteeamet on käivitamas uut hanget, mis tegelikult kogu Mäo-Tartu vahelise lõigu trassi ja liiklussõlmed paika paneb. Planeering. Kuid mida lehest lugeda võib? Põltsamaal kavandatakse Pajusi sõlme juurde uut kompleksi . Mnjah. Tõesti loodan et detailplaneeringut ei jõuta heaks kiita enne kui Maanteeamet oma planeeringut tegelikult alustab. Sest siis kohe tuleb moratoorium kõigile teeäärsetele planeeringutele - nende käsitlemine peatatakse kuni maanteeplaneering valmis saab. Maanteeplaneering sätestab täpselt need kohad, kuhu liiklussõlmed tulevad - ning ka need, kuhu ja kuidas mingit trassiäärset teenindust arendama peaks. Ju...

Caroline on kokku pannud huvitava komplekti erilistest märkidest - leiud laiast maailmast. Tasub vaadata.

Metsavedajad nõuavad õigusi pikema ja raskema autoga maanteedel liikuda. Selle juures on kaks olulist probleemi ja kaks lahendust. P1. raske auto ja kehva kandevõimega tee P2. pikk auto ja kitsad ristmikud ning parklad L1. iga konkreetne tee üle mõõta ja määrata kasutusrežiim L2. muuta norme ning lubada suuremad veokid vaid juba muudetud normidele vastavatele teedele. P1. raske auto - teljekoormust ei suurendata, kuid tänased normid ei käsitle korduvtelje koormuse mõju (ütleme, et korduvtelgedest on arvestatud vaid kahe järgnevaga, ehk siis - kolmeteljelise sõidukiga). Võrdlus soome-rootsiga ei kannata kriitikat. Ennekõike on seal tegemist graniitkillustikust alusega teedega. Meie norm on seni võtnud lubjakivikillu kaks korda tugevamaks kui sealse graniidi. Vastavuses vanade vene normidega - kuid ega ka vene teed ju ei kesta. Ning sellele muide ka naabrite teede alusest õhemale kihile on paigaldatud naabritest kaks korda õhem asfalt. Ja loodame et selline konstruktsioon ka kannab? Täna...

Eriline uudis - politsei kiiruskaamera võimaldab trahvirahadest midagi tagasi saada. Poolakad on pikalt kiiruskaamera vooluotsast oma koju voolu tirinud...

Postimehes Tartu põhjaümbersõidu artikli kommentaarides kirjutab Valter, et planeerida tuleb 25 aastat ette. Arvamine on asjakohane, kuid sellest tulenevalt on paar rehkendust kodutööd vaja teha. Esimene oluline punkt on selles, et 25 aastat enne tee käikuandmist peaks olema paigas riigi teede põhivõrgu arendamise plaanid. Ehk siis teedevõrgu skelett ja selle arengud. Selle 25 aasta sisse mahuvad mitmed protsessid. Oletame esmalt, et skelett fikseeritakse üleriigilise teemaplaneeringuga. Pakuksin, et tegemist on pideva tööga ning jooksvalt täiendatakse-arendatakse üleriigilist skeletti. Aasta hankekorralduseks. Ühe konkreetse piirkonna alamvõrguga võiks tegeleda 2-3 aastat. Ja võimalik et 10 aasta pärast tuleb tööd uuendada. Oletame seega, 3 aastat piirkonna riigiteedevõrgu arengu planeerimist koos asjaomaste maakondadega, seejärel avalikustamised ja kooskõlastusringid riigi ja maakondade tasemel mis võtavad veel aastakese. Samas tasandis võiks korrastada ka maakonnaplaneeringu infrast...

Uuest aastast on lätlastel oma samm tehtud. Kardinaalne. Soomegi tegutseb. Aastavahetusest kaob 67 valda. Järgi jääb 348 (valdade arv on olnud üle 600). Kokku 5,33 miljonit elanikku. Omavalitsus 15000 elaniku kohta. Läti reformi põhimõtted - vallas vähemalt 4000 elanikku, vallakeskuses vähemalt 2000. Vallakeskuses kool ja vallakeskus igast valla punktist kuni poole tunni autosõidu tee kaugusel. Reformi tulemusel Lätis alles 9 linna ja 109 maaomavalitsust. Kahanemine umbes viiekordne. Lätis 2,26 miljonit elanikku. Omavalitsus seega 19000 elaniku kohta. Meil on 1,34 miljonit elanikku. Kardinaalset lahendust et alles jätta mingi 5-6 linna ja vallad ühendada maakonnatasandile (15), tõenäoliselt veel ei tule. Mõni maakond kujuneks selleks liiga suureks. Oletades näiteks 20000 elaniku kohta omavalitsuse, saaksime umbes 7 linna ja 60 valda.