Ülemiste

- Näitajad

  • Lennujaama territoorium 210 hektarit. Stardirada 3070 meetrit, 2560 meetrit ruleerimisrada, reisiterminal, kaks kaubaterminali.

- Probleemid

  • Ülemiste paikneb äärmiselt lähedal kesklinnale. Seetõttu on probleemideks ennekõike lennuoperatsioonidega (start, maandumine) kaasnev müra ja reostuserisk Tallinna joogiveele võimaliku õnnetuse korral.
  • Lennujaam puhastab või juhib Tallinna kanalisatsioonisüsteemi oma territooriumilt koguneva reovee, sealhulgas ka jäätumisvastaste lisandite ja naftatoodetega võimaliku reostumise osas. Väidetavalt eraldab lennuk stardil aga saastet võrreldavalt 20,000 sõiduautoga.
  • Ülemiste järve reostust on mõõdetud regulaarselt, reostustaseme tõusu on täheldatud vaid külmade talvede järgses sulamisprotsessis, kui saastunud lumi sulades järvevette lisandub. Sel teel lisanduvad vette ohtlikud raskemetallid nagu kaadmium ja nikkel, mille päritolu võib olulisel määral olla seotud lennundusega. Samas on joogivee puhastustsüklis kasutatud alumiiniumiühendeid, millised eemaldavad raskemetallid (need viiakse puhastusprotsessis mudasse - kuhu see küll pannakse?). Alumiiniumiühendid omakorda eemaldatakse osoneerimisprotsessis. Alumiinium on vee kvaliteedi kontrollis range vaatluse all ja selle sisaldus on suudetud hoida märgatavalt allpool lubatud piire. Mis aga puutub raskemetallide lubatud piirnormidesse toorvees (puhastuseelne vesi), siis selles osas on juba EL normid väga leebed, kuna Kesk-Euroopa järvedes on raskemetallireostus väga kõrge. Ilmselt on küll huvitav võrrelda Ülemiste järve vee raskemetallisisaldust mõne Sise-Eesti või Soome järvega, ehk ka mereveega – kuid mingeid meetmeid selle vastu ette võtta ei ole reaalne kuna normid on liialt lõdvad.
  • Käimasoleva rekonstrueerimise käigus pikendatakse stardirada ja ruleerimisrada, samuti laiendatakse perroone (platvorme), kuid põhiliselt laiendatakse terminalihoonet mis võimaldab korraga teenindada enamat arvu lennukeid. See laiendus võimaldab aastase läbilaskevõime viia 2,3 miljoni reisijani ja 1150 reisijani tunnis. Siiski on omaette probleemiks tipptunni läbilaskevõime. Radade läbilaskevõime ammendub 2,5 miljoni reisija aastakoormuse ja 1350 reisija tunnis tasemel. Tänaseks on saavutatud 1,7 miljonit reisijat. Alates 2001 on 6 aastaga reisijateveo maht kolmekordistunud (Riia lennujaama areng on olnud veelgi kiirem, samalt lähtepositsioonilt ollakse jõudnud 2,5 miljonini - seal stardirada 2500 ja 45 m lai, terminal ilmselt suurem). Kaubaveo statistika võrdlemisel pole mõtet kuna kogused on sedavõrd väikesed.
  • Lennujaama ala on piiratud (2106747 m2 ehk 210 hektarit) ning puudub tsoon võimalikuks edasiseks laienemiseks. Enam puudust on kaubakäitluse ja lennukite perrooni pinnast. Laienemise plaanid 2009-2017 näeksid ette stardiraja nihutamise 300 m idasuunas, vastavalt ka ruleerimisraja pikendamise ja reisiterminali edasise laiendamise, samuti võimalusel täiendava ruleerimisraja ehituse stardirajast lõunasse (Rae soo) ning selle äärde kaubakäitlusala või koguni uue reisiterminali rajamist. See kaubakäitluse osa aga ähvardab oluliselt kõrgemate ehitushindadega ka komplitseeritud veerežiimi pärast.
  • Tipptunni läbilaskevõime on piiratud nii turvakontrolli kiiruse kui kesklinnaühendusega. Kaugemas perspektiivis kergendavad olukorda Ülemiste sõlme rekonstrueerimine ja trammiliini pikendamine Lennujaamani, kuid kumbki neist ei too lahendust lähematel aastatel (trammiliin olla planeeritud 2010-ks, kuid see ei tundu enam reaalne).
  • Kui reisiliikluse läbilaskevõimet on võimalik tõsta transpordiühenduse parandamise ja terminalihoone edasise laiendamisega, siis kaubaliikluse laiendamise võimaliku alana käsitletakse praegu lennurajast lõunasse jäävat märgala. Liikluse vaatevinklist avaneks samas võimalus juhtida kaubalennundusega seotud transport piirkonda Tallinna ringtee suunalt, osaliselt vähendades seeläbi ka Ülemiste ristmiku koormust.
  • Põhiliseks probleemiks Ülemiste Lennujaamale on ja jääb mürateema. Arvestada tuleks ka sellega, et EL poolelt on lähiaastatel oodata müranõuete edasist karmistamist, mis võib omakorda anda olulisema tõuke Lennujaama siirdamisele. Tänastest lennukoridoridest läänepoolne kulgeb üle Nõmme (seda kasutatakse täies pikkuses maandumisel), kusjuures eriti madalal kulgevad lennukid Järvevana tee lähialal. Idapoolsed koridorid kulgevad Lasnamäe tööstuspiirkonna lähedal, mis ei ole müra suhtes sedavõrd kriitiline. Kui tavaliste reisilennukite (B737) müra on oluliselt väiksem võrreldes nõukogudeaegsete TU134A tüüpi lennukitega, siis transpordilennukite (millised tihtipeale lendavad meie õhuruumis vaid ühekordsete lubade alusel, sest EL regulatsioonid on nad just müra tõttu keelanud) tekitatav müra on nendest märgatavalt suurem. Seetõttu annaks tallinnlastele märgatavat efekti kaubavedude siirdamine Ülemistest mujale.
  • Öine liiklus on samuti olulise tähtsusega – praegu (20.10.2007) 50 lennust päevas maandub 7 ja stardib 4 öisel ajal (23:00-07:00) ehk siis 11 protsenti.
  • Kui kiiresti liiklus kasvab? Riia Lennuvälja aastaraamatus 2006 toetutakse EL vanade liikmesriikide keskmistele, millised on vahemikus 2,0 kuni 3,5 korda riigi rahvaarv. Siis selle järgi 1,3 miljonit rahvast ja lennureisijaid 2,6 kuni 4 miljonit. Tundub realistlik prognoos kui reisijatena arvestada vaid Eesti elanikke. Kui aga lisandub odavlennufirma ja klientide areaal laieneb...
    • võiks eeldada Peterburi piirkonda kui lahenevad viisateemad ja lisanduks ka venelastele atraktiivseid sihtkohti
    • soomlased, kui ühendus sadamast on parem (lähiaastate trammiliin?)
    • rootslased, arvestades öise laevaga Paldiskisse

- Lahendused

  • Üks ja ainus lahendus – kolida lennujaam mujale. Vaielda võiks ehk selle üle, kas kogu täiega või näiteks jätta eralennundus alles (nagu veel Stockholmis ja Helsingis kohata võib). Tõsi küll, ka Helsingi puhul kaalutakse lennujaama väljaviimist linnast, ilmselt argumendiks peale mõningase müra pigem lennujaama aluse maa võimalik turuhind hoonestatava maana – ehk siis kinnisvara hinnad.
  • Kui kohe kolida ei soovi, peaks siiski mõistma vajadust alternatiivse lennuraja järele, olgu see kasvõi esialgu nigelama infrastruktuuriga kohas - SASi ja teiste kanada-päritolu lennukid tulid just järjest alla telikutraumadega - järgmine selline võib kahjustada ka rada ning seda paari päevaga uuesti kasutuskõlblikuks alati ei taasta. Sellistes situatsioonides võiks varurada vägagi teretulnud olla. Mäletame ju olümpia-eelseid remonte, kui just Ämari kasutuses oli.
  • Järkjärguline kolimise strateegia võimaldaks veidi hajutada vajaliku infrastruktuuri rajamise protsessi. Infrastruktuuri vajaduselt võiks valdkonnad jaotada:
    • Minimaalse infra vajalikkusega on eralennundus – selle jaoks on oluline lennurada, tankimine, parkimine ja lennukontrolli osa, aga ka tollikontroll ja juurdepääsuteed koos valvega parklatega.
    • Kaubalennundus (cargo) vajab lisaks laomajandust, täiendavalt ka veterinaar- ja tollikontrolli vajadused.
    • Odavlennufirmad on viimasel ajal rakendanud pagasi salongis vedamise skeemi, mis tähendab, et klienditeeninduse osa vajadus ei ole nii suur. Samuti võib odavlennureisijate transpordiks kasutada aeglasemaid transpordiviise (tavarong ja buss). Naljaga pooleks on odavlennufirmad valmis kliente teenindama terminali asemel ka suures telgis (mäletame ka Ülemistel kaubakäitlusangaari kasutust kui terminal remondis oli).
    • Charter-reiside jaoks on võimalik veel kasutada grupitransporti (reisibussid), kuid näiteks pagasivedu on tavaline.
    • Regulaar-reisilennundus vajab nii korralikku ja kiiret ühistransporti (näiteks süstikrong või kiirtramm), parkla-ala kui kogu teeninduskompleksi.
  • Mida teha Ülemiste Lennujaama alaga? Terminalikompleksist võiks kujundada maismaaterminali, mis teenindaks nii bussiliiklust kui ka kaugrongiliiklust. 2010 on terminalil ka trammiühendus kesklinnaga. Kaugemasse tulevikku kavandatav Helsinki-Tallinn raudteetunnel tooks rahvusvahelised rongid just Ülemiste piirkonda, Rail Baltica 1 etapp viiakse piki olemasolevat Tapa-Tartu-Valga-Riia trassi ja võimaliku otsetrassi Pärnu-Riia planeerimisel võiks kaaluda ka Ämari suuna ühendamist, kuna Pärnu maantee piirkonnas kaasaegsetele nõuetele vastava kiirrongiliikluse kanali rajamiseks puudub vaba maa (seda pole ka mujal, kuid võimalus oleks Tallinna ringtee projektiga seonduvalt täiendava kanali rajamises).
    • Aeg
      • ekspertide hinnangul võtab ka väiksem samm ca 5 aastat
      • 10 aasta jooksul reisiliiklust ilmselt mujale ei koli, sest EL hakkaks praeguse ehituse toetusraha tagasi küsima
      • ilma abirahadeta ettevõtmine küsitav, rahad liiguvad aga selges Nikita-tsüklis. Seega pakuks, et praegusel seitseaastakul (kuni 2013) tehakse vajalikud otsused ja koostatakse ning kehtestatakse planeeringud. Järgmisel - 2014-2020 projekteeritakse kogu kraam ja asutakse teid ehitama. Ja siis lõpuks 2021-2028 oleks suur ehitamine ja kolimine.
      • Kas Ülemiste niikaua vastu peab? Tehniliselt eriti ei kahtle, kuid kui ümbritsev keskkond ja normid muutuvad?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa