Maanteehundi arvamised

Lugesin uudist:  http://www.tallinncity.ee/1315098/tehnika-tanav-uuendatakse-siiski-taies-mahus  - ja tuleb meelde, et Tehnika tänava kapitaalremondivajadusele sai tähelepanu juhitud veel enne kui Tehnika pikendust tegema hakati (st Pärnu mnt-Veerenni lõiku). Kui senikehtivate normide järgi tuleks asfaltkatte elueaks arvestada 15 aastat (lähiajal suurendatakse seda 20 aastani), siis tõenäoliselt tuleks - aga vastavalt tegelikule koormusele - ülekate teha vahepeal kaks-kolm korda. Sellisel juhul ei oleks vahepeal erilist aukude lappimise vajadust. Augud tekivad kas siis kui alumistes kihtides on ehituses miskit puusse pandud (kehvad materjalid, puudulik tihendamine) või on katend aladimensioneeritud - ja kui õigel ajal ülekate tegemata jäänd on. Arvestades 4-aastase valimistsükliga, võiks seega teha ettepaneku tee-ehituse rahastamise tsüklilisusest. Hakkame lugema null-aastast mis on ka valimisaasta. Ehitus peaks vastu pidama 15 aastat, see on 4 valimistsüklit. Neljandal aasta...

Viimase aastakümnega on meie maanteedele ilmunud "eurokraavid". Seejuures tuleb märkida kahte teemat - teepeenrad on läinud kitsamaks ning kraavid on suhteliselt sügavad kuid tee ümbritseva maapinna suhtes tavaliselt väga kõrge ei ole. Teepeenra vajadus on tõepoolest kahanenud - lagunevaid sõidukeid kohtab järjest vähem, mida peenrale tingimata parkima peaks. Samas on uuritud keskmise kiiruse sõltuvust tee laiusest ning järeldatud, et mida kitsam on tee, seda madalamad kiirused ja võimaliku õnnetuse puhul tagajärjed leebemad. Paraku on siin teine külg selles, et vastavalt väheneb ka õnnetuse ärahoidmise võimalus. Kõrgveetase ei tohiks teekatte suhtes olla kõrgemal kui 125 cm. See kõrgus tuleneb eelkõige külmakindluse nõuetest ning pärineb nõuka-ajast. Täna on kate lumevaba ka südatalvel ning tegelik mõõdetud külmumissügavus võib tihti olla üle kahe meetri - seega 125 cm ei päästa teed külmakergetest, Külm hakkab mängima siis kui ulatub niiskesse tsooni. Ilmselt seetõttu sii...

Euroopa Kontrollikoda on võrrelnud nelja riigi EL rahadega ehitatut - Poola, Saksa, Hispaania ja Kreeka. Kokku 24 projekti, mis maksid 3 miljardit eurot (kokku on kulutatud 2000-2013 - 65 miljardit). Ülioptimistlikud liiklusprognoosid on toonud kaasa üledimensioneeritud lahendused. Siinjuures tahaks küsida, kes suutis aastal 2000 näha ette järgnenud buumi ja edasist auku? Mille alusel on võimalik teha adekvaatsemaid liiklusprognoose? Kui 19 prognoosist 14 nägid ette suuremat liiklust kui tegelikult tuli? Järeldus on tehtud, et kiirteed (motorway) on liiga kallid, I klassi tee (expressway) on mõistlikum. Meie teed mahuvad just expressway alla. Nõuete järgi Kontrollikoda on teinud sellised soovitused Komisjonile: (a) analüüsida kulude erisusi ja rakendada paremaid kogemusi (b) EL finantseerimine peaks sõltuma selgetest eesmärkidest koos indikaatoritega: ajasääst, ohutus, läbilaskevõime tõus ja majanduslik efekt. Nõutud mõistlikud ja kuluefektiivsed tehnilised lahendused mis on ko...

Linn on siis kokku leppimas uut objektide nimistut. Linna ja MKM koostööleppe seletuskirja järgi:  Konkreetselt viiakse ellu või kaalutakse 2014-2020 perioodil ELi vahendite kasutamisel järgmiste projektide elluviimist: sadamate maismaaühenduste parandamine (Tallinna Vanasadama ja Väo liiklussõlme vaheliste lõikude arendamine, sh. uus ühendus Tallinna Vanasadama ja Russalka vahel, Suur-Sõjamäe tee, Peterburi tee ja Väo liiklussõlme rekonstrueerimine); Tallinna Vanasadama ühendamine kesklinnaga; raudteepeatuste ühendamine kohaliku liiklusega; Trammiühendus lennujaamaga; Gonsiori tänava rekonstrueerimine koos ühistranspordi prioriteedisüsteemi rakendamisega; Tehnopoli liikumiskeskkonna arendamine; keskkonnasäästliku ühistranspordi veeremi soetamine ning Haabersti ristmiku rekonstrueerimine. Ja konkreetsemalt siis kaheksa elementi lepingu tekstist: 1.  Sadamate maismaaühenduste parandamine – rahvusvaheliste ühenduste parandamiseks kavandatakse Tallinna Vanasadama ja Väo lii...

Kõiki projekteerimisega tegelevaid teedeinsenere ilmselt huvitab/liigutab see, kuidas peaks tõlgendama projekteerimisnormidesse kirjutatud liikluse prognoosimise teemat nii tee klassi määramise kui katendi dimensioneerimise aspektist. Eile sain ise "targaks" ja jagan seda "tarkust" ka teistele. Alguseks veidi laiemalt. Kuni 2012 juunikuuni võis tellija (loe: Maanteeamet) esitada mistahes nõudeid, mis erinevad projekteerimisnormides sätestatust. Alates 2012 juunist on võimalik esitada vaid selliseid kehtivat normi mitte järgivaid nõudeid, mis tuginevad teiste, meiega sarnases kliimavööndis paiknevate, riikide normidele – ja sedagi kokkuleppel. 2012 muudeti normis tee klassi määramise käsitlust, asendati peatükis 1.4 (1) tabel 1.5 kus varasemad määratlused klassi piiride osas olid kattuvad (jättes kaalutluse võimaluse), siis kehtivas normis on piirid täpsed ja ei kattu. Teisisõnu, liiklussagedus määrab üheselt tee klassi. Siit tuleneb ka kohustuslik järeldus,...

Oli võimalus seekordsete magistritöödega tutvuda nende kaitsmisel, põhiliselt vaatleja staatuses (tõele au andes üht tööd sai juhendatud ja teisele olin rets). Lisaks tulemustele paar sõna kommentaarideks - Ott Olesk, Luige eritasandilise ristmiku kandevõime probleemidest - 3 - Meelis Kreevan, Pelgulinna möödasõidutee eskiisprojekt - 5 - Taavi Agasild, liikluse modelleerimisest - 4 - Aleksander Šavljukevitš, Tartu Idaringi 1 ehitusala ehituskorraldus - 3 - Jaanus Taro, elastsete teekatendite dimensioneerimise võrdlev analüüs - 5 - Pavel Karev, keskpolügooni teede planeerimine - 4 - Mihkel Viita, põlevkivituha kasutamine mass-stabiliseerimisel - 4 - Peeter Kanter, raudteesilla väsimusarvutused - 5 - Kadi Tuum, filtratsioonimooduli määramise võimalused - 5 - Jaak Tänava, turboringid - 4 - Allan Tsarents / Ragnar Kukk, puidust ja kiudbetoonist komposiittala - 5 - Priit Jalakas, Luige eritasandilise ristmiku liiklusohutuse audit - 4 - Hando Arro, Viimsi-Tallinn pendelrände ana...

Pealkiri sai päris ilus, kuid rahastamise osa ei ole praegu korralikult läbi töötatud - Tallinna kohta võib miskit linna eelarvest leida, samuti ka Maanteeameti kohta, kuid ülejäänud KOV valduste osas on see päris raske. Seetõttu alustan sellest, mille kohta inffi kergem leida oli. Riigiteede kohta on statistiline info päris hea. Teeregistrist saab leida nii teede pikkused, katendi tüübi, pindalad ja liiklussagedused. Kohalike teede kohta võib leida vaid üldpikkused, mingit muud infot on raske leida, kulutuste kohta on mingi info aastast 2008. Era- ja metsateede info on järgnevast jaotusest välja jäetud – kuigi metsateede osas on ilmselt ühtteist võimalik RMK osa kohta leida, siis ülejäänu on tume maa ja sellega pole mõtet üldpilti rikkuda. Rahakasutusi peegeldab seega alljärgnev tabel, mis pärineb 2008 aasta kohta avaldatud statistikainfost ning Maanteeameti aastaraamatust, numbrid seega miljonites eurodes.. Kokku Teehoid Investeeringud ...