Ämari Lennubaas – Lääne-Harju logistikakeskus

Lennubaas on rajatud 1945-1952, järgnevad 40 aastat kasutati militaarlennuväljana, SU-24 taktikaliste hävitajate baasina. Praeguseks on Eesti Õhuvägi baasi valdamas, õppelendudele lisanduvad NATO transportlennud, kuid nende sagedus on suhteliselt väike.

Lennurada on 2,5 km pikk ja 60 m lai ning see võimaldab vastu võtta praktiliselt kogu vajalikku lennukiparki. Praegu on lõppfaasis detailplaneering, mille alusel viiakse Lennubaas vastavusse NATO nõuetega ja tulevikus võib oodata esialgu NATO hävitajate eskaadri roteerumist (praegu pesitsetakse Leedus, kuid ka Lätis toimuvad sarnased arendustööd) ja hiljem ehk ka Eesti oma militaarlennukeid.


Militaar- ja tsiviilkasutus ühise lennuraja eri servades on maailmas piisavalt tavaline. Kui veel mõne aasta eest võis kuulda kategoorilisi arvamusi tsiviil- ja militaarkasutuse ühildamisest, siis enam see nii pole. Ilmselt on tegemist olulise vahendite kokkuhoiuga kogu tehnilise kompleksi nõutud tehnilisele tasemele viimises ja käigushoidmises (navigatsioonisüsteemid, päästeteenistus, raja talihooldus, julgestus jne)..

Ilmselt on siiski enne tsiviilfunktsioonide rakendamist vajalikud mitmed sammud:

- Otsus Ülemiste reservstaatusest ja põhimõtteline otsus tulevasest kasutusest (Ülemiste funktsioonide üleviimine Ämarisse, ka juhul, kui ei määratleta ajagraafikut) – need annavad ettevõtjatele kindluse piirkonda investeerimiseks

- Detailplaneering Baasi põhjaterritooriumile, mis määratleb tulevase tsiviilfunktsionaalsuse tarbeks oluliste objektide paiknemised ja fikseerib trasside asukohad

- Juurdepääsuteed Baasi põhjatsoonile (planeeringukohane pääs Paldiski-Padise teele koos nimetatud maantee rekonstrueerimisega mis on vajalik ennekõike Baasile tarviliku lennukikütuse transpordiks, aga ka läbimurre Keila-Vasalemma maanteele Maeru küla piirkonnas, mille vajadus on seotud nii reisijate kui kaubaveoga, et oluliselt kahandada teepikkust ja ajakulu Ämari-Tallinn marsruudil)

- Rajatised Baasi territooriumil (lennukite tankimiseks, lennuliikluse juhtimiseks)

Seejärel on võimalik alustada Ämari Baasi tsiviilkasutust.

- Alustuseks on kõige lihtsam hobilennunduse suunamine Ämarisse. Hobilennunduse arendamise üheks oluliseks aspektiks on ilmselt turismiteenuste kompleks. Tasub kaaluda Paldiski lahe äärse Madise jahisadama arendamise seostust Ämariga, kindlasti tuleb välja arendada teeninduskompleks piirkonnas – eralennukil turist oleks tõenäoliselt huvitatud nii autorenditeenusest kui ka majutusest ning toitlustusest. Loomulikult peab lennuväli suutma tagada rea teenuseid, alates passi- ja tollikontrollist, lõpetades tankimise ja ka remonditeenustega.

- Cargo-lennunduse arendamine vajaks täiendavaid rajatisi kaupade vastuvõtuks, ladustamiseks ja töötlemiseks. Arvestades Tallinna Lennujaama kogemusi, moodustab olulise osa tänastest kaubavedudest tööstusele poolfabrikaatide transport. Materjalidest koostatakse tooted ja need transporditakse reeglina autovedudega Venemaale. Arvestades samas ka praeguseid probleeme Vene piiril, võib arvestatavamaks kujuneda ka õhutransport. Raudteetranspordi jaoks ei ole kaupade kogused ilmselt piisavad, seda enam, et tegemist on suhteliselt kalli ja erikäitlemist nõudva kaubagrupiga. Sellele sihtgrupile võib atraktiivseks kujuneda ka tööstusperspektiiviga Rummu piirkond, kus on võimalik tootmist ja laomajandust arendada nii olemasolevaid vanglarajatisi kasutades, kui ka arvestades vabade maadega Rummu ja Ämari alevike vahelisel alal.

- Cargo-lennunduse teiseks suunaks on kiire pakitransport, mida viljelevad tuntud DHL, TNT ja teised. Selle suuna võtmesõnaks on kiirus, mistõttu on tõenäoline, et nende huvitatus Ämari suunas võib tõusta siis, kui rakendub regulaar-reisiliiklus, mis võimaldab kasutada kiiret raudteeühendust (süstikronge) osaliselt ka kaubaveoks.

- Reisijateveos võib esmalt rääkida nii charter-reiside teenindamisest kui ka odavlennufirmadest (low-cost-carrier). Mõlemal juhul on nõuded terminalirajatistele ja ühistranspordile mõnevõrra madalamad kui regulaar-lennuliikluse korral. See võimaldab alustada reisijateveoga juba faasis, kus kõik transpordiühendused ei ole veel nõutud tasemel. Selge, et teatud miinimumnõuded eksisteerivad, kuid selleks ongi detailplaneering, milles määratakse ka ehitusjärjekorrad.

Mis kindlasti oluline aga on, puutub Ämari staatust kui Ülemiste varulennuväli. Ja seda kohe, kui minimaalsed tehnilised eeldused täidetud. Jälle enam psühholoogiline kui praktiline väärtus, kuid Ülemistel on vaja sellist, kuhu minna kui Ülemistel juhtub miskit. Näiteks, terroristiaktsioon, kõrge külalise turvameetmed, maanduva lennuki tehniline rike mis rikub stardiraja - või veel miskit muud...

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa